Obsah (6)

§ 184§ 65§ 255§ 64§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 28. jaanuar 2022 1-19-2

§ 184

lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 2 aastat.

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 24.05.2017 otsusega mõistetud karistuse, s.o 1 aasta vangistusega, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust. E. Gurbanov tunnistati süüdi ka

§ 255

lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 4 aastat 6 kuud.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes käesolevas kriminaalasjas mõistetud kergem karistus kaetuks raskeimaga, mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 11.

oktoobrist 2018 karistusaja hulka ja karistusaja algust arvestati E. Gurbanovi kinnipidamisest, s.o alates

1. oktoobrist
3. Tartu Vangla esitas maakohtule E. Gurbanovi isikliku toimiku otsustamaks tema ennetähtaegse vabastamise küsimust. Vangla ja prokuratuur ei toetanud E. Gurbanovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
4. Tartu Maakohtu
5. jaanuari
6. a määrusega jäeti E. Gurbanov talle Harju Maakohtu
7. detsembri
8. a otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. VangS § 76 lg 4 alusel määrati, et vanglateenistusel tuleb kohtule esitada VangS § 76 lõikes 1 nimetatud materjalid E. Gurbanovi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks uuesti 8 kuu möödumisel alates käesoleva määruse jõustumisest.
9. Kohus tuvastas formaalsed eeldused E. Gurbanovi ennetähtaegseks vabastamiseks. E. Gurbanovil on elukoht, mis vastab ka elektroonilise valve kohaldamise tingimustele.
10. Prognoosides uue kuriteo aset leidmise tõenäosust, märkis kohus järgmist. E. Gurbanovil on Eestis 2 kehtivat kriminaalkaristust. Karistusregistri kohaselt on teda ühel korral karistatud ka Soomes. Vanglas viibib E. Gurbanov kolmandat korda, mis näitab, et senised vangistused talle soovitud mõju ei ole avaldanud. E. Gurbanov kannab karistust suures koguses narkootikumide käitlemise ja kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. E. Gurbanov on kuritegusid toime pannud nii etteplaneeritult kui impulsiivselt. E. Gurbanovi kuritegelikku käitumist soodustavad kuritegelikud hoiakud, puudulik probleemide lahendamise ja majandusliku toimetuleku oskus, kriminaalne tutvusringkond, grupi mõju ja sõltuvusprobleem. Kuritegude raskust arvestades saaks E. Gurbanovi vabastada üksnes siis, kui temast lähtuv retsidiivsusoht oleks väike. Sellist järeldust praegu teha on ennatlik.
11. E. Gurbanovil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus – tööle asumise korralduse mittetäitmise eest, mis näitab, et ta ei pea reeglitest kinni. E. Gurbanov põhjendas tööle mitteasumist tervisliku põhjusega, ent distsiplinaarkaristuse määramise otsusest nähtub, et vangla meditsiiniosakonna hinnangul on E. Gurbanov töövõimeline ja meditsiinilistel põhjustel talle töövabastust ei määratud.
12. E. Gurbanovi varasemast elukäigust nähtuvalt pole ta pidanud oluliseks ametlikku töökohta. Eestis oli ta vaid korra ametlikul töökohal. Muul ajal töötas ta mitteametlikult või oli töötuna arvel. E. Gurbanov kannab karistust narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. Varasemalt on ta pannud toime kuritegusid kasu saamise eesmärgil, mis viitab tema puudulikule majandusliku toimetuleku oskusele ning kuritegelikul teel tulu teenimise aktsepteerimisele. Kinnipeetav on keeldunud ka vanglas töö tegemisest. Seetõttu on kaheldav, kas ta vabaduses hakkaks sissetulekut teenima seaduslikul teel. Kinnipeetava iseloomustusest selgub, et ennetähtaegse vabanemise korral hakkaks ta tööle ettevõttes Sarhan Projekt OÜ, kus ta kuupalk oleks umbes 1500 eurot. Samuti oleks teda valmis majanduslikult toetama tema abikaasa ja sugulased. Samas selgub veebilehelt teatmik.ee, et antud ettevõttel on mitmeid võlgnevusi ning töötajate keskmine brutokuupalk on veidi üle 490 euro, mistõttu ei ole usutav, et isik ametlikult ning sellise töötasuga antud ettevõttesse tööle võetaks. Kokkuvõttes puudub E. Gurbanovil väljakujunenud tööharjumus, isikul on võlgnevusi üle 11000 euro ning kuna süüdimõistetu on varemgi käidelnud narkootikume sooviga teenida raha narkootiliste ainete hankimiseks ning teenida kergelt tulu, püsib suur oht, et jätkata ebaseaduslikul teel tulu teenimist ka edaspidi.
13. Positiivseks pidas kohus E. Gurbanovi puhul lähedaste toetust. Siiski ei nähtu materjalidest uusi võimalikke motiveerivaid asjaolusid ning kuritegelike käitumismustrite allasurumiseks vajalike muutuste toimumist. Kaheldav, kas lähedased suudaks E. Gurbanovi seaduskuulekale teele suunata, kuivõrd kuritegude toimepanemise ajal nad seda ei suutnud. Lähedased vajasid E. Gurbanovi toetust seoses lapse haigusega, ent tema sooritas raskeid kuritegusid. E. Gurbanov selgitas, et pärast poja surma on ta perele lubanud elada korralikku elu. Kohtul puudus usk, et seekord suudavad lähedased piisaval määral motiveerida E. Gurbanovit seaduskuulekalt elama.
14. Probleemkohaks on E. Gurbanovi puhul ka narkootikumid – ta on narkosõltlane. Põhiliselt tarvitas E. Gurbanov kokaiini. Praeguse vangistuse jooksul on ta osalenud mitmetes rehabiliteerivates tegevustes, mille tagasiside on positiivne. Kiiduväärne on ka soov jätkata vabanemise järel sõltuvusravi ja rehabilitatsiooniga. 2
15. Kohtul puudus kindlus, et kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise valve ja lisakohustuste määramisega aitaks piisavalt uue kuriteo riske maandada. Kuivõrd esinevad mitmed positiivsed asjaolud, mis toetavad isiku ennetähtaegset vabastamist, määras kohus, et E. Gurbanovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalid tuleb kohtule esitada 8 kuu möödumisel alates määruse jõustumisest. Kohtus kinnitas E. Gurbanov, et on ära käinud operatsioonil ning tema tervis on normaalne. Seetõttu on võimalik, et asja uuel arutamisel saab isiku eeskujuliku käitumise ja rehabiliteerivate tegevuste põhjal vanglas jõuda järeldusele, et kinnipeetava retsidiivsusoht on ülimadal. Selleks peaks E. Gurbanov jätkama vanglas töötamist ja omama vabanemisel kindlat elukohta.
16. Määruskaebuses palutakse tühistada Tartu Maakohtu
17. jaanuari
18. a määrus ja saata kohtuasi uueks arutamiseks maakohtule. Alternatiivselt teha uus määrus, millega vabastada E. Gurbanov tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.
19. Kohus analüüsis sisuliselt vaid E. Gurbanovi varasemaid kuritegusid ja hindas ebaõigesti asjaolusid. Määrus on vastuolus Riigikohtu viimase aja praktikaga. Määruse põhjendused on üldsõnalised ja konkreetsete asjaoludega seostamata.
20. E. Gurbanov selgitas kohtule, et soovib vabaneda elektroonilise valvega, täidab kõiki selle tingimusi, on teinud varasemast elukorraldusest ja eksimustest järeldused, tunnistab süüd ja kahetseb tehtut. Vabanedes on tal töö- ja elukoht ning toetavad lähedased. Vangistuses on ta pere ja lapsega suhelnud. Praeguse vangistuse ajal suri ka tema invaliidist laps. Igasugused kontaktid kuriteokaaslaste või varem kriminaalkorras karistatud isikutega puuduvad. E. Gurbanov ei ole toetanud vangla subkultuuri, ta on võtnud osa erinevatest sotsiaalprogrammidest, näidanud üles aktiivsust ja vangla töötajad on teda järjepidevalt kiitnud. Vangistuses oldud aeg on eesmärgi täitnud – kinnipeetav on võimeline elama seaduskuulekalt. Süüdlase käitumine vangistuses räägib tema ennetähtaegse vabastamise kasuks.
21. Eeldused senise elukorralduse muutmiseks on olemas. E. Gurbanovil on toetavad lähedased, garanteeritud töökoht, vangistuses on ta tegelenud enesearenguga (sh eesti keele omandamine ja ITK-s märgitud tegevuste läbimine).
22. Tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel allutatakse süüdimõistetu kriminaalhoolduse järelevalvele nii tema abistamiseks kui ka uute kuritegude toimepanemisest hoidumiseks. Maakohus on sisuliselt keeldunud E. Gurbanovi vabastamisest vaid kuriteo asjaolude tõttu, sidumata seda arusaadavalt praeguse aja ning süüdimõistetu prognoositava käitumisega. E. Gurbanovi praegu tingimisi ennetähtaegselt vabastamise korral on ei pane ta tõenäoliselt tulevikus uusi kuritegusid toime. Kriminaalhooldus on tulemuslikum kui terve karistusaja ärakandmine. E. Gurbanov on teinud järeldused mõistetud karistusest ja käitub edaspidi õiguskuulekalt. Lisagarantiiks on järelevalve, millega kontrollitakse tema tegevust ja mis võimaldab paremat resotsialiseerumist. Oma käitumisega vangistuses on E. Gurbanov kinnitanud suutlikkust õiguskuulekalt käituda. Tal puuduvad igasugused rikkumised. Jättes sisuliselt vaagimata, kas E. Gurbanovi puhul oleks uue kuriteo risk maandatav käitumiskontrolli kohaldamise ja kontrollkohustuste määramisega, on määrus puudulikult motiveeritud.
23. E. Gurbanovile tuleks määrata kohustus asuda tööle või võtta end arvele Töötukassas, et sellega maandada uue kuriteo riske ja tagada regulaarne sissetulek. E. Gurbanovil oleks võimalik keelata talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud ning narkootikume tarvitavate või nende ebaseadusliku käitlemisega tegelevate isikutega suhtlemine. Sellega saaks maandada uute kuritegude riski ning kinnistada ja moodustada E. Gurbanovile suhtlusringkond 3 kriminaalkorras karistamata ja isikutest, kes ei käitle narkootikume ega tarvita neid. E. Gurbanovil puuduvad riskid, mida poleks võimalik maandada elektroonilise valvega ning mis annaksid aluse tema enne tähtaega vabastamata jätmiseks. Ta saaks asuda paranemise teele ja asuda järgima seaduskuulekat eluviisi. Katse ajal saaks hinnata tema püüdlusi elu korraldamisel ja kehtivate reeglite järgimisel. Keskendudes kuritegude kordumisele ja raskusele, ei ole kohus arvestanud süüdlase käitumist pika vangistuse jooksul. Määrusest ei nähtu, kuidas võivad uue kuriteo riski mõjutada elutingimused ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivad tagajärjed (sh elukoht, pere ja töökoht) RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24. Materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel või vabastamata jätmisel saab kohtule tavaliselt ette heita üksnes siis, kui kohus on teinud kaalutlusvea. Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga (TrtRKo
25. aprilli 2019 määrus asjas nr 1-16-9898).
26. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et esineb rida positiivseid asjaolusid, miks annavad aluse kaaluda E. Gurbanovi ennetähtaegset vabastamist. Küll aga ongi maakohus neid asjaolusid arvesse võtnud ning ringkonnakohtu arvates õigetest kaalutlustest lähtudes järeldanud, et ei saa ainuüksi selle pinnalt teha järeldust süüdlase edasise õiguskuuleka käitumise osas. Nii näiteks osutas maakohus põhjendatult sellele, et E. Gurbanovil oli varemgi pere toetus, ent ta pani kuritegusid toime ajal, mil pere teda vajas. Ka töökohaga seotud väidetesse on kohus suhtunud umbusuga.
27. Hinnates määruskaebuse argumente, puudub ringkonnakohtul põhjus maakohtu määruse tühistamiseks. Vaatamata kinnipeetavat positiivselt iseloomustavale, on kohus osutanud kaalukamatele argumentidele, mis kohut veensid, et E. Gurbanovilt võib õigusvastast käitumiste oodata ka tulevikus. Väär on kaitsja osundus, justkui oleks maakohus analüüsinud sisuliselt vaid E. Gurbanovi varasemaid kuritegusid. Kohus on andnud hinnangu kõigile

§ 76lg-s 4 toodud asjaoludele.

Maakohtus andis E. Gurbanov küll erinevaid lubadusi, ent tuleb arvestada, et tegemist on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga. Selliste isikute puhul on ka kohtupraktikas täheldatud suuremat retsidiivsusohtu. Korduvalt endise eluviisi juurde naasmine ka pärast karistuse kandmist näitab ohtu langeda taaskord samasse käitumismustrisse. Ehkki E. Gurbanovil on eeldused elukorralduse muutmiseks, ei ole varem lähedaste toetus ja töötamine teda kuritegudest eemal hoidnud. Vanglas enesearenguga tegelemise luges positiivseks ka maakohus. Samas varjutab E. Gurbanovi käitumist vangistuses distsiplinaarkaristuse määramine tööst keeldumise tõttu, mistõttu möönis maakohus, et süüdlane ei suuda reeglitest kinni pidada. Veel analüüsis maakohus E. Gurbanovi teisigi kuriteoriske – näiteks tema sõltuvust narkootikumidest, hoiakuid, puudulikku probleemide lahendamise ja majandusliku toimetuleku oskust ning sedagi, et E. Gurbanov võib panna kuritegusid toime grupi mõjul. Ühtlasi on maakohus põhistanud, et tal puudub praegusel ajal usk sellesse, et kriminaalhoolduslike meetmetega oleks võimalik E. Gurbanovi kuritegude riski maandada. 4

1. Maakohtu määruses toodud põhjendused maakohtu siseveendumuse kujunemisel on veenvad. Maakohus ei ole ületanud diskretsiooni piire ega ole lähtunud sobimatutest või ebaolulistest, kaalutlusõigust on teostatud ja ühtki olulist asjaolu ei ole jäetud tähelepanuta. Ehkki maakohus jättis E. Gurbanovi tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuivõrd pidas praegusel ajahetkel kaalukamateks isikut negatiivselt iseloomustavaid faktoreid, ei jäänud maakohtul süüdlase positiivsed pingutused vangistuses märkamata. Seetõttu lühendas maakohus seadusega määratud üldist tähtaega kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide kohtule edastamiseks.
2. Kokkuvõtlikult leiab apellatsioonikohus, et kuigi kaalutlusotsuse tegemisel tuleb kohtul arvesse võtta ka isiku käitumist vangistuse ajal ning teda vabaduses eesootavaid tingimusi, ei saa süüdimõistetut vabastada vaid neile asjaoludele tuginedes. Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus

§ 76

lg-t 4 kohaldades sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Seetõttu tuleb Tartu Maakohtu määrus juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5