Obsah (8)

§ 468§187§ 407§ 438§ 163§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Kohtujurist Eliko Suurkuusk Otsuse tegemise aeg ja koht 06.01.2022.a, Tallinn Tsiviilasja nu

§ 468lg 1 p 2).

10. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Juhised kaja kautsjoni tasumiseks: https://www.kohus.ee/et/riigiloivud/kontod-javiitenumbrid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§187lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA 1. Harju Maakohtu menetluses on IPF Digital AS hagi K. V.i vastu võlgnevuse nõudes. Hageja eeltoodud nõuded tulenevad kostja ja hageja vahel 25.02.2016 sõlmitud leping nr xxxx. Kostja on lepingust tulenevad kohustused jätnud täitmata. 2.

§ 407

lg-s 1 on sätestatud, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 3. Kostjale on menetlusdokumendid e-posti kaudu kätte toimetatud 15.12.2021.a. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostjal tuli esitada hagile vastus hiljemalt 29.12.2021.a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastust esitanud, on kohtul õigus teha

§ 407lg 1 alusel käesolevas asjas tagaseljaotsus.

1. Kohus leiab, et hageja viivise nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja nõuab kostjalt viivist määraga 0,13% päevas, s.o 47,45% aastas. Hageja viivise nõue on alates 26.02.2020.a kuni 21.09.2021.a 558,68 eurot.
2. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Riigikohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et kui ebaproportsionaalselt suure viivise ja leppetrahvi nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS § 113 2/4 lg-st 8 ja §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Lisaks on Riigikohus märkinud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine

§ 438lg 1 järgi.

Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13).

1. Kohus on seisukohal, et kostjaga sõlmitud lepingu lepingutingimus, millega pooled lepivad kokku, et viivise määr on 0,13% päevas, s.o 47,45% aastas, on tühine. Viivise nõue, mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on tühine. Kostjaks on tarbija ning laenuandja on kutsevõi majandustegevuses tegutsev isik. Kohtu hinnangul juhul, kui kokkulepitud viivisemäär, on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda, pole proportsionaalne seaduses sätestatud viivisemääraga. Ainuüksi asjaolu, et pooled on tarbijat ebamõistlikult kahjustavas viivisemääras kokku leppinud, ei muuda viivisele kohalduvat määra kehtivaks. Ebaproportsionaalselt suure viivise määramine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Tühise viivisemäära korral tuleb viivist arvestada seaduses sätestatud määra järgi.
2. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus sissenõutavaks muutunud viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas). Kostjalt tuleb hageja kasuks perioodi 26.02.2020.a kuni hagi esitamiseni 21.09.2021.a välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 77,83 eurot. Kohus arvestab viivist viivisekalkulaatoriga aadressil www.viivisekalkulaator.ee. Kohus arvestab perioodi 26.02.2020.a kuni hagi esitamiseni 21.09.2021.a osas viivist järgmiselt: Viivise arvestuse algus Viivise arvestuse lõpp Põhiosa võlgnevus 26.02.2020 21.09.2021 619,55 Viivise määr Viivise summa aastas / päevas 8% / 0,021918% 77,83 Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt muuhulgas välja põhivõlgnevus summas 619,55 eurot ja intress 264,24 eurot. 8.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolt endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi 66,66% ulatuses. Kohus jätab hageja menetluskulud 66,66% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 33,34% ulatuses hageja kanda. 9.

§ 174

lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

1. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Hagejal on kandnud riigilõivu 200 eurot ja lepingulise esindaja kulusid 300 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnihind on 100 eurot käibemaksuta. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Käesoleva tsiviilasja hagihind on 1442,47 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni 1500 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 200 eurot. Tasutud riigilõiv 200 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Samas ei pea kohus täielikult 3/4 põhjendatuks lepingulise esindaja kulu 300 eurot (käibemaksuta). Võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja sisu, peab kohus lepingulise esindaja tasu põhjendatuks 1 tunni ulatuses, summas 100 eurot. Praegusel juhul ei ole tegemist keeruka ega mahuka vaidlusega. Kohus peab arvestama tsiviilasja hinda. Tsiviilasjas ei toimunud istungit ega sisulist vaidlust. Hageja on esitanud üksnes kohtule hagi. Eeltoodud põhjusel ei näe kohus põhjust kostjalt välja mõista hageja menetluskulu rohkem kui 1 tunni eest 100 eurot. Hageja menetluskulud on põhjendatud 300 euro ulatuses (200 + 100). Kohus märgib, et hageja taotleb menetluskulu väljamõistmist ilma käibemaksuta. Hageja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud käesoleva kohtumenetlusega seoses.
2. Kuivõrd hageja menetluskuludest 66,66% jääb kostja kanda, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 199,98 euro ulatuses (300 x 66,66%).
3. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulud tekkinud. Kohus määrab kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. 13.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 14. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

§ 177

lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 4/4