Obsah (8)

§ 5§ 657§ 423§ 371§ 656§ 168§ 175§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-2769 Tsiviilasi Os

) § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 1500 eurot (sh riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 1200 eurot koos km-ga). Õigusabikulud koosnevad järgnevast: hagi koostamine ja edastamine, sh materjali kogumine 5 h; kostja vastusega tutvumine 1,5 h; kostja vastusele vastuse koostamine 1 h; kostja seisukohaga tutvumine 1,5 h; istungiks ettevalmistus 1 h. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Kostja õigusabi ajakulu on 13,6 tundi. Hageja õigusabikulud on eelduslikult suuremad, arvestades, et hagejal tuleb esitada hagi ja formuleerida nõuded. Kohus leidis, et hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on 8 tundi, s.o 960 eurot (km-ga), põhjendatud kulu on ka riigilõiv, kokku 1260 eurot. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Aktsiaselts C.H.P esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. mai 2021 otsuse tühistamist osaliselt, p-de 1–3.30 ja 5–7 osas, ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole asjaolu, et kostja ei ole nõus osalema tehingus oma kuludega, vastuolus hea usu põhimõtte, tava ega praktikaga. Kui hageja ei hüvita kostjale tehingus osalemisega seotud kulusid, tekib kostjal otsene varaline kahju. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 2 ja Riigikohtu seisukohta lahendi nr 3-2-1-46-10 p-s 32 arvestades tulnuks hagi jätta rahuldamata; 2) on kohus vääralt jõudnud järeldusele, et jagatava kinnistu väärtus ei vähene. Kohus on 05.06.2020 kirjas hagejale selgitanud, et hagejal tuleb tõendada, et kinnistu jagamine ei kahjusta kostja õigusi. Selleks tuleks hagejal tõendada, et jagatava kinnisasja väärtus on suurem või vähemalt samaväärne, kui praeguse hüpoteegiga kaetud kaasomandiosa väärtus. Kuna hageja kohtu määratud tähtajaks täiendavaid tõendeid ei esitanud, pidi kohus järeldama, et kinnistu väärtus võib väheneda. Kohus on hakanud üllatuslikult ning rikkudes

§ 5

lg-t 1 ja § 7 ise analüüsima kinnistu väärtust, kusjuures on jätnud tähelepanuta kostja vastuväited ning notari vastuse, kus ei osatud hinnata kinnistu väärtuse muutumist. Kui kohus leidis, et kostja on esitanud selle kohta liiga vähe tõendeid, pidanuks kohus seda kostjale selgitama; 3) on ekslik kohtu järeldus, et hagejal on osaühingu Scoft Vara kinnitus tehingus osalemiseks ja et kinnistu jagamine vastavalt kasutuskorrale on ka osaühingu Scoft Vara soov. Hageja on saatnud kohtule 30.03.2020 e-kirja manuses kinnituse, mille kohaselt osaühing Scoft Vara kinnitab, et on nõus kaasomandi lõpetamisega Haapsalu notar Eha Naudi juures vastavalt viimase koostatud lepingule, mis edastati 14.02.2020; 4) on kohus jaotanud menetluskulud valesti ja on lähtunud dokumentidest, mida kostjale pole esitatud. Hageja ei ole esitanud kostjale oma menetluskulude nimekirja koos kulusid tõendavate dokumentidega, jättes täitmata 19.03.2021 kohtumääruse resolutsiooni p

1. Seetõttu on kohus üllatavalt märkinud, et kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Kui hageja jättis tähtaegselt esitamata menetluskulusid tõendavad dokumendid, siis hageja maksimaalne kulu sai olla 300 eurot. Kohus rahuldas hagi osaliselt, kuid mõistis kostjalt hageja menetluskulud välja 100% ulatuses. Hageja menetluskulud on ülepaisutatud, arvestades vaidluse keerukust, hageja lepingulise esindaja koostatud menetlusdokumentide vormistust ning asjaolu, et hageja lepinguline esindaja oli enne kohtumenetlust asjaoludega kursis.
2. Osaühing Revalconnect vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude kostja kanda jätmist. 4 Vastuväidete kohaselt: 1) kaasnevad hagi tagamise käigus seatud hüpoteegiga isikule, kelle taotlusel hüpoteek seati, lisaks õigustele ka kohustused, mh anda kaasaomandi lõpetamisel nõusolek ja kanda sellega seotud kulud. Kostja ei ole viidanud õigusnormile, mis annaks talle õiguse keelduda nõusoleku andmisest tingimusel, et talle tasutakse tehinguga seotud (ebamõistlikud) kulud. Kostja õiguseid ei kahjustata, sest hüpoteek jääb peale kaasomandi lõpetamist koormama selle isiku kinnistut, kellega kostjal on kohtuvaidlus, ning antud kinnistu maht ei vähene. Notaril on kohustus tasuta selgitada tehingu sisu ja tagajärgi. Hageja oli kohtuväliselt nõus hüvitama mõistliku ajakulu ja parkimistasu; 2) on hageja menetluskulude nimekirja esitanud. Kulude jätmine kostja kanda on põhjendatud ka seetõttu, et hageja oli 15.04.2021 nõus hüvitama kostjale 450 eurot, et sõlmida kompromiss. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada (

§ 657lg 1 p 2).

Ringkonnakohus jätab määrusega hagi tervikuna läbi vaatamata (

§ 423lg 2 p 2) ning menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.

1. Hagiavalduse kohaselt palus hageja kohustada kostjat andma nõusolek kaasomandi lõpetamiseks ja kinnisasja jagamiseks hageja taotletud viisil, samuti kinnistusraamatusse vajalike kannete tegemiseks. Maakohus rahuldas hagi kostjat puudutavas osas (kohtuotsuse resolutsiooni p-d 1-3.30).
2. Hageja ja osaühingu Scoft Vara kaasomandis on kinnistu registriosa nr-ga 1058832, kusjuures hagejale kuulub 67705/69366 mõttelist osa kaasomandist ja osaühingule Scoft Vara 1661/69366 mõttelist osa kaasomandist. Osaühingu Scoft Vara mõttelist osa koormab kostja kasuks seatud kohtulik hüpoteek summas 300 000 eurot. Maakohtu otsuse põhjendustest nähtuvalt on maakohus hagi rahuldamisel tuginenud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-46-10, kuid jätnud arvestamata alates 01.07.2018 jõustunud asjaõigusseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muudatused. Seoses kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse vastuvõtmisega tunnistati kehtetuks AÕS § 356 ja KRS § 55 lg 3 ning muudeti AÕS §
3. Seega alates 01.07.2018 pole hüpoteegiga koormatud kinnisasja jagamiseks vajalik kinnisasja omaniku ja hüpoteegipidaja notariaalselt tõestatud kokkulepe (AÕS § 356 lg 1) ning kinnistusosakonnale pole vaja nimetatud kokkulepet esitada (KRS § 55 lg 3). AÕS § 54 lg 5 kohaselt kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks oli jagatava kinnisasja osa, jääb koormama vastavat jagamise tulemusel tekkinud kinnisasja. Seega AÕS § 54 lg 5 kohaselt jääb osaühingu Scoft Vara mõttelist osa koormanud kostja kasuks seatud hüpoteek koormama jagamise tulemusel tekkinud ja osaühingu Scoft Vara ainuomandisse jäävat kinnisasja. Muu hulgas nähtub asja materjalidest, et osaühingule Scoft Vara ainuomandisse jääva kinnisasja suuruseks jääb 1661 m2 ehk selle suurus on võrdeline osaühingule Scoft Vara kuuluva mõttelise osa suurusega, samaks jääb registriosa nr 1058832 ning hüpoteegi summa 300 000 eurot. Alates 01.07.2018 jõustunud ülalmärgitud seaduste muudatuste eesmärgiks oli jätta piiratud asjaõigus kehtima sellesse registriossa, kus see faktiliselt paikneb ning tagada seeläbi endiselt piiratud asjaõiguse omaja õigused. Arvestades eeltoodut ei ole alates 01.07.2018 nõutav hüpoteegipidaja nõusolek hüpoteegiga koormatud kinnisasja jagamiseks ning kinnistusraamatusse vastava kande tegemiseks. 5 Maakohus on jätnud tähelepanuta alates 01.07.2018 jõustunud asjaõigusseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muudatused ning seetõttu põhjendamatult hagi rahuldanud. 9.

§ 423

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, jõustusid asjaõigusseaduse ja kinnistusraamatuseaduse asjakohased muudatused alates 01.07.2018, hagi esitati kohtusse 19.02.2020 ning maakohus võttis hagi menetlusse 20.02.2020. Kuna hagi kohtusse esitamise ajal puudus õigusnorm, mis nõuaks hüpoteegiga koormatud kinnisasja jagamiseks hüpoteegipidaja nõusolekut, s.t hagejal ei olnud hagi kohtusse esitamise ajal seadusega kaitstud õigust, oli tegemist perspektiivitu hagiga

§ 371

lg 2 p 2 mõttes ning maakohtul tulnuks keelduda sellise hagi menetlusse võtmisest. Kuna maakohus menetles hagi ja rahuldas selle ning maakohtu otsuse vaidlustas apellatsiooni korras kostja, siis tuleb hagi jätta

§ 423lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata.

Ringkonnakohus jätab

§ 423

lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata ka osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, s.o kinnisasjade registriosa nr-ga 2957132 ja 1521832 suhtes, kuna nimetatud kinnisasjadele ei ole kostja kasuks kohtulikku hüpoteeki seatud ning seetõttu ei ole hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada (

§ 656lg 4).

10. Maakohtu menetluses kantud ja apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb

§ 168lg 2 alusel jätta hageja kanda.

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kulutanud õigusabile maakohtus kokku 1224 eurot (13,6 tundi x 90) ning ringkonnakohtus kokku 531 eurot (5,9 tundi x 90). Lisaks on kostja tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 300 eurot. Hageja peab hüvitama kostja lepingulise esindaja kulud (õigusabikulud) põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

Õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb eelkõige lähtuda asja keerukusest ja sellele kulunud ajast. Kostja seisukohtadest (s.o vastus hagile, 20.04.2020 ja 23.04.2021 kirjalikud seisukohad, kostja seisukoht 17.12.2020 kohtuistungil) nähtuvalt ei ole kostja kordagi märkinud, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata, samuti ei ole kostja viidanud ühelegi õigusnormile, kui ta leidis, et hagi tuleks jätta rahuldamata. Olulise osa kostja seisukohtadest moodustab arutlus selle üle, millistel tingimustel (kui suure summa hüvitamisel talle) on ta nõus andma nõusoleku kinnisasja jagamiseks. Eelneva alusel leiab ringkonnakohus, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu maakohtu menetluses on kokku 6 tundi. Apellatsioonkaebuses on kostja korranud maakohtu menetluses esitatud seisukohti, mis ei ole vaidluse õige lahendamise seisukohalt asjakohased. Seetõttu loeb ringkonnakohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks apellatsioonimenetluses kokku (sh osalemine ringkonnakohtu istungil) 2 tundi. Kokku peab hageja hüvitama kostjale õigusabi eest 8 tunni ulatuses 720 eurot ning apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 300 eurot, kokku 1020 eurot.

§ 177

lg 4 alusel on hageja kohustatud tasuma menetluskuludelt 1020 eurot viivist alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja 7