← Eesti

2-21-9133/15

Obsah (5)§ 157§ 159§ 162§ 167§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Määruse tegemise aeg ja koht 18.01.2022, Võru kohtumaja Põlva maja Tsiviilasja number 2-21-9133 Tsiviilasi A. Ä. avaldus täiteasjas nr xxx/xxxx

) §-s 157 sätestatud tähtaeg. 2 Avaldusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtub, et täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxxx täitedokumendiks Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 28.09.

  1. a kohtumäärus tsiviilasjas xxx-xxxxx, millega mõisteti avaldajalt BIGBANK AS kasuks välja 92 303,32 EEK. Esmakordselt on sissenõudja esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse nimetatud kohtuotsuse täitmiseks 22.03.
  2. a. 7.

§ 157

lg 1 kuni 04.04.2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Alates 05.04.2011 kehtiva redaktsiooni kohaselt on

§ 157lõikes 1 sätestatud aegumistähtaeg 10 aastat.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse

§ 157lõikes 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 2011.

aasta

  1. aprilli tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne
  2. aasta
  3. aprilli kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõike 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne
  4. aasta
  5. aprilli kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõiget
  6. Tuginedes Riigikohtu 17.10.2013 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13, p 13 ja Riigikohtu 16.12.2013 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 22 leiab kohus, et enne 05.04.2011 tekkinud ning 05.04.2011 veel aegumata nõuetele hakkas alates 05.04.2011 kulgema uus 10 aasta pikkune aegumistähtaeg.

§ 157

lõikes 1 nimetatud nõude täitmise aegumistähtaeg algab

§ 157

lg 2 järgi kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Antud juhul on täitedokumendiks Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 28.09.

  1. a määrus (maksekäsk) tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx, mis jõustus 19.10.
  2. a. Seega hakkas aegumistähtaeg kulgema 19.10.
  3. Täitedokumendist nr x-xx-xxxxx tulenevad nõuded oleksid

§ 157

lg 1 kuni 04.04.2011 kehtinud redaktsioonis sätestatud 30-aastast aegumistähtaega arvestades aegunud kõige varem 2039. aastal. Nõuded ei olnud seega 05.04.2011 aegunud. Täitedokumendist tulenevatele nõuetele hakkas alates 05.04.2011 kulgema kehtiva

§ 157

lg 1 kohane 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, st nõuded saavad kõige varem aeguda alates 05.04.

  1. Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab

§ 159lg 1 järgi uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega.

Avaldusest ja täitemenetluse registrist nähtuvalt esitati täitedokument kohtutäiturile esimest korda täitmiseks 22.03.

  1. a. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkes ja algas uuesti seega 22.03.
  2. a. Seega on ka täitedokumendist tulenevate nõuete osas esimest korda täitemenetluse alustamisest möödunud enam kui 10 aastat, mistõttu ka see ei välista nõude aegumist.
  3. Avaldaja ei toonud välja muid aegumise katkemise ega peatumise aluseid. Puudutatud isik tõi välja, et vastavalt kokkuleppele asus avaldaja tasuma võlga ositi, mistõttu loeb sissenõudja aegumise peatunuks alates 15.02.2021, s.o kokkuleppe sõlmimisest alates. Kohtutäitur on kohtule teatanud, et esialgse sissenõudja ja avaldaja vahel oli 22.07.
  4. a sõlmitud maksekokkulepe, mida avaldaja täitis kuni 13.06.
  5. a. 03.02.2021 esitas avaldaja kohtutäiturile avalduse maksekokkuleppe sõlmimiseks Avaldaja ja kohtutäituri kokkuleppe kohaselt on kohtutäituri ametialasele kontole laekunud täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxxx katteks 29.03.
  6. a 50 eurot ning 30.04.
  7. a 50 eurot. 03.05.2021 esitas avaldaja kohtutäiturile avalduse aegumise kohaldamiseks täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx.
  8. Kohtu hinnangul on alust pidada kõnealuses täiteasjas sõlmitud kokkuleppeid kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja kokkuleppeks.

§ 162

kohaselt peatub aegumine ajaks, mil kohustatud isikul on kokkuleppel õigustatud isikuga ajutiselt õigus keelduda kohustuse 3 täitmisest, eelkõige, kui talle on antud täiendav tähtaeg täitmiseks.

§ 167

lg 2 kohaselt juhul, kui võlausaldaja annab võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja, on aegumine peatunud kuni täiendava tähtaja möödumiseni või kohustatud isiku poolt oma kohustuse täitmisest lõpliku keeldumiseni. Kohtu hinnangul tuleb avaldaja 03.05.2021. a kohtutäiturile esitatud aegumise kohaldamise taotlust lugeda lõplikuks kohustuse täitmisest keeldumiseks ning seega on alates 03.05.2021. a aegumise peatumine

§ 167lg 2 kohaselt lõppenud.

Aegumine oli seega peatunud 22.07.2015 -13.06.2016 (328 päeva) ja uuesti 15.02.2021 – 03.05.2021. a (78 päeva, kokku 406 päeva). 11.

§ 168

lg 1 sätestab, et aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. Kui aegumine ei oleks peatunud, oleks täitedokumendist tulenevate nõuete täitmine aegunud alates 05.04.

  1. Arvestades aegumise peatumist seoses täitmiseks täiendava tähtaja andmisega perioodil 22.07.2015-13.06.2016 ja alates 15.02.
  2. a kuni täitmisest lõpliku keeldumiseni 03.05.
  3. a, kokku 406 päeva, saab täitedokumendist tulenevate nõue aeguda alles 16.05.
  4. a. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 28.09.
  5. a määrusest (maksekäsk) tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx tulenev nõue A. Ä. 92 303,32 EEK väljamõistmiseks ei ole ei ole praeguseks hetkeks veel aegunud. Seetõttu jätab kohus avaldaja taotluse täitemenetlus lõpetamiseks täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxxx.
  6. Kohus toimetab määruse TsMS § 466 lg 1 järgi kätte avaldajale ja sissenõudjale. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  7. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Asjaolusid arvestades leiab kohus, et põhjendatud on jätta menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesolevas määruses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Puudutatud isik on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskuluks 120 eurot lepingulise esindaja tasu. Kohus leiab, et puudutatud isiku menetluskulud on põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Puudutatud isikut on menetluses esindanud Julianus Inkasso OÜ jurist Alla Žulinskaja. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas esindaja õigusabi kokku 1 töötunni tasumääraga 120 eurot ühe töötunni eest (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul saab lugeda vajalikuks ja põhjendatuks nii esindaja ajakulu kui ka taotletavat tasumäära. Seega saab lugeda puudutatud isiku lepingulise esindaja tasu summas 120 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks puudutatud isiku menetluskulud 120 eurot lepingulise esindaja tasu. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus puudutatud isiku menetluskulud summas 120 eurot puudutatud kasuks välja avaldajalt. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask. kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.