) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).
Hageja on esitanud kohtule 03.11.2020 kostjale adresseeritud teatise nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on S AS krediidilepingutest tulenevad nõuded loovutatud AS-le PlusPlus Capital (dtl 64).
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad kostja ja AS S vahel sõlmitud lepingust nr 15-022348-RK, nõuetekohaselt täitnud. Kostja on tasunud laenu osaliselt, mistõttu on põhjendatud kostjalt välja mõista tasumata põhivõlgnevus summas 1996,62 eurot ja tasumata intress summas 113 eurot.
lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis tasumata põhinõudelt 1996,62 eurolt lepingus kokkulepitud viivisemääraga 18% aastas alates 17.03.2020 kuni hagi esitamiseni 11.11.2021, kokku summas 594,72 eurot (dtl 18). Kohus on tuvastanud, et S AS ja kostja on kokku leppinud, et tagasimaksmisega hilinemisel tasutakse viivist tähtaegselt tasumata summalt seaduses ettenähtud suuruses, mis oli 25.10.2018 seisuga 0,022% päevas ja 8% aastas (dtl 32). 3
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja viivis põhinõudelt 1996,62 eurolt kokkulepitud viivisemääraga 8% aastas alates 17.03.2020 kuni hagi esitamiseni 11.11.2021, kokku summas eurot 264,41 eurot. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist lepingujärgses määras 18% aastas. Kostjalt tuleb TsMS § 367 alusel hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt
lõikes 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.11.2021 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist peale lepingu ülesütlemist summas 35 eurot.
lg 2 p 3 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja on kohtule esitanud kostjale saadetud meeldetuletuskirjad (dtl 65-67). Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue summas 35 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o 2530,76 euro ulatuses (hagihind 3098,73 eurot), tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel 18% ulatuses hageja ja 82 % ulatuses kostja kanda. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 300 eurot ja õigusabikulud summas 420 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu summas 300 eurot (dtl 18; 71). Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 420 eurot ei ole põhjendatud. Esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et antud asjas on põhjendatud kuluks 120 eurot õigusabi kulude katteks. Tegemist ei ole keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud tüüpvormil. Kohus jätab menetluskulud poolte kanda proportsionaalselt hagi rahuldatud ulatusega. Seega tuleb kostjalt välja mõista 82% hageja menetluskuludelt s.o summalt 420 eurot, ehk kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 344,40 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist menetluskuludelt. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.