KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 28. jaanuar 2022 Kohtuasja number 1-14-1482 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Ingeri Tamm Kohtuasi Konstantin Avira (endine Žgiljov,
) § 122 ja § 214 lg 2 p 1 (ajavahemikus 10.–28. juunini 2012 toime pandud kuritegu) järgi ning teda karistati 5 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.
§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendati selle karistusega K.
Avirale Harju Maakohtu
- jaanuari 2013 otsusega mõistetud karistust ning liitkaristuseks mõisteti 13 aastat 6 kuud ja 14 päeva vangistust, millest arvati maha Harju Maakohtu
- jaanuari 2013 otsuse järgi ära kantud karistusosa ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 10 aastat 6 kuud ja 27 päeva vangistust. Samuti tunnistati K. Avira süüdi 2.–
- maini 2013 toime pandud
§ 214
lg 2 p 1 järgses kuriteos ning selle eest karistati teda 4 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.
§ 65lg 2 alusel suurendati seda karistust K.
Avirale
§ 65
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse kandmata osa võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 15 aastat ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvati
- aprillist 2014 ning karistusaeg lõppeb
- mail
- Viru Vangla esitas
- oktoobril 2021 Viru Maakohtule materjalid K. Avira tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
- Viru Vangla ega prokuratuur K. Avira vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
- Viru Maakohus jättis
- novembri 2021 määrusega K. Avira tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
- Formaalsed eeldused K. Avira vabastamiseks on täidetud.
- On positiivne, et K. Aviral on vabaduses olemas kindel elu- ja töökoht, et ta on vanglas töötanud ning on kasutanud aega otstarbekalt enesearendamise huvides. Ta on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“, „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja „Viha juhtimine“, kus osales aktiivselt, väljendas oma arvamust, tegi kodutöid, analüüsis oma tundeid, mõtteid ja käitumist ning õppis mõtlema oma tegude tagajärgedele. Lisaks on temaga viidud läbi riskipõhised vestlused õiguskuuleka eluviisi eelistest. Positiivne on seegi, et K. Aviral on toetavad lähedased. Emaga on tal suhted väidetavalt head, kuigi varasemalt on K. Avira oma ema, aga ka oma endise elukaaslase suhtes kasutanud füüsilist vägivalda. Praeguse abikaasaga abiellus K. Avira vangistuse ajal, tema suhted abikaasaga on head ning naine käib regulaarselt lühi- ja pikaajalistel kokkusaamistel. Samas aga on K. Avira abikaasa kriminaalkorras karistatud. Peamiselt ongi K. Avira suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikud, kellest mõned on teda vangistuse ajal ka materiaalselt toetanud. K. Avira sõnul määrab tema jaoks nende isikutega suhtlemise see, kui kasulikud need inimesed temale on. Sellist mõtteviisi peab kohus negatiivseks ning leiab, et K. Avira tutvusringkond on uue kuriteo toimepanemise riskiteguriks.
- K. Avirat on korduvalt karistatud. Juba varem on K. Avira olnud kriminaalhooldusel, kuid siis ta rikkus käitumiskontrolli nõudeid, ei teinud üldkasulikku tööd, kuritarvitas alkoholi ning pani toime uue kuriteo. See annab alust kahelda, kas ta suudab täita katseaja ja käitumiskontrolli nõudeid nüüdki. Ka vangla hinnangul on K. Avira motivatsiooni kuritegelikust käitumisest loobumiseks madal, kuna ta pani vangistuse ajal toime uue kuriteo.
- K-Raha andmetel on K. Aviral tasumata võlgu 17 734,37 euro ulatuses ning vabanemisfondis on tal 1752 eurot. Finantssurve tasumata võlgade näol halvendab aga K. Avira majanduslikku toimetulekut ning suurendab uue kuriteo toimepanemise riski – varem on ta pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil.
- Positiivne on, et K. Avira ei tarvita narkootikume. Samas on tal olnud probleeme alkoholi tarvitamisega. Kuigi alkoholisõltuvust tal diagnoositud ei ole, võib K. Avira käituda alkoholijoobes ettearvamatult ja vägivaldselt. K. Avira lubas istungil alkoholist hoiduda. Ta ei pruugi siiski suuta seda teha.
- K. Aviral on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kui süüdimõistetu rikub õigust isegi vanglas, võib ta seda teha ka vabaduses.
- Et K. Avira kannab liitkaristust mh mõrva toimepanemise eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral tugevalt riivata ka kannatanute ja ühiskonna õiglustunne, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et isikuvastased kuriteod ei ole tolereeritavad ning toovad endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ja eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. 2
(6)Määruskaebused
- Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused K. Avira ja tema kaitsja jurist Silvi Erro, taotledes mõlemad maakohtu määruse tühistamist ja K. Avira ennetähtaegset vabastamist.
- Kaitsja kaebuse argumendid on kokkuvõtlikult järgmised.
- Maakohtu põhjendused on üldsõnalised ja konkreetsete asjaoludega seostamata ning määrusest ei selgu, mis peaks motiveerima kinnipeetavat õiguskuulekalt käituma, kui seda ei arvestata ennetähtaegsel vabastamisel.
- Kohus lähtus vaid K. Avirat puudutavatest varasematest andmetest, kuid vangistuse ajal on K. Avira täielikult muutunud. Oluline on ka vanuse muutumisega seonduv areng. Kui lähtuda arusaamast, et süüdimõistetu käitumine pole muutunud, ei olegi tõenäoline, et see allesjäänud karistusaja jooksul muutub ning tekib küsimus, kuidas veel karistuse eesmärke saavutada ja miks on vaja mõista pikaajalist vangistust. Samuti leidis kohus, et K. Avira ennetähtaegne vabastamine riivaks tugevalt kannatanute ja ühiskonna õiglustunnet, kuid sellele argumendile tuginedes vabastamata jätmist põhjendada ei saa.
- K. Aviral on vabanemise korral olemas elu- ja töökoht ning pere. Vabastamine aitab tema perekonda, sealhulgas vajab abi tema väga haige ema. K. Avira soovib omandada hariduse, tasuda makse, olla ühiskonnale kasulik ja kasvatada lapsi. Ta kahetseb siiralt tehtut.
- Alkohol on K. Avira jaoks vastuvõetamatu. Lisaks saab tal alkoholi tarvitamise keelata.
- K. Avira määruskaebuse argumendid on kokkuvõtlikult järgmised.
- Kohus viitas sellele, et K. Avira on tekitanud oma emale ja elukaaslasele füüsilist kahju, kuid see oli peaaegu 20 aastat tagasi. Kohus tugines K. Avira minevikule, kuid mineviku tõttu ei saa tema ennetähtaegsest vabastamisest keelduda. Kohus viitas ka sellele, et varem ei ole K. Avira kriminaalhooldusega hakkama saanud. Seegi juhtus minevikus ning kohus oleks pidanud arvestama, et toona ei olnud K. Avira kriminaalhooldusel seoses oma ennetähtaegse vabastamisega. Ta on varemgi vabanenud ennetähtaegselt ning katseajal korralik olnud.
- Distsiplinaarkaristuse sai K. Avira selle eest, et tegi hommikul avalduse, paludes end töölt seljavalu tõttu maha võtta. Meditsiiniõde vabastaski ta paar päeva hiljem seljavalude pärast neljaks päevast töölt. Siiski määrati talle karistus, kuid et see polnud reaalne, jättis K. Avira karistusotsustuse vaidlustamata.
- Oma kuriteo pani ta toime joobes ja see tegu oli ette planeerimata. Vabastatakse ka palju suuremaid kurjategijaid kui tema – isegi eluaegset vangistust kandvaid inimesi.
- Kohus ei tohtinud K. Avirale programmide läbimise põhjal antud positiivsest tagasisidest teha järeldust, et K. Avira töötas programmides korralikult vaid selleks, et näidata end tegelikust positiivsemalt.
- K. Avira ei pole kunagi pannud kuritegusid toime raha teenimise eesmärgil. Tal on vabanemisfondis küllaltki palju raha. Ka on teda vabaduses ootamas töökoht, perekond ja lähedane sugulane, kes on valmis teda toetama.
- Kohus ei oleks tohtinud viidata K. Avira naise karistatusele, sest nii sekkus kohus kinnipeetava isiklikku ellu. Pealegi pole K. Avira abikaasa juba aastaid kuritegusid sooritanud. 3
(6)- K. Avira tahab hoolitseda nii oma abikaasa lapse kui ka oma haige ema eest.
- K. Avira vabastamata jätmist ei saa põhjendada asjaoluga, et ta suhtleb endiste kinnipeetavatega ja nood aitavad teda materiaalselt.
- Alkoholi tarvitas K. Avira viimati 11 aastat tagasi ja enam ta juua ei plaani. Ka võib ta end kodeerida lasta. Ringkonnakohtu seisukoht
- Kõigepealt peatub ringkonnakohus kaitsja üldistel seisukohtadel.
- Esiteks küsib kaitsja, mis peaks motiveerima kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele olukorras, kus seda ennetähtaegsel vabanemisel ei arvestata. Õiguskuulekust vanglas tuleb ennetähtaegse vabastamise menetluses arvestada:
§ 76lg 4 kõneleb süüdimõistetu käitumisest karistuse kandmise ajal.
See aga ei tähenda, et vanglas hästi käitunud inimene tuleb igal juhul vabastada. Vabastatakse selline inimene, kellelt saab piisava tõenäosusega oodata kuritegudest hoidumist. Mõnikord viitab kuritegevusvabale elule tõesti (muu hulgas) inimese korralik käitumine vanglas. Sellisel käitumisel võib aga retsidiivsusriski hinnates olla ka väga väike tähendus. Nii on see nt olukorras, kus kuritegude riskiallikad asuvad väljaspool vanglat – nt on seniseid kuritegusid soodustanud alkohol, st aine, mis pole vanglas üldiselt kättesaadav. Seetõttu tuleb mõne inimese puhul leida, et sõltumata eeskujulikust käitumisest vanglas tuleb tal vangistus lõpuni kanda. Niisugust järeldust ei saa väärata see, et sellisel juhul pole süüdimõistetul motivatsiooni vanglas korralikult käituda. Isegi kui tal sellist motivatsiooni pole, peab ta vanglasse jääma – sest
§ 76lg 4 eeldused pole täidetud, st temast lähtuv uute kuritegude oht on liiga suur.
Motivatsiooni aga võiks selline inimene leida sellest, et talle võidakse korraliku käitumise tõttu kohaldada mingeid vanglasiseseid soodustusi (vangistusseaduse (VangS) § 22) või vähemasti ei karistata teda distsiplinaarkorras.
- Ka tahab kaitsja teada, et kui eelduseks on see, et inimese käitumine ei muutu, siis kuidas saab karistuse eesmärke saavutada ning miks on vaja mõista kuriteo toime pannud isikule pikaaegne vangistus. On tõsi, et vangistuse primaarne eesmärk on inimese suunamine õiguskuulekale teele (VangS § 6 lg 1). Samas aga ilmneb sellestsamast sättest seegi, et vangistusel on veel teinegi eesmärk: õiguskorra kaitsmine. Lisaks sellele leitakse õigusteoorias, et preventiivsete eesmärkide kõrval on karistuse mõte endiselt ka kurjategijale tema kuriteo eest talle ebameeldival moel kätte maksmine ehk tasumine (Kiris, Pikamäe, Sootak. Sanktsiooniõigus. 2017, II/27 ja 89). Niisiis on karistus vangistuse näol põhjendatud ka siis, kui pole (kuigivõrd) alust loota, et see muudab inimese õiguskuulekaks: esiteks on vanglas olles uute kuritegude sooritamine keeruline ja teiseks peab inimene lunastama oma süü, olles allutatud talle ebameeldivale meetmele.
- K. Avira ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleneb seega
§ 76
lg 4 alusel antavast hinnangust sellele, kas temalt on piisav alus oodata kuritegevusvaba elu või mitte. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab
§ 76
lg 4 kohtule selle hinnangu andmisel ulatusliku otsustusruumi (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
- Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus K. Avirat vabastamata jättes sellist kaalutlusviga, mille tõttu võinuks kinnipeetav jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata. Tõsi, kinnipeetava vabastamata jätmist ei saa põhjendada pelgalt kuriteo raskuse ja üldpreventiivsete kaalutlustega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21 ja
- märtsi 2019 määrus asjas nr 1-09-14104, p 20). Seetõttu on lubamatu maakohtu viide 4
(6)sellele, et kuivõrd K. Avirat on karistatud mh mõrva eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral tugevalt riivata kannatanute ja ühiskonna õiglustunne, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et isikuvastased kuriteod ei ole tolereeritavad ning toovad endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ja eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Samuti on lubamatu maakohtu viide sellele, et varasemalt on K. Avira kasutanud oma ema suhtes füüsilist vägivalda. Vangla iseloomustuses sellele küll viidatakse, kuid et see fakt tuleneb K. Avira kustunud karistusest, ei saa sellele faktile tulenevalt karistusregistri seaduse §-st 5 enam õiguslikult tugineda. Siiski on maakohtu otsustus K. Avira vabastamata jätta korrektne.
- Alusetu on K. Avira seisukoht, et kohus arvestas vaid negatiivsete asjaoludega. Kohus hindas positiivseks, et K. Aviral on vabaduses olemas kindel elu- ja töökoht, et ta on vanglas töötanud ja läbinud sotsiaalprogramme ja vestlusi, et tal on toetavad lähedased ning ta ei tarvita narkootikume. Siiski ei pidanud kohus neid positiivsed asjaolusid piisavalt kaalukaks võrreldes K. Avira vabastamist mittetoetavate asjaoludega – ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult.
- Kõigepealt tuleb selgitada, et mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult karta, seda väiksem peab uute kuritegude toimepanemise tõenäosus tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema. Uute kuritegu iseloomu saab prognoosida eeskätt juba aset leidnute põhjal. K. Avira on muu hulgas pannud toime väga suure ebaõigussisuga kuritegusid.
- aastal sooritas K. Avira raske mõrva: peksis koos ühe kaaslasega ühte inimest ühise alkoholitarvitamise käigus korduvalt käte, jalgade ja põrandaharjaga keha- ning peapiirkonda, hüppasid või astusid maaslamava kannatanu keha peale, toppisid tema ninasõõrmesse sigareti ja surusid jõuga tema pärasoolde terava otsaga harjavarre, tekitades niiviisi kannatanule kestvaid ning suur valu põhjustavaid, sh eluohtlikke kehavigastusi. Viibides mõrvas süüdistatuna vahi all, peksis K. Avira mitme päeva jooksul järjepidevalt oma kambrikaaslast rusikatega vastu keha, pea ja jäsemete piirkonda, seejuures lüües korduvalt samadesse kohtadesse, kuhu oli kannatanule juba varasemalt oma löökidega valu põhjustanud ning põhjustades kannatanule lisaks füüsilisele valule ka tervisekahjustused. Samuti ähvardas K. Avira mõrvas süüdistatuna vahi all viibides sama kambrikaaslast vägistamise ja peksmisega, nõudes nende ähvarduste mõjul kambrikaaslaselt tema suhtes võlakirja kirjutamist ning vangla kauplusest kauba tellimiseks enda poolt täidetud tellimuslehele allakirjutamist. Lisaks kasutas K. Avira juba pärast maakohtu poolt tema mõrvas süüditunnistamist oma teise kambrikaaslase suhtes korduvat vaimset vägivalda, ähvarades kambrikaaslast tervisekahjustuse tekitamise, seksuaalse ärakasutamise ja kambrikaaslase elukoha põlema panemisega ning nõudes põhjendamatult kambrikaaslaselt endale raha maksmist ja selle tagamiseks enda suhtes võlakirja kirjutamist. Niisiis on K. Aviralt karta väga ränkasid kuritegusid ja seetõttu eeldab tema vabastamine väga madalat uute kuritegude ohtu. Seda ohtu aga ei ole võimalik väga madalaks pidada.
- K. Avira on lisaks äsja välja toodutele pannud toime veel mitmeid muidki kuritegusid. Teda on karistatud nii rahalise karistuse kui vangistusega, sealhulgas on temale mõistetud vangistust jäetud ka tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ning on asendatud üldkasuliku tööga. Siiski on K. Avira oma kuritegelikku käitumist jätkanud, sealhulgas tingimisi vangistuse ja üldkasuliku töö tegemise ajal ning isegi vanglas. Juba see iseenesest on väga alarmeeriv: kuritegusid on palju ja abi pole olnud ka karistustest.
- K. Avira kalduvust vägivalla tarvitamisele näitab lisaks varasemale mõrvale ja vanglas toime pandud vägivaldsetele kuritegudele ka see, et varem on ta kehaliselt väärkohelnud oma endist elukaaslast. Sellest on möödas küll omajagu aega, ent väärkohtlemiste eest mõistetud karistused kehtivad ja neid tuleb arvesse võtta. 5
(6)- Alkohol on tõsine riskitegur. Vanglas on K. Avira selle probleemiga küll tegelenud, ent ta võib vabadusse sattudes sellest hoolimata uuesti alkoholi tarvitama hakata. Oli ju alkoholi roll K. Avira elus enne vangistust väga suur. Ka väärib märkimist, et vangla iseloomustuse kohaselt on K. Avira alkoholiravil olnud, ent see ei aidanud. Seetõttu ei pruugiks olla tõhus ka alkoholi ravi, sh nn kodeerimine.
- Õige pole K. Avira väide, et ta pole majandusliku kasu saamise eesmärgil kuritegusid sooritanud: ta on pannud toime väljapressimisi ja varguse. Seetõttu võib K. Avira majanduslikesse raskustesse sattudes uuesti kuritegusid sooritada.
- Põhjendatult nägi maakohus riski K. Avira tutvusringkonnas. Vangistuse ajal on K. Avirat materiaalselt toetanud kriminaalse taustaga isikud. Selline toetus viitab K. Avira seotusele nende isikutega. Seetõttu võib järeldada, et K. Avira soovib edaspidigi kriminaalse taustaga inimestega lävida ja see võib soodustada uute kuritegude toimepanemist. Ka saab mõningast ohtu näha K. Avira abikaasa kriminaalses taustas. Tõsi, see abikaasa on väidetavalt asunud nüüdseks seaduskuulekale teele. Õige pole K. Avira viide sellele, et abikaasa tausta arvesse võtmine on K. Avira isiklikku ellu sekkumine ja seda ei tohi teha. Ennetähtaegse vabastamise menetluses võetaksegi eeskätt arvesse kurjategija isiklikku elu puudutavaid asjaolusid, mistõttu on kõigiti pöörata tähelepanu ka kurjategija abikaasa isikule.
- Ennetähtaegse vabastamisega kaasnevate kontrollnõuete, elektroonilise valve ja võimalike lisakohustustega ei pruugi saada K. Avira uute kuritegude toimepanemise riski piisavalt maandada. Nimelt on K. Avira varem selliseid leebemaid meetmeid korduvalt rikkunud. Ei ole vahet sellel, kas keegi rikub tingimisi vangistuse reegleid kohtuotsuse alusel vabaduses olles või pärast tema ennetähtaegselt vabastamist.
- Kuigi määruskaebuses viitab K. Avira sellele, et distsiplinaarkaristus määrati talle alusetult, ei ole ta seda karistust õigeaegselt vaidlustanud ning seetõttu on igati seaduslik ja põhjendatud selle karistusega arvestada. See rikkumine on K. Avira kuritegudega võrreldes siiski väikese kaaluga.
- K. Avira ennetähtaegset vabastamist ei saa põhjendada sellega, et tema ema vajab hooldamist või elukaaslase tütar kasvatamist. On paratamatu, et süüdimõistetu vangistuses viibimisega võivad kaasneda raskused tema pereliikmetele. Pereliikmed peavad selliseid raskusi aga aktsepteerima ja otsima vajadusel abi mujalt: nt (teistelt) sugulastelt, tuttavatel sõpradelt, kohalikult omavalitsuselt või riigilt.
- Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
- novembri 2021 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)