Obsah (4)

§ 52§ 44§ 121§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja MÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-163 Määruse kuupäev 21.01.2022 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu Menetlusosalised Kaebaja – Nikola

§ 52lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Keelatud on väljendada end avalduses sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult. Kaebaja oma avaldusega rikub sündsusetult väljendumise keeldu (

§ 52lg 1).

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 28 lg 1 ja 2 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohus ei luba menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Kui isik esitab kohtule kaebuse, millest nähtub eesmärk üksnes kohut solvata, ei kasuta kaebaja oma menetlusõigusi heauskselt.

1. Kohtu hinnangul kuritarvitab kaebaja oma kaebeõigust tahtlikult. Kohtud on kaebajale korduvalt selgitanud (nt Tartu Halduskohus 12.04.
2. a määruses asjas nr 3-21-759, 28.12.
3. a määruses asjas nr 3-21-2891, samuti varasemalt Tartu Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-182103, Tartu Halduskohus 28.01.
4. a määruses haldusasjades nr 3-19-156 ja 3-19-1657), et kohtule esitatud avaldus peab sisaldama üksnes kohtuasja lahendamiseks asjakohaseid seisukohti. Seega N. Lilitškin, olles teadlik kohtute seisukohast, on uuesti esitanud Tartu Halduskohtule äärmiselt ebatsensuurseid väljendeid sisaldava kaebuse, mis väljendab selgelt kaebaja pahatahtlikkust ja lugupidamatust kohtu kui institutsiooni vastu. Korduvalt samade puudustega kaebuse esitamine rikub menetlusökonoomia printsiipi ning takistab isikute juurdepääsu tõhusale kohtupidamisele, kuna kohus peab kulutama oma ressursse ebamõistlikult.
5. Avalduse tagastamine ei tähenda kindlasti N. Lilitškini halduskohtusse pöördumise õiguse kui niisuguse eitamist. N. Lilitškinil on analoogselt teiste isikutega õigus pöörduda oma subjektiivsete avalike õiguste kaitseks halduskohtusse. Selleks peab ta järgima kohtumenetluse norme ning pöörduma kohtu poole seaduses sätestatud korras. Teisisõnu, halduskohus ei tee kaebeõiguse osas eri isikute vahel vahet. Kui kaebaja esitab halduskohtule kaebuse oma subjektiivsete õiguste kaitseks, mitte kohtu koormamise või potentsiaalse vastaspoolt solvamise eesmärgil, jaatab kohus ka N. Lilitškini kaebeõigust. Käesoleval juhul ei nähtu venekeelsest avaldusest, et kaebaja oleks kaebusega pöördunud kohtu poole intensiivsete õiguste riive tõttu, vaid väidetavate protsessuaalsete rikkumiste tõttu kaebaja suhtes toimetatud haldusmenetluses.
6. Kuna kohus on tuvastanud, et kaebaja on teadlikult kuritarvitanud oma menetlusõigusi ning

§ 44

lõiked 1 ja 2 ega Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15 lõike 1 esimene lause ei kaitse isiku õigust pöörduda niisugustel asjaoludel kohtusse, on kohus seisukohal, et käesoleval juhul kuulub N. Lilitškini kaebus

§ 121lg 2 p 22 alusel tagastamisele.

1. Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja ei ole märkinud avalduses selget kaebuse nõuet, vaid avaldab pahameelt Tartu Halduskohtu lahendi osas asjas nr 3-21-2992, mistõttu kordab kohus, et kui kaebaja ei nõustu tema kaebuse osas tehtud Tartu Halduskohtu 10.01.
2. a määrusega asjas nr 3-21-2992, siis on kaebajal õigus esitada määruse peale määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (

§ 121lg 4, § § 204 lg 1).

8. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Seega on kaebajal õigus pöörduda oma õiguste kaitseks seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtu poole. Halduskohus annab kaebajale menetlusabi kaebuse tõlkimiseks, kui kaebaja ei kuritarvita tahtlikult oma menetlusõigusi. 9. Kohus edastab käesoleva kohtumääruse kaebajale koos tõlkega vene keelde. (allkirjastatud digitaalselt) 2