Obsah (7)

§ 266§ 121§ 120§ 64§ 68§ 74§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 7. jaanuar 2022 Kriminaalasja number 1-21-3842 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Erkki Hirsnik Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakoht

§ 266

lg 2 p 1,

§ 121

lg 2 p 2 ja

§ 120

lg 1 järgi, mõistes talle

§ 64

lg 1 alusel karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistus 27.-28.

mai 2021, s.o 2 päeva karistusaja hulka. Ärakandmisele kuulub 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui A. Järvesaar ei pane 1 aasta 9 kuu pikkusel katseajal toime uut kuritegu ning täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Lisaks kohustati A. Järvesaart

§ 75

lg 2 p 21 alusel mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid arsti ettekirjutuseta ja

§ 75

lg 2 p 5 alusel alluma ettenähtud ravile, s.o registreerima end hiljemalt 2 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest psühhiaatri vastuvõtule, et hinnata vaimse tervise seisund, võimalik alkoholi tarvitamise häire ja uimastisõltuvuse ulatus ning ravi vajadusel alluma psühhiaatrilisele ravile ettenähtud ulatuses ja vormis. Katseaja alguseks loeti

1. mai
3. Kriminaalhooldusosakond esitas maakohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata A. Järvesaarele mõistetud karistus täitmisele, kuna kriminaalhooldusalune pole täitnud kohustust alluda ettenähtud ravile, on rikkunud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning rikkunud kohustust mitte omada ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid.
4. Viru Maakohtu
5. detsembri
6. a määrusega erakorraline ettekanne rahuldati ning A. Järvesaarele Viru Maakohtu
7. mai 2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-3842 mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust pöörati täitmisele.
8. Erakorralise ettekande ja selle lisadega on tõendamist leidnud, et A. Järvesaar on rikkunud talle kohtuotsusega

§ 75

lg 2 p 21 ja 5 alusel pandud kohustusi: mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid arsti ettekirjutuseta ning alluda ettenähtud ravile, s.o registreerida end hiljemalt 2 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest psühhiaatri vastuvõtule, et hinnata vaimse tervise seisund, võimalik alkoholi tarvitamise häire ja uimastisõltuvuse ulatus ning ravi vajadusel alluma psühhiaatrilisele ravile ettenähtud ulatuses ja vormis. Samuti on A. Järvesaar rikkunud registreerimiskohustust, s.o

§ 75

lg 1 p 2 sätestatud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.

1. A. Järvesaar on kõiki nimetatud rikkumisi oma kirjalikes seletustes tunnistanud.
2. oktoobril 2021 psühhiaatri vastuvõtule minemata jätmist põhjendas ta juhilubade puudumisega. Kohtu arvates see rikkumist ei vabanda. A. Järvesaar oli teadlik talle kohtuotsusega määratud kohustusest ning niigi registreeris ennast psühhiaatri vastuvõtule hiljem kui oli kohtuotsusega määratud. Psühhiaatri vastuvõtule sõitmiseks oleks ta saanud kasutada ühistransporti, kui isiklik transpordivahend ja juhiload puudusid.
3. novembril 2021 tuvastati A. Järvesaarel kriminaalhooldusosakonnas kohustuse mitte tarvitada narkootikume rikkumine, sest indikaatorvahend reageeris ainele amfetamiin. A. Järvesaar kinnitas kirjalikus seletuses, et tegi esmaspäeval
4. novembril 2021 jutti (amfetamiin), sest miks mitte, sai kodus suurpuhastuse tehtud ja ei kahetse tarvitamist.
5. oktoobril 2021 registreerimisele mitteilmumist põhjendas hooldusalune sellega, et ta oli olnud pikalt haige ning on probleem, kui ta käib haigena ja probleem, kui ei käi haigena. Kohus märkis, et kriminaalhooldusametnik on e-kirjas hooldusalusele selgitanud, et haigestumise korral on vaja esitada arstitõend, kuid seda A. Järvesaar ei ole teinud. Lisaks nähtub erakorralisest ettekandest, et tegemist ei ole esmakordse registreerimiskohustuse rikkumisega, sest varasemalt on A. Järvesaarele selle eest koostatud 2 kirjalikku hoiatust. A. Järvesaar ei ilmunud registreerimisele ka
6. detsembril 2021, sest alustas tööl käimist.
7. A. Järvesaare käitumine näitab, et ta ei ole motiveeritud oma karistust vabaduses kandma, sest ta ei ole võimeline korrektselt täitma kriminaalhooldusega kaasnevat registreerimiskohustust ning kohustusi mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ja alluda ettenähtud ravile. A. Järvesaar kinnitas kohtuistungil, et ei ole nõus katseaja pikendamisega ja tahab vangi minna, sest ei soovi enam talle üle jõu käivale kriminaalhooldusele alluda.
8. Määruskaebuses palub A. Järvesaar maakohtu määruse tühistada ja jätta karistus täitmisele pööramata. Ta põhjendab kriminaalhoolduses tekkinud probleeme suhteprobleemidega, 2 mistõttu ta ei tulnud ka enda kontrollimisega toime ning hakkas käituma enesehävituslikult. Samas on A. Järvesaar ennegi iseseisvalt oma probleemidest välja tulnud ning lubab edaspidi kriminaalhooldusega toime tulla. A. Järvesaar ei poolda kriminaalhooldust, kuna see piirab tema elu ja suurendab ärevust. Ta palub arvestada, et elab kannatanuga rahus, koostööd tehakse lastekaitsega, oma deemonitega võitlusega tuleb ta aga ise toime. A. Järvesaar on leidnud töö ja kõik edeneb paremuse poole. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. A. Järvesaarele heidetakse ette

§ talle kohtuotsusega

§ 75lg 2 p 21 ja 5 alusel pandud kohustuste ja § 75 lg 1 p 2 nõude rikkumist.

A. Järvesaar ei vaidlusta talle etteheidetavaid rikkumisi, ent selgitab neid suhteprobleemidega, mis tingis enesehävitusliku käitumise. A. Järvesaar lubab oma deemonitega ise hakkama saada. 9. Määruskaebemenetluses peab ringkonnakohus hindama, kas rikkumised olid süüdimõistetule vältimatud või vähemalt vabandatavad või näitavad need tema tahet kohtulahendiga määratud kohustuste täitmisest kõrvale hoida. Käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik, takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). 10. Ringkonnakohtu arvates rahuldas maakohus erakorralise ettekande põhjendatult. Määruskaebus ei sisalda asjaolusid, millega maakohus ei oleks arvestanud. Kohtukolleegium leiab, et A. Järvesaare rikkumistel puuduvad mõjuvad põhjused. Kohus arvestas ka A. Järvesaare suhtumisega toimepandud rikkumistesse – nimelt ei kahetse kriminaalhooldusalune rikkumisi. 11. Tuvastanud rikkumise fakti, peab maakohus edasiselt otsustama, kas pikendada katseaega, määrata täiendav(

1. ad)kohustus(
2. ed)või pöörata karistus täitmisele. Praegusel juhul otsustas kohus viimase alternatiivi kasuks. Määruskaebuses peab A. Järvesaar kriminaalhoolduse teostamist enda üle piiravaks ning leiab, et saab ise oma deemonitega hakkama. Siinkohal tuletab kohtukolleegium A. Järvesaarele meelde, et ta on kuriteos süüdimõistetu, kellele anti võimalus kanda oma karistust tingimisi, st tema vabadust on piiratud oluliselt vähem, ent lisatingimustel. A. Järvesaar kinnitas ka maakohtu istungil et on mõelnud ja otsustanud, et tahab minna vanglasse, sest ei soovi enam teha pingutusi kontrollnõute ja kohustuste täitmiseks. Ta lisas, et ei soovi ka katseaja pikendamist ega vaja mingit narkoravi ning taotles ärakandmata karistuse täitmisele pööramist, kuna ei soovi enam kriminaalhooldusele alluda. Olukorras, kus isik juba suhteliselt katseaja alguses tunnistab, et ei soovi kriminaalhoolduse nõudeid täita, möönab ka ringkonnakohus, et ilmselgelt perspektiivitu oleks A. Järvesaarele panna lisakohustusi või katseaega pikendada. Olukorras, kus isiku rikkumised ei olnud vältimatud ja vabandatavad, vaid kantud tahtest kohtulahendiga määratud kohustuste täitmisest kõrvale hoiduda, on kriminaalhooldus läbi kukkunud ning karistuse täitmisele pööramine vältimatu. 12. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3