KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-21-16762 Lahendi tegemise aeg ja koht 6. jaanuar 2022, Narva kohtumaja Kohtunik Andres Hallmägi AS PlusPlus Cap

§ 416nõuetele.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. ASJAOLUD

1. Hageja AS PlusPlus Capital esitas 26.10.2021 Viru Maakohtule hagi A G vastu võlgnevuse 5108,65 euro, viivise 126,13 euro ja sissenõudekulu 30 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja hageja 22.05.2021 kompromissilepingu-võlatunnistuse nr
2. Hagejal oli võlgniku vastu nõue krediidikonto Nr. 8578, 01.02.2020, mille alusel kostja võlgnes hagejale 2919,69 eurot ja viivised 2159,96 eurot. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, sõlmisid pooled kompromissilepingu-võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viiviste nõuetest summas 1 eurot ja võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromissisummas 5078,65 eurot (2919,69 € + 2158,96 €). Antud summale lisandus lepingu punktis 5.
3. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Pooled lugesid lõppenuks lepingu punktis 1.
4. kirjeldatud kostja kohustused võlausaldaja ees ning lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale lepingus märgitud kompromissisumma. Kostja rikkus lepingut ja maksegraafikus märgitud kuupäevadel makseid ei teinud. Pooled on lepingus punktis 3.1 kokku leppinud, et kui kostja kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt ei tasu, muutub kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses ei tasunud. Samuti hoiatati kostjat lepingu sõlmimisel, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 15.08.2021 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.
5. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Kokkuleppele alla kirjutamisega kostja kinnitas, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlikus suuruses. Hageja volitas PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kaks võlateatist 24.08.2021, 20.09.2021 hagejale teadaolevale kostja aadressile x. Seetõttu juhindudes VÕS § 113² lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 30 eurot. Hageja arvestab viiviseid vastavalt esialgse põhisumma 2919,69 euro osalt ning lepingu p 3.2 viivise 0,06 % päevamääralt: võla põhisumma x viivitatud päevade arv 72 x 0,06 % päevas. Hageja arvutas viivist alates kostja lepingu lõpetamise päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,06% põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni - (2919,69* 0,06 % päevas * 365 päeva= 639,41 eurot), mida hageja nõuab kuni summani 634,60 eurot, et hagis esitatud viivisenõue kokku ei ületaks põhinõude summat. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista: 2

§ 407lg 1.

1. Viru Maakohus saatis 08.12.2021 kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, mis on kostjale isiklikult kättetoimetatud 10.12.
2. Kostja ei ole täitnud kohtu nõuet tähtaegselt. Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

§ 407

) lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole hagi üle vaidlust ja hagi tuleb rahuldada kogu haginõude ulatuses.

§ 444

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud osaliselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-ga 2, §-dega 76, 100, 101, 108 ja 113 lg-ga 1 ning

§-ga 367. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 407lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

Menetluskulud 4. Vastavalt

§ 162lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 425 eurot ja õigusabikulud kokku 420 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 425 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Kooskõlas

§ 175lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi 3

§ 177

lg 4.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 4