lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatav Reijo Pihela (isikukood: 38405310316; elukoht: xxxxxxxx xxx xx-xx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx ; töökoht: xxxxxxxxxxxxx xx xxxxxxxxxxxx ; karistatus: 5 kehtivat kriminaalkaristust: Harju Maakohtu 17.10.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-6959
järgi karistatud vangistusega 3 kuud, katseaeg 1 aasta 6 kuud; Harju Maakohtu 13.06.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-184722
lg 2 p 8, 9 järgi ja karistatud vangistusega 1 aasta 10 kuud 14 päeva; Harju Maakohtu 17.06.2016 otsusega
lg 2 p 4, 7, 8; 203; 209 lg 2 p 1, 4; 344 lg 1; 349; 4231; 424 järgi karistatud vangistusega 3 aastat 1 kuu 18 päeva ja rahaline karistus 20 päevamäära, s.o 200 eurot; Harju Maakohtu 03.10.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-8337
lg 2 p 9; 424 järgi karistatud vangistusega 1 aasta 9 kuud 24 päeva, katseaeg 2 aastat; Tartu Maakohtu 12.08.2013 otsusega kriminaalasjas nr 113-5193
lg 2 p 4; 203; 349 järgi karistatud vangistusega 9 kuud 24 päeva, katseaeg 2 aastat; tõkend elukohast lahkumise keeld kuni 28.04.2022) Kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann (riigi õigusabi korras) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada Reijo Pihela süüdi karistusseadustiku (
) § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 (episood 14.05.2020) järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) kuu vangistust.
lg 1 alusel lugeda nimetatud karistus kaetuks Harju Maakohtu 17.10.2020 otsusega mõistetud karistusega, s.o vangistus 3 kuud ning karistuseks mõista vangistus 3 (kolm) kuud. Karistus lugeda kantuks 09.01.2022, isik vabanes karistuse kandmiselt 07.01.2022. Tunnistada Reijo Pihela süüdi
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 (episoodid 17.02.2021, 28.04.2021, 21.05.2021, 26.05.2021, 19.06.2021) järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 5 ja
lg 1, 3 alusel asendada Reijo Pihelale mõistetud 3 kuud vangistust üldkasuliku tööga 90 (üheksakümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 10 (kümme) kuud kohtuotsuse jõustumisest arvates.
lg 4 alusel on Reijo Pihela kohustatud üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxx xxx xx-xx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tühistada kohtuotsuse jõustumisel Reijo Pihelale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld.
lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi, mis seisnesid selles, et tema: 1) varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna (Harju Maakohtu 13.06.
lg 2 p 9 – § 25 lg 2 (episood 14.05.2020) järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 kuu.
lg 1 alusel lugeda nimetatud karistus kaetuks Harju Maakohtu 17.10.2020 otsusega mõistetud karistusega, so vangistus 3 kuud ning karistuseks mõista vangistus 3 kuud. Karistus lugeda kantuks 09.01.2022, isik vabanes vanglast 07.01.2022.
lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi (episoodid 17.02.2021, 28.04.2021, 21.05.2021, 26.05.2021, 19.06.2021) järgi mõista karistuseks vangistus 3 kuud.
lg 1 alusel asendada vangistus 3 kuud üldkasuliku tööga 90 tundi, kusjuures ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemiseks 10 kuud.
lg 4 alusel peab süüdlane üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandu kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule.
lg 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel
lg 2 p 9 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks 4 KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2021 määrusest nr 116 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 654 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Süüdistatava Reijo Pihela kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmanni esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 49,20 eurot (kd 1, tl 48), 32,40 eurot (kd 3,tl 43), 32,40 eurot (kd 4, tl 59), 32,40 eurot (kd 5, tl 35), kokku 146,40 eurot ja vandeadvokaat Margo Normanni esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 135,60 eurot (kd 4, tl 64). Süüdistatava Reijo Pihela kaitsja vandeadvokaat Margo Normann on esitanud kohtus 23.08.2021 taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 109,20 eurot, mis on rahuldatud ja hüvitatud Tartu Maakohtu 25.08.2021 määrusega (kd 1, tl 132-133). Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann on 04.01.2022 esitanud taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 388,80 eurot (kd 1, tl 138-138p. Kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann on 06.01.2022 esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 64,80 eurot (kd 1, tl 143-143p). Kohus leiab, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt kuna taotluses on märgitud istungiajaks 60 minutit, tegelikult kestis kohtuistung 20 minutit. Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (edaspidi kord) § 1 lg 4 kohaselt osalemise eest kohtuistungil, mis kestab vähem kui 30 minutit, tasustatakse käesoleva määruse §-s 5 sätestatud miinimummääras, milleks on poole tunni tasu. Seega tuleb kohtu hinnangul kaitsjale kohtuistungil 06.01.2022 osalemise eest väljamõistetavat tasu vähendada 27 euro võrra ning kaitsja esitatud tasutaotlus kuulub rahuldamisele summas 32,40 eurot (s.h käibemaks 5,40 eurot). Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann on 31.01.2022 esitanud kohtus taotluse 01.02.2022 kohtuistungil osalemise riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 64,80 eurot (kd 1, tl 150-150p). Kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1858,20 eurot: sundraha 981 eurot ja riigi õigusabi tasu 877,20 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused 5 Kriminaalasja juures olevad asitõendid CD plaadid tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja toimiku juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.