Kostjad I N, R N ja A K kohustuvad solidaarselt õigeksvõetud kohustust täitma igakuiselt kokku 600 euro ulatuses, s.o iga kostja tasub hagejale igakuiselt 200 eurot; 5.
Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõue tuleneb hageja ja laenusaaja Xxx OÜ (pankrotis) vahel 06.11.2017 sõlmitud arvelduslaenulepingust nr xxx, mille kohaselt võimaldas hageja kasutada laenusaajal laenulimiiti summas 70 000 eurot. Lepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks sõlmiti 07.11.2017 hageja ja kostja I vahel käendusleping nr xxx, hageja ja kostja II vahel käendusleping nr xxx ning hageja ja kostja III vahel käendusleping nr xxx. Vastavalt käenduslepingutele lepiti kokku, et käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on 18 000 eurot. Hageja on esitanud kostjatele nõuded võlgnevuse tasumiseks. Kostjad ei ole oma käenduskohustust täitnud. 19.11.2021 esitatud menetlusdokumendis võtsid kostjad hagi õigeks. Kostjad tunnistavad hagi
lg 1 järgi tingimusega, et nõue kostjate vastu on kokku 18 000 eurot ja kostjad kohustuvad õigeksvõetud kohustust täitma igakuiselt kokku 600 euro ulatuses iga kostja osas 200 eurot. Hageja, arvestades eeltoodut ja asjaolu, et kostjate taotlusega nõustumist võidakse sisuliselt tõlgendada kompromissina, ei saa hageja vastutustundliku krediidiandjana nõustuda kostjate taotlusega. Hageja on seisukohal, et kui kohus peab kostjate taotlust põhjendatuks ja rahuldab selle selliselt, et kostjad kohustuvad solidaarselt hüvitama hagejale riigilõivu ja tasuma hagejale solidaarselt iga kuu vähemalt 600 eurot, tuleks kohtuotsuses mh märkida, et kui kostjad ei täida otsust kohaselt, muutub alates järgmisest kuust kogu kohtuotsusest tulenev nõue sissenõutavaks. Kostjad võivad omavahel kokku leppida, palju igaüks tasub hagejale käenduskohustuse täitmiseks ja riigilõivu hüvitamiseks, kuid hagejal peab olema võimalus anda kohtuotsus täitmisele kõigi kostjate osas, kui hagejale ei laeku kuus kokku 600 eurot või ei hüvitata riigilõivu.
lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega kohus rahuldab hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
lg 1 järgi kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostjad on esitanud taotluse kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks. Hageja on leidnud, et kui kohus peab taotlust põhjendatuks, siis tuleb kohtuotsusesse ära märkida, et kui kostjad ei täida otsust kohaselt, muutub alates järgmisest kuust kogu kohtuotsusest tulenev nõue sissenõutavaks. Kohus asub seisukohale, et kostjate taotlus kohtuotsuse täitmise kindlaksmääramiseks on põhjendatud arvestades ka hageja poolt märgitut. Menetluskulud
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtu hinnangul ei võtnud kostjad hagi kohe õigeks, mistõttu tuleb
2 Hageja menetluskulu on riigilõiv 750 eurot. Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust (hageja tasus 750 eurot 17.05.2021). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja mõista. Tulenevalt
lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.