Obsah (9)

§ 378§ 383§ 71§ 97§ 229§ 667§ 381§ 377§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Kersti Kerstna-Vaks, Triin UusenNacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 25. november 2021 Tsiviilasja number 2-21-14435 Tsivii

) § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

§ 378

lg 1 p 1 kohaselt on hagi tagamise abinõu kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine. Hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda (

§ 378lg 4).

Hageja on nõuet, mille tagamist ta soovib, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistanud. Arvestades hageja nõude suurust, kostja viimasest esitatud majandusaasta aruandest nähtuvat majanduslikku seisundit ning asjaolu, et kostja on paar kuud enne hagejale laenu tagastamise tähtpäeva saabumist võõrandanud kaks kinnistut, pidas maakohus hagi tagamist põhjendatuks. Hagi tagamata jätmise korral võib hagi rahuldava kohtuotsuse täitmine olla raskendatud. Kuigi laenulepingu tagamiseks on seatud ühishüpoteek 2 500 000 eurot, on hageja põhistanud, et tema sissenõutavaks muutunud nõue on 266 493 euro 15 sendi ulatuses tagamata. Samuti on tagamata hageja edasiulatuva viivise nõue. Kostjale kuuluvale kinnistule hüpoteegi 815 493 eurot 15 senti seadmine on põhjendatud. Kohaldatav abinõu ei koorma kostjat rohkem, kui seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Kostja saab ka hüpoteegiga koormatud kinnistut edasi vallata ja kasutada, samuti säilib kostjal kinnistu käsutamise õigus. Hageja on andnud tagatise summas 32 000 eurot (

§ 383lg 11).

MÄÄRUSKAEBUS 3. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse, jätta hageja taotluse hagi tagamiseks rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Määruskaebuse kohaselt ei allu tsiviilasja lahendamine Tartu Maakohtule. Pooled on sõlminud kohtualluvuse kokkuleppe

§ 71ja § 104 mõttes.

Laenulepingu p-i 7.3 kohaselt kuuluvad laenulepingu täitmisest tulenevad pooltevahelised vaidlused lahendamisele Harju Maakohtus. Hagi tagamise eeldused ei ole täidetud. Kostjal on piisavalt vara haginõude täies ulatuses täitmiseks. Hageja esitas kostja majandusliku seisundi kohta ebaõigeid ja vananenud andmeid. Kostja varaline seis on vahepealsel ajal oluliselt paranenud. Kostja

1. majandusaasta aruande bilansi kohaselt on kostjal vara 11 939 990 eurot (hageja poolt viidatud 500 629 euro asemel), sealhulgas on kostjal vaba raha pangakontodel 1 023 482 eurot (hageja poolt viidatud 519 euro asemel). Kostja on teinud olulisi investeeringuid materiaalsetesse põhivaradesse: kui
2. a puudusid kostjal materiaalsed põhivarad, siis
3. a seisuga on kostjal materiaalseid põhivarasid 5 807 082 eurot. Kostja on omandanud mitmeid väärtuslikke kinnistuid. Aastal 2020 oli kostja kasum 9 692 306 eurot. Kostja varade mahu ja kasumi sedavõrd suur kasv 3 tulenes kostja äritegevuses
4. aastal toimunud muudatustest. Kostja asus COVIDpandeemia alguses tegelema alkoholipõhiste desinfitseerimisainete tootmise korralduse ja hulgimüügiga, mille järele oli maailmas tekkinud väga suur nõudlus. Kostja sõlmis mitu suuremahulist tarnelepingut välisriigi ostjaga. Hageja on asjakohatult viidanud sellele, et kostja on
5. aastal võõrandanud mõned kinnistud. Tegemist oli kostja tavapärase äritegevuse käigus toimunud tehingutega, mis ei olnud tehtud ilma vastusoorituseta. Kostja majanduslik seis nende tehingute tegemisega ei halvenenud. Maakohus oleks pidanud kostja nõude suuruse hindamisel jätma arvestama hageja leppetrahvinõude 150 000 eurot. Hagi tagamisel peab kohus kontrollima ka hageja nõuete sisu ja hindama nõude õiguslikku perspektiivi. Maakohus jättis põhjendamatult tuvastamata, et vähemalt teatud osas on hagiavaldus õiguslikult perspektiivitu. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 378lg-t 4, rikkudes hagi ületagamise keeldu.

Hageja nõue oli juba piisavalt tagatud kostja kinnistutele seatud ühishüpoteegiga. Kinnisvara hindaja Virgo Laansoo e-kiri pole kinnisvara hindamisakt, vaid kinnisvara hindaja isiklik subjektiivne arvamus, millel puudub tõendusväärtus. Hageja ise müüs

1. oktoobril 2020 kostjale ettevõtte hinnaga 8 000 000 eurot, kusjuures ettevõtte peamiseks varaks olidki needsamad ühishüpoteegiga koormatud kinnistud. Kuigi selle tehingu väärtus ei ole üksühele samastatav müüdud kinnistute koguväärtusega, annab see selge indikatsiooni selle kohta, milline on ühishüpoteegiga koormatud kinnistute tegelik turuväärtus. Hageja enda hinnangul oli laenu andmise hetkel
2. veebruaril 2021 ühishüpoteegiga koormatud kinnistute väärtus piisav, et neile seada ühishüpoteek 2 500 000 eurot. Alates sellest ajast on kinnisvara hinnad tõusnud, mistõttu tänaseks on kinnistute turuväärtus veelgi kõrgem. Hageja on laenulepingust ja hüpoteegi seadmise lepingust tulenevaid õigusi kuritarvitanud. Hageja alustas hagiavalduse aluseks olevate nõuete sissenõudmiseks täitemenetluse, esitades
3. septembril 2021 kohtutäiturile täitmisavalduse ühishüpoteegiga koormatud kinnistute uue omaniku vastu. Täitmisavalduse esitamise seisuga olid pooltel läbirääkimised laenulepingu võimaliku pikendamise üle. Hageja pöördus laenulepingust ja hüpoteegi seadmise lepingust tulenevate nõuete sissenõudmiseks paralleelselt hagiga kohtusse. Selleks ajaks ei olnud veel kohtutäituri antud vabatahtliku täitmise tähtaeg saabunud. Täiendava kohtuliku hüpoteegi seadmine kahjustab ebaproportsionaalselt kostja huve ja õigusi. Kohtuliku hüpoteegi seadmine põhjustab märkimisväärset majanduslikku kahju kostja majandustegevusele. Kostja on soetanud kinnistu eesmärgiga asuda seda panga finantseeringu kaasabil arendama. Olukorras, kus kinnistul on kohtulik hüpoteek, ei ole pangad üldjuhul nõus projekti finantseerima, sest kohtuliku hüpoteegi olemasolu tekitab panga jaoks kahtlusi.
4. Hageja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Asjaolu, kas antud vaidlus allub Tartu Maakohtule või Harju Maakohtule ei oma hagi tagamise valguses tähendust. Hagejal on kaks nõuet, millest laenulepingust tuleneva nõude kohtualluvus on Harju Maakohtus ja hüpoteegi seadmise lepingust tuleneva nõude puhul Tartu Maakohtus. Seetõttu oli hagejal

§ 97lg 2 alusel õigus valida kohtualluvust.

Kuigi kostja on määruskaebusele lisanud oma

1. majandusaasta aruande, ei ole seda äriregistrile siiani esitatud. Seetõttu ei olnud võimalik hagejal ega kohtul sellest juhinduda ning kostja etteheited on alusetud. Kostja
2. majandusaasta aruanne on allkirjastatud
3. juunil 2021, kuid see ei ole 3,5 kuu jooksul audiitorkontrolli läbinud, mis seab aruandesse märgitud finantsnäitajate usaldusväärsuse kahtluse alla. Kui kostja varaline seis on sedavõrd hea, siis on ebaselge, miks jäid laenulepingust tulenevad kohustused täitmata. Kui kostja varaline seis on 4 väga hea, siis on kostjal võimalik tasuda kohtu deposiiti 815 493 eurot 15 senti (u 50% hagi nõudest), misjärel hagi tagamise abinõud tühistatakse. Kostja ei ole seda teinud. Ebaõige on kostja väide, et leppetrahvi nõue on perspektiivitu. Kostja ei ole vaidlustanud, et hüpoteegi seadmise lepingus oli leppetrahvi kohustus kindlustuskohustuse täitmata jätmise puhuks ette nähtud ja kostja jättis tagatisvara kindlustamata isegi pärast sellekohase nõude esitamist. Alusetu on kostja väide, et kindlustuskohustus oli vara omanikul ning kostja ei olnud enam vara omanik hageja poolt nõude esitamise hetkeks. Kostja ajab segamini võlaõigusliku ja asjaõigusliku nõude. Vaidlusalune kindlustuskohustus on võlaõigusliku iseloomuga ja see tekitab kohustusi vaid lepingupoolele ehk kostjale. Hüpoteegi seadmise lepingu p-is 3.7 kasutatud termin vara omanik tähistas lepingu sõlmimise hetkel vara omanikku ehk kostjat, mitte vara igakordset omanikku. Hagi ei ole üle tagatud. V. Laansoo
4. septembri
5. a e-kiri on tõendiks

§ 229lg 1 mõttes.

Kostja tugineb põhjendamatult kinnistute väärtuse puhul ettevõtte müügilepingule, mille alusel müüdi neli kinnistut koos tootmisseadmetega, laovaru ja hulgaliste kaubamärkidega. V. Laansoo

1. septembri
2. a e-kirjas hinnatakse konkreetselt kahe kinnistu väärtust. Hagi tagamiseks ei ole vaja tõendeid esitada, piisab vajaduse põhistamisest. Hageja ei ole oma õigusi kuritarvitanud. Kostja on oma kohustusi rikkunud, mistõttu on hagejal õigus nõuda kohustuste täitmist. Kuivõrd kostja ja kinnistute uus omanik OÜ Alcor Nordic Spirit on laenulepingust tuleneva võlgnevuse osas solidaarvõlgnikud, siis on hagejal õigus otsustada, kas ta nõuab täitmist ühelt või teiselt või mõlemalt korraga. Laenuleping sõlmiti
3. veebruaril 2021 ja kohtuliku hüpoteegiga koormatud kinnistu soetati
4. veebruaril
5. Eelduslikult soetas kostja kinnistu hagejalt saadud raha abil. Kuivõrd laenuraha on hagejale tagastamata, siis seda enam on põhjendatud selle kinnistu hageja kasuks kohtuliku hüpoteegiga koormamine. Kuivõrd kostjal hageja nõude rahuldamiseks raha puudub ja kui ta koormab kinnistud pankade kasuks hüpoteekidega, siis ei olegi võimalik hageja nõuet hagi rahuldamise korral rahuldada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada, maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada ning teha uus määrus, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata (

§ 667lg 2).

1. Kostja leiab määruskaebuses, et tema suhtes hagi tagamise abinõude kohaldamine ei ole põhjendatud, kuna hagi on vähemalt osaliselt perspektiivitu, hagi on üle tagatud, hagi tagamiseks puudus alus ning kohaldatud hagi tagamise abinõu ei ole proportsionaalne.
2. Kohus saab hagi tagada vaid siis, kui esinevad

§-s 377 sätestatud eeldused: hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõude ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud

§ 381

lg 2 kohaselt põhistatud ehk väidet on põhjendatud selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-13663, p 13;
3. juuni
4. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-16889, p 12;
5. veebruari
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 16). Vaidlust ei ole, et hagiavaldus ning hagi tagamise taotlus vastavad formaalsetele nõuetele.
7. Hagi tagamine ei ole üldjuhul põhjendatud siis, kui hageja nõude täitmine on juba tagatud muude menetlusväliste tagatistega, mis on kehtivad ja sissenõutavad. Hageja nõude tagamiseks on seatud ühishüpoteek 2 500 000 eurot kahele kinnistule, hageja on pöördunud kohtutäituri poole hüpoteegiga tagatud nõude täitmiseks. Hageja väitel ei ole 5 kinnistute väärtus piisav hageja nõude täitmiseks. Kostja vaidleb sellele vastu, leides, et hageja poolt kinnistute väärtuse kohta esitatud V. Laansoo e-kiri ei ole tõend

mõttes. Ringkonnakohus selgitab, et hagi tagamise taotluse lahendamisel ei hinda kohus tõendeid. Hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid tuleb

§ 381lg 2 kohaselt hagi tagamise avalduses põhistada, mitte tõendada (Riigikohtu 7.

novembri

1. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-6491, p 16;
2. juuni
3. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-16889, p 12). 9.

§ 377

lg 1 esimese lause järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hageja subjektiivne arvamus võimalike raskuste kohta lahendi täitmisel ei ole piisav, vaid oht kohtuotsuse hilisemale täidetavusele peab objektiivselt eksisteerima. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu praegusel juhul hageja ega maakohtu põhjendustest asjaolusid, mis annaks alust väita, et kostja suhtes esinenuks hagi tagamise alus

§ 377lg 1 mõttes.

Ainuüksi nõude suurus või hageja viited kostja kehvale majanduslikule olukorrale ei anna alust järeldada, et kohtuotsuse täitmine võib osutuda raskendatuks. Samuti ei anna selliseks järelduseks alust asjaolu, et kostja on hageja kasuks ühishüpoteekidega koormatud kinnistuid võõrandanud. Hagi tagamise kontekstis on reeglina määravaks kostja majanduslik seisund, s.o kostjal vara olemasolu ja selle koosseis. Kuigi hageja peab nõuet ja hagi tagamise vajadust üksnes põhistama, mitte tõendama, ei välista see siiski kohtu kohustust kontrollida hagi tagamise vajaduse põhjendatust. Asjaoludest nähtuvalt on kostja tegutsev äriühing. Kostja vara väärtust saab kohus hinnata tuginedes hageja esitatule, kuid ka kättesaadavatele avalikele andmetele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus piisavalt hinnanud ega kontrollinud kostja majanduslikku seisundit. Avalikest registritest nähtuvalt on kostja käesoleva määruse tegemise seisuga 10 kinnisasja omanik, millest käesoleva vaidluse esemeks olevale kinnisasjale registriosa nr 46703 on seatud kohtulik hüpoteek hageja kasuks ning kahele kinnistule registriosa nr 1917903 ja nr 3971604 on seatud hüpoteegid kolmandate isikute kasuks vastavalt 195 000 eurot ja 260 000 eurot. Ülejäänutel kinnistutel puuduvad kinnistusraamatu IV jaos (hüpoteegid) kanded. Ühelegi kinnistule ei ole seatud käsutamise keelumärget. Mõnele kinnistule on seatud avalikes huvides isiklik kasutus Elektrilevi OÜ kasuks (registriosa nr 2346040, nr 5291850 ja nr 5291950) ning kinnistule registriosa nr 2346040 on kantud ostueesõigus Eesti Vabariigi kasuks ning reaalkoormatised kinnistu nr 2345940 igakordse omaniku kasuks. Tegemist on ringkonnakohtu hinnangul selliste kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõigustega, mis ei takista kostjal oma vara kasutamist ega käsutamist. Samuti avalikest registritest nähtuvate andmete kohaselt on kostja kaubiku Renault Twingo reg nr 257GJJ, ehitusaasta 2009; sõiduauto Volvo XC90, reg nr 628DBF, ehitusaasta 2017; rolleri Vespa Primavera 125 ABS, reg nr BC86, ehitusaasta 2020; liikurmasina BRP Can-AM, reg nr 3240TB, ehitusaasta 2020; sõiduauto Mercedes-Benz Sprinter, reg nr 035TNY, ehitusaasta 2019; sõiduauto Mercedes-Benz V-Klasse, reg rn406SLH, ehitusaasta 2021; sõiduauto Land Rover Range Rover, reg nr 640RGK, ehitusaasta 2020; Respo paadiveoki reg nr 722YMC, ehitusaasta 2021; Respo haagise reg nr 706YJJ ehitusaasta 2014 ning sõiduauto Mercedes-Benz AMG G 63, reg nr 760TLW, ehitusaasta 2019 omanik. Ühelgi nimetatud registrisse kantud sõidukil, masinal või haagisel ei ole kasutamist ega käsutamist piiravat märget. Maakohtu määrusest ei selgu, miks ei ole maakohus arvestanud viidatud varaga hagi tagamise taotluse rahuldamisel. Eespool nimetatud vara arvestades on ringkonnakohtu hinnangul usutavad kostja poolt määruskaebusele lisatud kostja 2020. a majandusaasta aruandes toodud andmed kostjal oleva vara kohta. Kuigi kostja 2020. a majandusaasta aruanne ei ole äriregistrile käesoleva määruse tegemise seisuga esitatud, arvestades kostjal avalikest registritest nähtuva 6 vara koosseisu ning vara omandamise aega (enamus kostjale kuuluvatest kinnistutest ning umbes pooled kostjale kuuluvatest sõidukitest on omandatud 2020. aasta jooksul), on aruandes toodud andmed käibe- ja põhivarade kohta vastavalt 3 106 878 eurot ja 8 833 112 eurot usutavad. Ringkonnakohtu hinnangul on kostjal piisavalt vara, kostja on tegutsev äriühing, mistõttu ei saa väita, et oleksid täidetud hagi tagamise alused

§ 377lg 1 mõttes.

Asjaolust, et kostja on hageja kasuks ühishüpoteegiga koormatud kinnistuid võõrandanud, ei saa järeldada, et kostja asub oma muud vara ka võõrandama eesmärgil vältida hageja nõude võimalikku täitmist. Eeltoodud põhjustel tuleb maakohtu määrus hagi tagamise osas tühistada. Ringkonnakohus märgib, et hagi tagamata jätmine ei välista hagejal asjaolude muutumise korral uut hagi tagamise avaldust esitamast.

1. Täiendavalt märgib kostja määruskaebuses ning hageja vastuses esitatud väidetele ringkonnakohus järgmist. Kostja väitel on hagi vähemalt leppetrahvi nõude osas perspektiivitu. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi ühe nõude osa võimalik perspektiivitus ei saa tingida hagi tervikuna tagamata jätmist. Leppetrahvi nõue moodustab käesolevas vaidluses väiksema osa kogu hageja nõudest (hageja kogu nõue on 1 689 493 eurot ja leppetrahvi nõue sellest vaid 150 000 eurot). Kuigi nimetatud asjaolu saaks mõjutada hagi tagamise ulatust, leidis ringkonnakohus eespool, et maakohus tagas hagi põhjendamatult. Seega ei käsitle ringkonnakohus leppetrahvi nõude perspektiivikust. 10.Hageja nõue oleks õiguslikult perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt Riigikohtu
2. oktoobri
3. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-18531/27, p 9). Maakohus ei ole praegusel juhul pidanud hagiavaldust õiguslikult perspektiivituks. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõude õiguslikku perspektiivikust kostja vastu hagis toodud asjaoludel ei saa välistada. Leppetrahvi nõude kostja või ühishüpoteegiga koormatud kinnistute uue omaniku vastu esitamine on ringkonnakohtu hinnangul hageja nõude sisuline lahendamine, mida ei saa otsustada hagi tagamise taotluse lahendamisel.
4. Ringkonnakohus hinnangul ei ole välistatud, et kostja väide ületagamise kohta võib olla õige. Ringkonnakohus leidis eespool määruse p-s 8, et üldjuhul ei ole hagi tagamine põhjendatud siis, kui hageja nõude täitmine on juba tagatud muude menetlusväliste tagatistega ning hageja nõude tagamiseks on seatud ühishüpoteek 2 500 000 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kinnistute väärtus ei ole praegusel juhul üheselt selge ega tõendatud. Kinnistute väärtuse kindlakstegemisel tuleb lähtuda tõendite kogumist. Kinnistute väärtuse kindlakstegemisel ei saa lähtuda ainuüksi hageja poolt esitatud V. Laansoo e-kirjast, kuid ka kostja ei ole esitanud usaldusväärseid tõendeid kinnistute väärtuse kohta. Samas ei pea kohus hagi tagamisel kinnisasja täpset hinda määrama. Kuivõrd praeguses asjas ei ole hagi tagamise esmased eeldused täidetud, siis ei analüüsi ringkonnakohus kinnistute väärtust.
5. Hageja püstitas vastuses määruskaebusele küsimuse, miks jättis kostja laenulepingust tulenevad kohustused täitmata, kui kostja varaline seis on sedavõrd hea, nagu kostja ise väidab. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist asja sisulise lahendamisega, kostjal võib olla sisulisi vastuväiteid laenulepingust tuleneva kohustuse täitmise kohta, millele ei saa anda hinnangut hagi tagamise taotlust lahendades. Samuti ei oma ringkonnakohtu hinnangul hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel tähtsust asjaolu, millisele kohtule tsiviilasi peaks poolte hinnangul alluma. 7
6. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (

§ 173lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 8