KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-21-2685 Tsiviilasi

§-s 82 sätestatud korras.

1. Rododendron OÜ, Tarmo Tamme, TARTS OÜ, OÜ Dixer ja Novellus OÜ määruskaebused rahuldada osaliselt.
2. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Käesolev määrus ei ole edasikaevatav (

§ 82lg 4 ja § 5 lg 2).

ASJAOLUD 1.Tartu Maakohtu

1. aprilli 2021 määrusega kuulutati välja Sense OÜ (võlgnik) pankrot ja pankrotihalduriks nimetati V. Kutšmei. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus
2. aprillil
3. Pankrotihaldur jättis võlausaldajatele Rododendron OÜ, Tarmo Tamme, TARTS OÜ, OÜ Dixer ja Novellus OÜ, Sense Consept OÜ ja Sense Holding OÜ hääled

§ 82lg 8 alusel määramata.

Sense Consept OÜ ja Sense Holding OÜ halduri otsust neile hääli mitte määrata ei vaidlustanud. MAAKOHTU SEISUKOHT 2. Kohtu hinnangul tuleb võlausaldajatele Rododendron OÜ, Tarmo Tamme, TARTS OÜ, OÜ Dixer ja Novellus OÜ jätta

§ 82lg 8 alusel hääled määramata.

Eelnimetatud võlausaldajad on seotud pankrotivõlgniku Sense OÜ-ga osaluste kaudu ja läbi võlgnikuga seotud isikute. Äriregistrist nähtub, et pankrotivõlgnik Sense OÜ ainuosanikuks ja ÄS § 6 lg 1 mõttes emaettevõtjaks on alates

1. oktoobrist 2016 Sense Holding OÜ (registrikood 14131987), kusjuures Rododendron OÜ ja Novellus OÜ on oma osad võõrandanud Sense Holding OÜ-le ning on ühtlasi emaettevõtja Sense Holding OÜ asutajateks. Rododendron OÜ on Sense Holding OÜ osanikuks ka käesoleval ajal, Novellus OÜ on oma osa võõrandanud
2. veebruaril 2021 Teosamm OÜ-le (registrikood 11622549). Novellus OÜ ainuosanik on Kristjan Värton. Ka Kristjan Värton oli Sense Holding OÜ asutaja ja osanik kuni
3. veebruarini 2021, mil ta võõrandas oma osa Teosamm OÜ-le. Novellus OÜ ja tema ainuosanik Kristjan Värton olid Sense Building OÜ ja Sense OÜ-ga laenulepingute sõlmimise ajal Sense Holding OÜ osanikeks. Nii Rododendron OÜ kui ka Novellus OÜ olid laenulepingute sõlmimise ajal Sense Building OÜ (registrikood 12452687) osanikeks. Sense OÜ ja/või tema emaettevõtja Sense Holding OÜ-ga on osaluste kaudu seotud ka Tarmo Tamm, TARTS OÜ ning OÜ Dixer. 2 Pankrotiseaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on

§ 82

lg 8 eesmärgiks piirata osanikest ja aktsionäridest võlausaldajate hääleõigusi pankrotimenetluses. Eesmärk on välistada omanike võimalused pankrotimenetluse üle kontrolli haaramiseks, sh fiktiivsete tehingute kaudu võlausaldajaks saades. Arvestades seletuskirjast tulenevat seadusemuudatuse eesmärki, tuleb kohtu hinnangul antud juhul võlausaldaja seotust pankrotivõlgnikuga hinnatagi osaluse kaudu tema emaettevõtjas Sense Holding OÜ-s. Just osaluse kaudu Sense Holding OÜ-s oli võimalik realiseerida oma ärihuve ja valitsevat mõju tema tütarettevõtetes (Sense OÜ ja

1. veebruaril 2021 Sense OÜ-ga ühendatud Sense Trust OÜ, Sense Factory OÜ, Sense Building OÜ). Kõikide nimetatud võlausaldajate nõuded Sense OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses põhinevad võimalikel laenulepingutel (Sense Holding OÜ nõue 2 061 325,01 eurot, Rododendron OÜ nõue 704 704,54 eurot, Novellus OÜ nõue 1 091 435,10 eurot), milline asjaolu kinnitab osanikuna majanduslikku või ärilist huvi Sense Holding OÜ tütarettevõtjate tegevuse finantseerimise läbi. Tarmo Tamme kui võlausaldaja nõudeavalduse järgi on tal Sense OÜ (pankrotis) vastu nõudeid summas 81 579,75 eurot. Nõuded tulenevad Sense Factory OÜ-ga, Sense Building OÜ-ga ja Sense OÜ-ga sõlmitud laenulepingutest. Tarmo Tamm on Sense Building OÜ, Sense Factory OÜ ja Sense OÜ asutaja ning hilisem osanik, kusjuures nende äriühingute e-posti aadress on äriregistri järgi olnud tarmo@safran.ee või tarmo@sense.ee. Tarmo Tamm on OÜ Le Graps (registrikood 14113268) asutaja, ainuosanik ja juhatuse liige. OÜ Le Graps on omakorda Sense Holding OÜ asutaja ja osanik. TARTS OÜ-l on nõudeavalduse kohaselt nõudeid Sense OÜ vastu summas 153 986,25 eurot. Nõuded tulenevad Sense Trust OÜ ja Sense Building OÜ-ga sõlmitud laenulepingutest. OÜ-l Dixer on nõudeavalduse kohaselt nõudeid Sense OÜ vastu summas 54 712,31 eurot. Nõuded tulenevad laenuandja TARTU HOIU-LAENUÜHISTU ja laenusaajate Sense Trust OÜ ja Sense Building OÜ vahel sõlmitud laenulepingutest. OÜ Dixer on nõuded omandanud loovutuse teel
2. oktoobri ja
3. detsembri 2020 nõuete loovutamise lepingute alusel. Tarmo Tamm on TARTS OÜ ja OÜ Dixer asutaja, ainuosanik ja juhatuse ainuliige. Seega on Tarmo Tamm Sense OÜ osanikuna ning OÜ Le Graps, TARTS OÜ ja OÜ Dixer ainuosanikuna seotud võlgniku ja tema emaettevõtja Sense Holding OÜ-ga. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt jättis maakohus

§ 82

lg 8 alusel võlausaldajatele Rododendron OÜ-le, Tarmo Tammele, TARTS OÜ-le, OÜ-le Dixer ja Novellus OÜ-le jätta hääled määramata. MÄÄRUSKAEBUSTE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 3. Võlausaldajad Rododendron OÜ, Tarmo Tamm, TARTS OÜ, OÜ Dixer ja Novellus OÜ (määruskaebuste esitajad) esitasid maakohtu määruse peale määruskaebused ning palusid maakohtu määruse tühistada osas, millega otsustati jätta Sense OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses neile hääled määramata. Määruskaebuste esitajad paluvad teha uue määruse, millega määrata võlausaldajatele Rododendron OÜ, Tarmo Tamm, TARTS OÜ, OÜ Dixer ja Novellus OÜ hääled vastavalt esitatud nõudeavaldustele. Maakohus on käesolevas asjas vääralt tõlgendanud ja kohaldanud

§ 82lg-t 8.

Määruskaebuste esitajate hinnangul on tegemist imperatiivse sättega, milles on ammendavalt kindlaks määratud isikute ring, kellel ei ole seaduse kohaselt juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses hääleõigust. Kuivõrd

§ 82

lg-s 8 ei ole kasutatud mitteammendavat loetelu ega määratlemata õigusmõisteid, siis on ilmne, et seadusandja soovis väga täpselt ja 3 konkreetselt kehtestada juriidilisest isikust võlgnikuga seotud isikute ringi, kellel ei ole juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses hääleõigust. Kuivõrd hääleõigus on juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses üks olulisemaid ja tähtsamaid võlausaldaja põhiõigusi ja -vabadusi, siis saavad igasugused nimetatud võlausaldaja põhiõiguse piirangud ja riived tuleneda üksnes seaduse tekstist otseselt, mistõttu on lubamatu seaduse teksti laiendav tõlgendamine ning hääleõiguse piirangu laiendamine seaduses otsesõnu nimetamata muudele juriidilisest isikust võlgnikuga seotud isikutele. Määruskaebuse esitajad ei kuulu

§ 82

lg-s 8 otsesõnu viidatud isikute ringi ja neile ei kohaldunud hääleõiguse piirangud, mistõttu maakohus jättis õigusvastaselt ja põhjendamatult määruskaebuste esitajatele hääled määramata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles maakohus jättis määruskaebuste esitajatele võlausaldajate I üldkoosolekul hääled

§ 82lg 8 alusel määramata (määruse resolutsiooni p 2).

Määruskaebused kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus määras võlausaldaja Madis Karelsonile 512072 häält ja jättis võlausaldajatele Sense Holding OÜ ja Sense Concept OÜ hääled määramata. 5. Võlausaldajatele häälte määramise kord I üldkoosolekul (kui võlausaldajate nõuded ei ole veel kaitstud) on sätestatud

§ 82lg-tes 3 ja 4.

Kuni nõuete kaitsmiseni määrab võlausaldajale häälte arvu haldur tema käsutuses olevate dokumentide alusel. Selleks peab võlausaldaja esitama haldurile nõudeavalduse koos asjakohaste dokumentidega hiljemalt kolm tööpäeva enne üldkoosolekut. Halduril on sh õigus jätta

§ 82lg-s 8 sätestatud eeldustel võlausaldajale hääled määramata.

Kui võlausaldaja ei nõustu talle halduri määratud häälte arvuga (sh kui haldur ei ole võlausaldajale

§ 82

lg 8 alusel hääli määranud) või kui talle määratud häälte arvu vaidlustab teine võlausaldaja, määrab häälte arvu üldkoosolekul osalev kohtunik, tehes selle kohta määruse. Ringkonnakohus märgib, et halduri otsus jätta võlausaldajale hääled määramata tuleb vormistada kirjalikult, sh võib selline otsus olla kantud võlausaldajate üldkoosoleku protokolli. Kui haldur otsustab jätta võlausaldajale

§ 82lg 8 alusel hääled määramata, peab haldur oma otsust ka põhjendama.

Minimaalselt peab halduri otsus sisaldama viidet konkreetsele

§ 82lg-s 8 märgitud eeldusele, mis õigustab võlausaldajale häälte määramata jätmist.

6.

§ 82

lg 8 kohaselt ei ole juriidilisest isikust pankrotivõlgniku võlausaldajal hääleõigust ühe järgmise eelduse esinemise korral: - võlausaldaja on juriidilisest isikust võlgniku osanik või aktsionär; - võlausaldaja on juriidilisest isikust võlgniku osaniku või aktsionäri tütarettevõtja; - võlausaldaja on saanud nõude loovutamise teel võlgniku osanikult või aktsionärilt või osaniku või aktsionäri tütarettevõtjalt kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. 4 Juhul kui haldur jätab võlausaldajale hääled määramata seetõttu, et võlausaldaja on pankrotivõlgniku osaniku või aktsionäri tütarettevõtja, peab halduri otsusest nähtuma, millistel asjaoludel (milliste dokumentide alusel) haldur sellise järelduseni jõudis. Vastasel juhul ei oleks halduri diskrestioon võlausaldajale häälte määramata jätmise osas kohtulikult kontrollitav. 7. Käesolevas asjas on halduri otsus jätta määruskaebuste esitajatele hääled

§ 82

lg 8 alusel määramata kantud võlausaldajate I üldkoosoleku protokolli (lk 112-114), kuid haldur on jätnud oma otsuse täielikult põhjendamata. Halduri otsusest ei selgu, kas määruskaebuste esitajatele on jäetud hääled määramata kui võlgniku osanikele, osaniku tütarettevõtjatele või nõude omandamise tõttu loovutuse teel

§ 82lg-s 8 märgitud isikult.

8. Ringkonnakohus möönab, et üldkoosolekul osaleval kohtunikul on vastuväite lahendamise käigus võimalik halduri diskretsioonivead kõrvaldada. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei ole üldkoosolekul osalenud kohtunik halduri diskretsioonivigu kõrvaldanud. Ka maakohtu määrusest ei nähtu, millisel

§ 82lg 8 eeldusel ei ole määruskaebuste esitajatele hääli määratud.

Maakohtu määrusest nähtub üksnes kohtu hinnang, et määruskaebuste esitajad on seotud pankrotivõlgnikuga osaluste kaudu ja läbi võlgnikuga seotud isikute. Maakohus viitas halduri otsusega nõustudes küll äriseadustiku (ÄS) §-le 6, mis sätestab kontserni, emaettevõtja ja tütarettevõtja mõisted, kuid maakohtu määruse põhjendustest ei selgu, kas määruskaebuse esitajaid saab pidada ÄS § 6 (sh selle paragrahvi lõike 2) tähenduses võlgniku osaniku tütarettevõtjateks. 9. Äriregistrist saab andmeid kontserni kuuluvate ettevõtjate (sh tütarettevõtjate) kohta üksnes kontserni majandusaasta aruannetest. Nimetatud kohustus tuleneb Raamatupidamise Toimkonna juhendist RTJ 11 „Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine“. Kontsernisuhe on faktiline suhe, mitte õigussuhe. See tähendab, et kontserni olemasolu tuleneb mitte isikutevahelistest kokkulepetest või sellest, kuidas nad on omavahelise staatuse määratlenud, vaid tegelikust olukorrast (vt Ühinguõigus I Kapitaliühingud. Juura 2015, lk 87). Sellest saab teha järelduse, et kui haldur otsustab jätta

§ 82

lg 8 alusel võlausaldajale kui pankrotivõlgniku osaniku või aktsionäri tütarettevõtjale hääled määramata, peab haldur igakordselt kontsernisuhte, sh võlausaldaja faktilise seisundi pankrotivõlgniku osaniku või aktsionäri tütarettevõtjana, kindlaks tegema. Arvestades sellise otsuse tegemise ajalist piiratust eriti I üldkoosolekul (võlausaldajad peavad esitama oma nõuded hiljemalt kolm tööpäeva enne üldkoosolekut ning kohtunik peab vaidlused häälte määramise üle lahendama hiljemalt järgmisel tööpäeval), saavad haldur ja üldkoosolekul osalev kohtunik lähtuda eelkõige äriregistrile esitatud viimasest konsolideeritud majandusaasta aruandest ja eeldada selles esitatud andmete õigsust. Kui haldur soovib tütarettevõtjat tuvastada tema käsutuses olevate dokumentide alusel ÄS § 6 lg 2 järgi teise ühingu (emaettevõtja) valitseva mõju kaudu, siis peab haldur sellised asjaolud ning dokumendid ka häälte määramata jätmise otsuses esitama. Vastasel juhul puudub kohtutel võimalus halduri diskretsiooni kontrollimiseks.

1. Sense Holding OÜ (pankrotivõlgniku osanik)
2. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande kohaselt on Sense Holding OÜ emaettevõtja ja Sense OÜ (pankrotivõlgnik), Sense Building OÜ, Sense Trust OÜ ja Sense Concept OÜ tütarettevõtjad. Samas on maakohus tuvastanud, et
3. veebruaril 2021 toimus pankrotivõlgniku Sense OÜ ühinemine Sense Building OÜ, Sense Trust OÜ ja Sense Factory OÜ-ga, st et Sense Holding OÜ kontserni kuuluvate isikute ring on võrreldes
4. aasta seisuga muutunud. Maakohus tuvastas, et pankrotivõlgniku osanikuks on Sense Holding OÜ (emaettevõte), kelle osanikud on mh osaühing Rododendron ja K. Värt. Sense Holding OÜ asutajad on OÜ Rododendron ja Novellus OÜ. Novellus OÜ võõrandas oma osa
5. veebruaril 2021 5 Teosamm OÜ-le. OÜ Rododendron (asutaja, osanik ja juhatuse liige K. Leis), Tarmo Tamm ja Novellus OÜ on olnud võlgniku osanikud kuni
6. aprillini
7. TARTS OÜ (osanik ja juhatuse liige Tarmo Tamm) ja OÜ Dixer (osanik ja juhatuse liige Tarmo Tamm) ei ole võlgniku osanikud olnud. Pankrotivõlgniku osaniku tütarettevõtjaks ei saa tütarettevõtja mõistest tulenevalt kindlasti pidada füüsilist isikut Tarmo Tamme. Seega ei ole maakohus tuvastanud

§ 82

lg-s 8 sätestatud eeldusi määruskaebuse esitajatele häälte määramata jätmiseks (sh eeldust, et määruskaebuse esitajad on pankrotivõlgniku ainuosaniku tütarettevõtjad). 11. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et

§ 82

lg-t 8 saab laiendavalt tõlgendada ja jätta hääled andmata ka neile juriidilisest isikust pankrotivõlgnikuga seotud isikutele, kes ei kuulu

§ 82lg-s 8 selgelt nimetatud isikute hulka.

Sellist tõlgendust ei toeta ka maakohtu viidatud seaduseelnõu seletuskiri. Maakohus on küll õigesti tuvastanud piirangu eesmärgina vältida praktikat, kus omanikud võtavad kontrolli pankrotimenetluse üle, kuid piirangu eesmärgist ei saa tuletada haldurile ega kohtule diskretsiooni

§ 82lg-e 8 laiendavaks tõlgendamiseks.

Maakohtu määrus määruskaebuse esitajatele häälte määramata jätmise osas 29. aprilli 2021 üldkoosolekul

§ 82lg 8 alusel tuleb tühistada.

12. Ringkonnakohus ei rahuldada määruskaebuse esitajate taotlust määrata neile hääled Sense OÜ pankrotimenetluses.

§ 82

lg 3 kohaselt kuni nõuete kaitsmiseni määrab iga võlausaldaja häälte arvu haldur tema käsutuses olevate dokumentide alusel. Käesoleval juhul jättis haldur määruskaebuste esitajatele hääled määramata

§ 82

lg 8 alusel oma otsust vajalikus ulatuses põhjendamata ning võlausaldaja nõude suurust ja põhjendatust tema käsutuses olevate dokumentide alusel hindamata. Seda puudust ei ole kõrvaldanud ka maakohus. Sellises menetluslikus olukorras ei saa ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel asendada halduri otsust. Halduril tuleb järgmisel võlausaldajate üldkoosolekul teha uus otsus määruskaebuse esitajatele häälte määramise või määramata jätmise kohta

§-s 82 sätestatud korras. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et asja materjalide hulka ei ole võetud määruskaebuste esitajate nõudeavaldusi ja nõuet tõendavaid dokumente (näiteks laenulepinguid). Seetõttu puuduvad ringkonnakohtul ka dokumendid määruskaebuste esitajatele häälte arvu määramiseks või määramata jätmiseks. Ringkonnakohus märgib, et kui halduri otsus häälte arvu määramiseks on vaidlustatud, peab haldur esitama häälte arvu määramiseks vajalikud nõudeavaldused koos asjakohaste dokumentidega üldkoosolekul osalevale kohtunikule ja need tuleks üldjuhul võtta ka kohtutoimikusse. Vastasel juhul võib olla raskendatud asjas esitatud määruskaebuste läbi vaatamine. Maakohus peab vaidluse lahendamiseks vajalikud dokumendid (sh nõudeavaldus koos lisadega) haldurilt välja nõudma hiljemalt maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse saamisel. 13. TsMS § 172 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks