← Eesti

2-20-16366/15

Obsah (6)§ 65§ 35§ 41§ 40§ 31§ 42

2-20-16366 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-20-16366 Lahendi tegemise aeg ja koht 27. september 2021, Narva kohtumaja Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Kohtuasi Narva linn, Tallinna mn

) § 41 lg 5 kohaselt reegel, kui majandusaasta alguseks ei ole kehtestatud uut majanduskava, kehtib senine majanduskava kuni uue majanduskava kehtestamiseni. Viiviste arvestuses selgitas avaldaja, et viivis on arvestatud võlgnevusest põhimääraga 0,07% iga viivitatud päeva eest lähtudes korteriühistu põhikirja punktist 5.

  1. lõikest 4 viiviste määr 0,07%. Avaldaja on seisukohal, et tal on aegumistähtaja piires õigus kasutada oma õigust ja nõuda viivist kogu perioodi eest, s.t alates 2017 aastast.
  2. 13.04.2021 esitas avaldaja kohtule puudutatud isiku poolt tasumata jäetud arvetel näidatud majandamiskulude tariifide arvestuste tõendid perioodil 05.02.2020 kuni 05.10.
  3. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb osaliselt rahuldada.
  5. Kohus selgitab, et avaldus on esitatud korteriomandiga seotud majandamiskulude võlgnevuse ja viiviste nõudes, kus osa võlgnevusest ja viivistest on tekkinud enne 01.01.2018, mil (korteriomandiseaduse (KOS) ja korteriühistuseaduse (KÜS) asemel hakkas kehtima korteriomandi- ja korteriühistuseadus (

)). Seega on enne 01.01.2018 tekkinud asjaolude osas vaidluse lahendamisel kohaldatavaks õiguseks kuni 31.12.2017 kehtinud korteriomandiseadus (KOS) ja korteriühistuseadus (KÜS) ning alates 01.01.2018 tekkinud asjaolude osas korteriomandi- ja korteriühistuseadus (

§ 65). 9.

Korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega (KOS § 13 lg 1). Vastavalt KÜS § 15 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

§ 35

lg 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige 3 2-20-16366 korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist.

§ 41

lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab.

§ 40

lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.

  1. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa väljavõttega on tõendatud, et puudutatud isikule kuulub korter asukohaga XXX (registriosa 1967009) (dtl 6).
  2. Avaldaja nõuab puudutatud isikult majanduskulude tasumist (dtl 111). Puudutatud isik on jätnud perioodil veebruar 2020 – oktoober 2020 (05.11.2020) tasumata majanduskulude arved. Avaldaja nõuab põhivõlgnevust summas 1391,75 ning viivist perioodi 05.11.2017 - 07.04.2021 summas 1375,18 eurot (dtl 111). Lisaks soovib avaldaja edasiulatuvat viivist 0,07% iga viivitatud päeva eest alates 08.04.
  3. Viiviste võlgnevust on kujunenud varasemate arvete tasumata jätmise eest alates 05.11.
  4. Kohus on tuvastanud arvete koondtabelist (dtl 110), et avaldaja on esmalt lugenud tasutuks põhivõlgnevuse. Viivise võlgnevused on senini puudutatud isiku poolt tasumata. 12.

§ 31

lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal.

§ 35

lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist.

§ 41

lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab.

§ 40

lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.

  1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
  2. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu väljavõtte puudutatud isikule arvestatud kommunaalteenustest ning laekumistest. Samuti on avaldaja esitanud nõude aluseks olevad dokumendid, mille pinnalt on majanduskulud kujunenud (dtl 117 jj; dtl 153 jj). 4 2-20-16366
  3. Puudutatud isik on põhinõudega nõustunud 24.03.2021 istungil (dtl 103), seega ei pea kohus vajalikuks avaldaja põhinõuet täiendavalt analüüsida (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2) ja leiab, et selles osas tuleb avaldaja nõue rahuldada. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse perioodi eest veebruar 2020 – 05.11.2020 summas 1391,75 eurot.
  4. Avaldaja on palunud mõista puudutatud isikult välja viivise perioodi 05.01.2017 – 07.04.2021 eest summas 1375,18 eurot ja edasiulatuva viivise. Viivist on avaldaja arvestanud põhimääraga 0,07% iga viivitatud päeva eest lähtudes korteriühistu põhikirja punktist 5.2, mille kohaselt kohustuvad ühistu liikmed tasuma viivist üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras (kuid mitte rohkem, kui 0,07% viivitamise iga päeva eest). Avaldaja ei ole samas esitanud tõendit üldkoosoleku poolt kehtestatud viivise suuruse osas, seega on kohtul võimalik lähtuda seaduses sätestatud viivisemäärast. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Alates 01.01.2018 kehtima hakanud

§ 42

lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Lähtudes avaldaja poolt esitatud viiviste arvestusest ning arvestades viivist alates 01.01.2018 leiab kohus, et kokku on puudutatud isik kohustatud tasuma viiviseid summas 561,

  1. Kohus on arvestuse teinud rakenduse viivisekalkulaator.ee abil. Kohus selgitab, et 03.01.2018 laekunud maksetelt mõistab kohus välja viivise kahe määra alusel, s.t kuni 31.12.2017 0,07% päevas ja alates 01.01.2018 0,022% päevas. Kohus on arvestuse ilmestamiseks lisanud alljärgneva tabeli: Teatise kuupäev Maksmise tähtaeg Maksmise kuupäev Võlgnetav summa Viivis (euro) (euro) 05.01.2017 1.02.2017 1.11.2017 232,89 44,342 05.02.2017 1.03.2017 1.11.2017 224,58 38,201 05.03.2017 1.04.2017 1.11.2017 208,88 31,144 05.04.2017 1.05.2017 1.11.2017 200,93 25,739 05.05.2017 1.06.2017 1.11.2017 187,71 19,972 05.06.2017 1.07.2017 1.11.2017 159,79 13,646 05.07.2017 1.08.2017 1.11.2017 52,56 8,288 3.01.2018 77,53 3,20 05.08.2017 1.09.2017 3.01.2018 120,95 10,68 05.09.2017 1.10.2017 3.01.2018 188,15 3,32 05.10.2017 1.11.2017 3.01.2018 121,85 5,11 05.11.2017 1.12.2017 3.01.2018 91,52 1,91 1.03.2018 112,24 1,38 1.03.2018 150,47 1,92 05.12.2017
  2. kokku 1.01.2018 208,85 5 2-20-16366 05.01.2018 1.02.2018 1.03.2018 37,29 0,23 17.05.2018 146,99 2,46 05.02.2018 1.03.2018 17.05.2018 204,02 3,44 05.03.2018 1.04.2018 17.05.2018 96,99 0,98 4.03.2019 112,90 7,20 05.04.2018 1.05.2018 4.03.2019 201,34 13,55 05.05.2018 1.06.2018 4.03.2019 158,31 9,58 05.06.2018 1.07.2018 4.03.2019 135,76 7,32 05.07.2018 1.08.2018 4.03.2019 125,22 5,90 05.08.2018 1.09.2018 4.03.2019 109,08 4,40 05.09.2018 1.10.2018 4.03.2019 119,84 4,04 05.10.2018 1.11.2018 4.03.2019 130,96 3,53 05.11.2018 1.12.2018 4.03.2019 106,59 2,17 17.10.2019 62,73 3,12 17.10.2019 184,43 11,68 05.12.2018 1.01.2019
  3. kokku 79,60 05.01.2019 1.02.2019 17.10.2019 204,14 11,54 05.02.2019 1.03.2019 17.10.2019 197,66 9,96 05.03.2019 1.04.2019 17.10.2019 188,04 8,20 05.04.2019 1.05.2019 17.10.2019 187,65 6,95 05.05.2019 1.06.2019 17.10.2019 137,35 4,14 10.03.2021 17,17 2,43 05.06.2019 1.07.2019 10.03.2021 159,96 21,63 05.07.2019 1.08.2019 10.03.2021 149,79 19,24 05.08.2019 1.09.2019 10.03.2021 109,29 13,29 05.09.2019 1.10.2019 10.03.2021 133,66 15,38 05.10.2019 1.11.2019 10.03.2021 130,13 14,09 22.03.2021 12,72 1,41 05.11.2019 1.12.2019 22.03.2021 166,85 17,41 05.12.2019 1.01.2020 22.03.2021 192,45 18,77
  4. kokku 164,44 05.01.2020 1.02.2020 22.03.2021 198,59 18,02 05.02.2020 1.03.2020 22.03.2021 29,39 2,48 156,87 13,79 05.03.2020 1.04.2020 189,87 15,46 05.04.2020 1.05.2020 184,47 13,76 05.05.2020 1.06.2020 172,89 11,72 6 2-20-16366 05.06.2020 1.07.2020 139,66 8,56 05.07.2020 1.08.2020 152,29 8,3 05.08.2020 1.09.2020 149,52 7,13 05.09.2020 1.10.2020 135,83 5,59 05.10.2020 1.11.2020 110,35 3,79
  5. kokku 108,60 KOKKU 561,49 Menetluskulude jaotus
  6. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
  7. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna avaldus rahuldatakse osaliselt, tuleb kohtukulud jaotada võrdeliselt rahuldamise ulatusega. Seega 80% avaldaja menetluskuludest jääb puudutatud isiku kanda ja 20% avaldaja menetluskuludest jääb avaldaja enda kanda. Puudutatud isiku menetluskulud jäävad tema enda kanda.
  8. Avaldaja taotlusel tuleb puudutatud isikul tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras
  9. TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 10.01.2022 kohtumäärusega. 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.