← Eesti

1-21-1544/59

Obsah (7)§ 121§ 199§ 120§ 64§ 68§ 74§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. jaanuar 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-1544 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Erkki Hirsnik V

§ 121

lg 2 p 2 järgi 6 kuu vangistusega,

§ 199

lg 2 p 9 järgi 1 aasta 2 kuu vangistusega ja

§ 120

lg 1 järgi 10 kuu vangistusega, millest moodustati

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristusest raskeima osalise suurendamise teel liitkaristus 2 aastat vangistust.

§ 68

alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 12.11.2020-14.11.2020 ja 06.12.202008.12.2020, s.o kokku 6 päeva, karistusaja hulka ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 24 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 2 alusel määrati, et mõistetud karistusest kuulub kohesele kandmisele 5 kuud vangistust ning

§ 68alusel loeti kohesele kandmisele kuuluva osalise vangistuse algust alates A.

Annuki kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 30.12.2020.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti 1 aasta 6 kuu 24 päeva pikkune vangistus tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui A. Annuk ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle

§ 75

lg-s 1 ja lg 2 p-des 2, 5, 8 katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi, elukohaga XXX. 2. 17.08.2021 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotles A. Annukile mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Tartu Maakohtu 21.09.2021 määrusega, mis jõustus 07.10.2021, jäeti erakorralinne ettekanne rahuldamata ning määrati

§ 75lg 2 p 5 alusel A.

Annukile katseajaks täiendav kohustus pöörduda hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest haiglasse alkoholisõltuvuse vastasele ravile.

  1. 06.12.2021 esitas kriminaalhooldusametnik taaskord erakorralise ettekande, milles taotles A. Annukile mõistetud karistuse täitmisele pööramist.
  2. Tartu Maakohtu 30.12.2021 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ning pöörati täitmisele A. Annukile mõistetud ärakandmata karistus, s.o 1 aasta 6 kuud 24 päeva vangistust 4.
  3. Maakohtu hinnangul on registreerimislehtedega ja kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku väljavõtetega leidnud tõendamist, et A. Annuk rikkus 12.11.2021, 15.11.2021, 30.11.2021 ja 16.12.2021 registreerimiskohustust. Maakohus ei tuvastanud mõjuvat põhjust kohustuse rikkumiseks. A. Annuk jättis 12.11.2021, 15.11.2021, 30.11.2021 ja 16.12.2021 tahtlikult ja mõjuva põhjuseta registreerimisele ilmumata. Süüdimõistetu enda kinnitusel oli ta teadlik registreerimisaegadest. Süüdimõistetu poolt esile toodud põhjusi (tüdruksõbrale haiglasse järgi minek ja hambaravi) ei lugenud maakohus arvestatavaks. Süüdimõistetu pole oma väidet, et 12.11.2021 tema elukaaslane viibis haiglas ja ta oli seetõttu elukaaslasele abi osutamisega hõivatud, millegagi tõendanud. Ka pole A. Annuk oma väidet, et käis 15.11.2021 Covid-testi tegemas, et järgmisel päeval haiglasse operatsioonile minna, samuti millegagi tõendanud. Kriminaalhooldusametniku väitel, mida kinnitas istungil ka süüdimõistetu, nähtub süüdimõistetu digiloost, et Covid-testi käis ta tegemas hoopis 23.11.2021 ja operatsioonil 24.11.
  4. Ka tervislikel põhjustel registreerimata ilmumist 30.11.2021 ja 16.12.2021 ei ole süüdimõistetu millegagi tõendanud. 4.
  5. Kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku väljatrükk, süüdimõistetu kirjalik seletus ja kohtuistungil antud ütlused kogumis tõendavad, et A. Annuk ei olnud 19.11.2021 kriminaalhooldusametnikule kontrolliks kättesaadav ei Tartus nimetatud viibimiskohas ega ka Jõgeval, et teostada kontrolli alkoholi tarvitamise üle, mistõttu kontroll ebaõnnestus. Kuna A. Annukile pandi kohustus mitte tarvitada alkoholi, siis KrHS § 261 lg 1 alusel on kriminaalhooldusametnikul õigus teda kontrollida võimaliku alkoholi tarvitamise tuvastamiseks ning KrHS § 261 lg 6 järgi on tegemist kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumisega, kui kriminaalhooldusalune keeldub indikaatorvahendiga kontrollist, proovi andmiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde minekust ja tervishoiuteenuse osutaja juures proovi andmisest. Alkoholi tarvitamise kontroll eeldab ametniku ja süüdimõistetu vahetut kokkusaamist. 4.
  6. Maakohtu hinnangul on tõendatud ka kriminaalhooldusametniku väide, et A. Annuk on omavoliliselt loobunud teatud ajaks psühhiaatrilisest ravist, kuid asus ravile OÜ-sse A-Kliinik, millist rikkumist ei pidanud maakohus raskeks. 4.
  7. A. Annuki kriminaalhooldus ei ole möödunud edukalt. Kriminaalhooldusametnik on teda kahel korral kirjalikult hoiatanud ja varasemalt on menetletud erakorralist ettekannet ning määratud täiendav kohustus pöörduda alkoholisõltuvuse vastasele ravile. Eelnevad rikkumised iseloomustavad süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, osutades, et A. Annuk on varem korduvalt käitumiskontrolli nõudeid rikkunud. Seega pole käesolevas asjas etteheidetavate rikkumiste puhul tegemist esmakordse eksimusega. 4.
  8. Politsei- ja Piirivalveameti 11.08.2021 ja 14.12.2021 vastustest kriminaalhooldusametniku järelepärimistele nähtuvalt on politseis registreeritud arvukaid A. Annukiga seotud sündmusi (sh seoses alkoholi tarbimise ja väidetava vägivallatsemisega). 4.
  9. A. Annukile on kohtuotsuse tegemisel antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et ta täidab kõik kohtu poolt temale määratud kontrollnõuded ja -kohustused. A. Annuk neid tingimusi ei ole täitnud. A. Annuk on juba mõnekuulise katseaja jooksul korduvalt rikkunud registreerimiskohustust, andnud tahtlikult valeandmeid oma asukoha kohta, jäädes seetõttu 19.12.2021 kohustuse kontrollimiseks kättesaamatuks ning loobunud omavoliliselt psühhiaater K. Ruusi juures määratud psühhiaatrilisest ravist. Süüdimõistetu 2 jätkas rikkumiste toimepanemist ka peale seda, kui varasemate rikkumiste eest oli kriminaalhooldusametnik A. Annukit hoiatanud ja kohus määranud lisakohustuse. See väljendab selgelt süüdimõistetu ükskõiksust talle määratud kohustuste täitmise suhtes. Maakohus pidas vajalikuks A. Annukile mõistetud karistuse täitmisele pöörata. A. Annuk ei ole ilmselgelt mõistnud käitumiskontrolli nõuete kõrvalekaldumatu täitmise vajadust ning on suhtunud käitumiskontrolli nõuetesse ükskõikselt. Kuna varasemalt kohaldatud abinõud (hoiatus, lisakohustus) ei ole täitnud oma eesmärki, leidis maakohus, et ammendunud on muud

§-s 74 lg 4 ettenähtud võimalused rikkumistele reageerimiseks. Esineb ka A. Annukit positiivselt iseloomustavaid asjaolusid – ta pöördus psühhiaatrilisele ravile peale kohtuotsuse jõustumisest ja pöördus alkoholsõltuvuse ravile 2021 septembri lõpus. Kuid just asjaolu, et tegemist ei ole mõne juhusliku ühekordse rikkumisega, vaid süüdimõistetu rikkumised on korduvad, annab antud juhul piisavalt alust pöörata karistus täitmisele. 4.7. A. Annuk kinnitas kohtuistungil, et ta on nõus tegema üldkasulikku tööd ja tervisest või muust tulenevaid takistusi tal üldkasuliku töö tegemiseks ei ole. Vaatamata sellele ei pidanud maakohus siiski vangistuse asendamist üldkasuliku tööga võimalikuks, kuna A. Annuk ei ole üldkasuliku töö tegemiseks sobiv isik. Arvestades A. Annuki senist käitumist katseajal puudus kohtul veendumus, et ta hakkaks käitumiskontrolli nõudeid täitma edaspidi korrektselt. Tartu Maakohtu 26.03.2021 otsusest nähtub, et täitmisele pöörati ka eelmine A. Annukile Tartu Maakohtu 19.07.2018 otsusega

§ 74sätete alusel tingimisi mõistetud vangistus.

Käitumiskontrolli nõuete rikkumine on A. Annukile tavapärane käitumismuster. Määruskaebus

  1. Tartu Maakohtu 30.12.2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Annuk, kes ei ole karistusega nõus ning palub kergemat karistust ehk üldkasuliku töö tunde. Ta kahetseb tegusid ja väidab, et need enam ei kordu. A. Annuk lubab alkoholi mitte tarvitada, käia registreerimas ja teha ära üldkasuliku töö tunnid. Süüdimõistetu ei soovi vanglasse minna, on seal korduvalt olnud, kardab ning tal on 4 aasta ja 7 kuu vanune laps. A. Annuk lubab elada XXX ja lubab X maakonnast mitte lahkuda. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  2. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Erkki Hirsnik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.