Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused (
Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (
): - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks võlgnikust usaldusisikule, kes peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. - Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 - 654 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. -Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum (määruse koostamise ajal 220.48 eurot). Kui võlgniku sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes kuni 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. - TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud 2 peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. - Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 10. Nimetada O K usaldusisikuks X X ), kellele võlgnik teeb pakrotiseaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. - usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt võlausaldajate nimekirjas esitatud jaotisele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (
- võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule lõpparuande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. - usaldusisikul tuleb kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust ning ülejäänud 75 protsenti kanda võlgniku teisele arvelduskontole, millelt võlgnik/usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 31.detsembriks) vastavalt kohtu poolt kinnitatud jaotisele. Esimene väljamakse tuleb teha 31.detsembril 2022, seejärel 31.detsembril 2023 jne. -Usaldusisikul on kohustus esitada üks kord aastas kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldaja nõude katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajale väljamaksete tegemise kohta. Aruandele lisada võlgniku arvelduskontode väljavõtted. Esimene aruanne tuleb esitada hiljemalt 26.01.2023, teine 26.02.2024 jne. 11. Määrus saata pankrotihaldurile ja võlgnikule ning menetlusabi andmise osas Rahandusministeeriumile ja jõustumisel p 7 osas täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude väljamaksmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee). Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. 12. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud teadaanded ilmumisest (
Edasikaebamise kord Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt
lg-le 1 (
Pankrotihaldur võib määruskaebuse esitada pankrotimenetluse kulude kohta. Asjaolud
) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega ning
lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. Pankrotihaldur on kohtule esitanud aruande ja taotluse O K pankrotimenetluse lõpetamiseks
alusel raugemise tõttu, kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse lõpuleviimiseks ja võlausaldajate nõuete väljamaksmiseks. 4.
lg 4 järgi märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. O K pankrotimenetluses tunnustati võlausaldajate nõudeid kokku summas 21 821,78 eurot ning jaotusettepanek on kinnitatud Pärnu Maakohtu 9.04.2021 määrusega. Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud. 5. Aruanne on järgmine: I. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Võlgnikul teadaolev realiseeritav pankrotivara puudub, seega vara müügist laekumisi ei ole toimunud. Võlgniku igakuisteks sissetulekuteks on vaid Töötukassa poolt makstav töötu toetus, tulenevalt täitemenetluse seadusese TMS § 131, ei ole võimalik Töötukassa poolt makstavast töötutoetusest kinnipidamisi teha. II. Andmed
§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta: Väljamakseid antud menetluses tehtud ei ole. Välja maksmata on pankrotihalduri lõplik töötasu. Haldur on esitanud taotluse tasu määramiseks summas 900 eurot, millele lisandub käibemaks 180 eurot, kokku 1080 eurot. III. Andmed nõuete kaitsmise kohta: 29.09.
Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. II järk
lg 1 p 2 – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded kogusummas 19 715,74 eurot järgmiselt: 1) Nõude esitaja Swedbank AS Nõude summa 493,32 eurot Jaotise % 2,50 % 2) Bondora As 9633,44 eurot 48,85 % 3) Coop Pank AS 427,64 eurot 2,17% 4) OK Incure OÜ 2829,03 eurot 14,35 % 5) Holm Bank AS 2446,23 eurot 12,41 % 4 6) IPF Digital Estonia AS 1247,16 eurot 6,33 % 7) Placet Group OÜ 514,15 eurot 2,61 % 8) Kohtutäitur Õnne Pajur 1379,42 eurot 7,00 % 9) TF Ban AB Eesti filiaal 131,65 eurot 0,67 % 10) PlusPlus Capital AS 613,70 eurot 3,11 % III järk
lg 1 p 3 – tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded summas 2106,04 eurot järgmiselt Nõude esitaja 1) Nord Collect OÜ Nõude summa 2106,04 eurot Jaotise % 100 % Võlausaldajatele väljamakseid ei tehta, kuna pankrotivara müügist raha ei ole laekunud ning võlgniku sissetulekutest ei ole võimalik olnud kinnipidamisi pankrotivarasse teha olnud. IV. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Käesolevas pankrotimenetluses puudus pandiese. V. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta: Teadaolev müümata pankrotivara puudub. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud teistelt isikutelt saadaolevat vara. VI. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Pankrotivara, mida valitseda ja müüa, antud menetluses puudus. VII. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: Võlausaldajad ei ole raha saanud järgmistes summades: Nõude esitaja 1) Swedbank AS Nõude summa 493,32 eurot jaotise % 2,50 % järk II 2) Bondora As 9633,44 eurot 48,85 % II 3) Coop Pank AS 427,64 eurot 2,17% II 4) OK Incure OÜ 2829,03 eurot 14,35 % II 5) Holm Bank AS 2446,23 eurot 12,41 % II 6) IPF Digital Estonia AS 1247,16 eurot 6,33 % II 7) Placet Group OÜ 514,15 eurot 2,61 % II 8) Kohtutäitur Õnne Pajur 1379,42 eurot 7,00 % II 9) TF Ban AB Eesti filiaal 131,65 eurot 0,67 % II 10) PlusPlus Capital AS 613,70 eurot 3,11 % II 11) Nord Collect OÜ 2106,04 eurot 100 % III VIII. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud ega kavatse esitada. IX. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused: Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud puuduvad ning halduri tehtud kulutused on lahti kirjutatud punktis 5 II. X. Maksejõuetuse põhjus: Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Pankrotihalduri hinnangul on võlgnik makseraskustesse sattunud hooletu ning läbimõtlematu finantskäitumise tõttu. Võlgnik on korduvalt võtnud kiirlaene, mille teenindamiseks tal reaalsed rahalised vahendid puudusid. Võlgnik ei ole arvestanud kohustusi võttes oma majandusliku olukorraga ning ei ole õigesti hinnanud oma finantsvõimekust. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on välja kujunenud 2019.a, kui olid algatatud esimene täitemenetlus, mis oli menetluses kuni pankroti välja kuulutamiseni. XI. Pankrotimenetluse lõpetamine ja võlgadest vabastamise menetluse algatamine: Võlgnik on esitanud vastavalt
avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel, kuulates ära võlgniku ja halduri arvamuse. Kooskõlas
tuleb kohtul võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul nimetada usaldusisik, kellele võlgnik teeb
Pankrotihaldur korraldas 27.04.2021. a võlausaldajate üldkoosoleku võlgnikule usaldusisiku nimetamiseks. Võlausaldajate üldkoosolekule ühtegi võlausaldajat kohale ei ilmunud. Samuti pole haldurile laekunud ühetegi kirjalikku nõuolekut, võlausaldajatelt ega kolmandatelt isikutelt usaldusisikuks asumise kohta. Haldur on korduvalt suhelnud võlgniku, võlgniku esindaja ja võlgniku vennaga, kuid antud vestlused pole tulemust andnud.
lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Haldur avaldab, et võlgnik ei ole suuteline usaldusisiku kohustusi ise täita. Sellest tulenevalt palub haldur kohtul usaldusisik määrata. Vajadusel tuleb selleks ära kuulata võlgnik.
lg 1 kohaselt peab haldur kohtule viivitamatult teatama, kui massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ei jätku pankrotivara ning esitama aruande.
lg 4 kohaselt lõpetab kohus pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Käesolevas pankrotimenetluses puudub vara pankrotimenetluse kulude eest tasumiseks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
§-st 158 palub haldur: 1) määrata O Ku, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiit 1500 eurot; 2) juhul kui deposiiti ei tasuta, siis lõpetada O Ku pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku
§-is 146 sätestatud väljamakseteks; 3) märkida pankrotimenetluse lõpetamise määruses millistes summades võlausaldajad ei ole raha saanud; 4) vabastada pankrotihaldur Martin Krupp pankrotihalduri kohustustest; 5) määrata haldurile tasu vastavalt esitatud taotlusele; 6) otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku määramine. 6.
lg 4 I lause sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus ei lõpeta menetlust
lg 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa (
9.12.2021 teatas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest tasuda O K pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 6 1500 eurot, kui ükski võlausaldaja ei ole käesolevaks hetkeks avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Seega kuulub eeltoodust tulenevalt pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega.
sätestab, et ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. 7.
lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud: 1) menetluskulud; 2) ajutise halduri tasu; 3) halduri tasu; 4) pankrotitoimkonna liikmete tasu; 5) ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks; 6)
või § 30 alusel deposiidina makstud summa.
lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel pankrotiseaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks.
lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 sätestatud ulatus ühe pankrotimenetluse kohta ei ole suurem kui TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär. Pankrotihaldur on pankrotimenetluse käigus teinud tööd 10 tundi. Lähtudes töötundidest ja tunnihinnast (1 tund 90 eurot) on tasu summas 900 eurot, millele lisandub käibemaks 180 eurot, s.o kokku 1080 eurot. Kohus leiab, et halduri tasu summas 900 eurot (+ käibemaks), ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab
Kuivõrd haldur on kohtule teatanud, et pankrotivaras vahendeid ei ole, tuleb pankrotimenetluse kulud kokku 1080 eurot jätta pankrotivõlgniku kanda. Halduri tasu summas 700,80 eurot (sh käibemaks) palub pankrotihaldur hüvitada riigi vahenditest (s.o 700,80: 90 (tunnitasu määr) = ca 7 tundi). 01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud korra § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta. Tunnitasuks on seega 66.00 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi saamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas 09.12.2021 üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. 7 Kohus annab võlgnikule TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi summas 560,64 eurot (lisandub käibemaks 140,16 eurot) kohustuseta hüvitada kulud riigituludesse. Nimetatud summa ulatuses tuleb võlgnik vabastada pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest ning hüvitada see haldurile riigi arvelt. Kuna võlgnik vabastati riigi vahendite arvel pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest koos käibemaksuga summas 700,80 eurot, peab võlgnik ise pankrotihaldurile hüvitama veel 379,20 eurot (sh käibemaks). 8.
kohaselt füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse
lg 1 sätestatud tähtaega järgides ja viitega
§-le 170. Vastavalt
§-le 171 lg 1 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise
Haldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võiks
§-st 171 lõikest 2 punktist 5 olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt
Kohus leiab, et võlgniku avaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Võlausaldajad ei esitanud ettepanekuid usaldusisiku määramise osas ning halduril endal ei ole õnnestunud usaldusisikut leida. Haldur leiab, et O K ei ole ise võimeline usaldusisiku kohustusi täitma ning palus kohtul määrata usaldusisiku. Kohus kuulas O Ku 18.01.2022 ära ja jõudis selle tulemusel halduriga samale seisukohale, st et O K ise ei ole võimeline usaldusisiku kohustusi täitma. 20.01.2022 andis kohtule kirjaliku nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks X X, kes kinnitas et on nendest teadlik. Kohus kuulas G.P ära telefoni teel 25.01.2022 ning veendus tema võimes usaldusisiku kohustusi täita. Kohus algatab seega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja määrab võlgniku usaldusisikuks X X. 9. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda
sätestatust: - võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (
- võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). - võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra. - võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). Kohus selgitab, et täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast 8 vabanemise toetus. - pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). 10. Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab
. Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab võlgnikku usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruande usaldusisiku ülesannete täitmise kohta.
lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.
lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tehes selle kohta määruse.
lg 11 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.