Obsah (9)

§ 230§ 173§ 162§ 165§ 177§ 138§ 144§ 175§ 445

KOHTUOTSUS EestiVabariiginimel Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Kristi Rickberg Otsuse tegemise aeg ja koht 16. märts 2020, Tallinnas, Tallinna Kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-16746 Tsivi

§ 230

lg 1 alusel oma väiteid tõendada ning selgitada, millistest asjaoludest lähtuvalt on tegemist kostja lahusvaraga. Muuhulgas tuli kostjal selgitada ja tõendada, millal ja millistel asjaoludel toimus vastavate esemete omandamine. Kohus märgib, et vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, millest ilmneks, sõidukite ja ettevõtte osa näol on tegemist kostja lahusvaraga. Kostja on ka 26.02.2020 kohtuistungil möönnud, et vastavate asjaolude tõendamiseks kostjal tõendid puuduvad. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtul puudub alus asuda seisukohale, et tegemist on kostja lahusvaraga, mistõttu kohus loeb, et sõidukite ja ettevõtte osa näol oli tegemist kostja ja S Si ühisvarasse kuulunud esemetega.

1. Võttes arvesse, et kostja on avaldanud, et soovib saada ühisomandi lõpetamisel nimetatud esemete ainuomanikuks ning hagejad on samuti eelistanud ühisomandi lõpetamist antud viisil, asub kohus seisukohale, et ühisomand sõidukitele xxx (registreerimismärgiga xxx), xxx (registreerimismärgiga xxx); xxx (registreerimismärgiga xxx) ja XXX OÜ osale tuleb lõpetada viisil, mille kohaselt kostja saab nimetatud esemete ainuomanikuks ning kostja tasub hagejatele omandi kaotuse eest õiglase hüvitise.
2. Kohus on 27.08.2019 määruses palunud pooltel täpsustada 20.06.2018 pärimistunnistuses nimetatud vara jaotumist hagejate ja kostja vahel ning kohus on tuvastanud, et sõidukid ning äriregistri osa kuuluvad 4/6 ulatuses kostjale, 1/6 ulatuses hagejale I ja 1/6 ulatuses hagejale II. Seega tuleb kostjal hüvitada mõlemale hagejale 1/6 eelnimetatud esemete väärtusest.
3. Hagejad on asunud seisukohale, et sõiduki xxx väärtus on 2990 eurot, xxx väärtus on 4452 eurot ning XXX OÜ osa väärtus on 2500 eurot. Sõiduki xxx väärtuse osas hagejad seisukohta avaldanud ei ole. Kostja on leidnud, et xxx turuväärtus on 600 eurot, xxx turuväärtus on 2000 eurot, xxx väärtus on 60 eurot ja XXX OÜ osa väärtus on 0 eurot, kuna ettevõtte tegevus on peatunud. Kohus märgib, et kuigi kohus on 27.08.2019 määruses selgitanud, et kooskõlas

§-ga 230 tuleb poolel menetluses kõiki oma väiteid tõendada, ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid kostja väiteid sõidukite või ettevõtte väärtuse kohta. Samas on hagejad esitanud sõiduki xxx kohta müügikuulutuse (tlk 8), millest ilmneb, et analoogse sõiduki väärtus on 2990 eurot, ning xxx müügikuulutuse (tlk 11), millest ilmneb, et analoogse sõiduki väärtus on 899-2490 eurot. Eeltoodud tõenditest tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et sõiduki xxx väärtus on 2990 eurot ning sõiduki xxx väärtus on 1694,5 eurot (899+2490/2). xxx väärtuseks loeb kohus 60 eurot, kuna vastava väite ümberlükkamiseks ei ole hagejad seisukohti või tõendeid esitanud. XXX OÜ osa väärtuseks loeb kohus selle nimiväärtuse 2500 eurot, kuna kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tema väidet, et ettevõtte tegevus on peatatud ja selle väärtus on null. Eeltoodust tulenevalt on sõidukite ja ettevõtte osa väärtus kokku 7244,5 eurot (2990+1694,5+60+2500). Seega tuleb kostjal tasuda nimetatud esemete omandi kaotuse eest hagejale I hüvitist 1207,42 eurot (7244,5:6) ning hagejale II hüvitist 1207,42 eurot (7244,5:6). 8 8

1. Hagejate ja kostjate ühisomandisse kuulub ka korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr xxx), mille puhul oli tegemist S Si lahusvaraga. Võttes arvesse, et kostja on avaldanud, et soovib saada ühisomandi lõpetamisel nimetatud korteriomandi ainuomanikuks ning hagejad on samuti eelistanud ühisomandi lõpetamist antud viisil, asub kohus seisukohale, et ühisomand korteriomandile asukohaga xxx (registriosa nr xxx) tuleb lõpetada viisil, mille kohaselt kostja saab korteriomandi ainuomanikuks ning kostja tasub hagejatele omandi kaotuse eest õiglase hüvitise. Kuna korteriomandi näol oli tegemist pärandaja lahuvaraga, pärisid nii hagejad kui kostja korteriomandist igaüks 1/
3. Hagejad on asunud seisukohale, et korteriomandi asukohaga xxx turuväärtus on 40005000 eurot. Kostja on leidnud, et korteriomandi maksimaalne turuväärtus on 1000 eurot, kuna tegemist on remontimata eluruumiga, millel on kuivkäimla. Hagejad on oma väidete tõendamiseks esitanud xxx hindamisteenistuse juhi K K e-kirja (tlk 15), millest nähtuvalt on K K näol tegemist kutselise vara hinda ja riiklikult tunnustatud eksperdiga, kes on avaldanud, et xxx asuva korteri turuväärtus on 4000-5000 eurot. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tema väiteid korteri väärtuse kohta. Kohus selgitab, et üksnes asjaolud, et korter on remontimata või et sellel on kuivkäimla, ei kinnita kostja väidet, et korteriomandi kui terviku väärtus on 1000 eurot. Samuti ei ole korteriomandi väärtust võimalik tõendada fotodega. Seega loeb kohus korteriomandi asukohaga xxx turuväärtuseks kinnisvaraekspert K K nimetatud väärtuste keskmise hinna, mis on 4500 eurot (4000+5000/2). Seega tuleb kostjal tasuda hagejale I korteriomandi omandi kaotuse eest hüvitist 1500 eurot (4500:3) ja hagejale II korteriomandi omandi kaotuse eest hüvitist 1500 eurot (4500:3).
4. Kostja on esitanud taotluse hagejate kohustamiseks tarvilike tahteavalduste andmiseks. AÕS § 64¹ kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kohus kohustab hagejaid andma tahteavalus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja vastava kinnistusraamatu kande tegemiseks. Kohus kohustab J St (isikukood xxx) ja N St (isikukood xxx) andma nõusolekud ühisomandis oleva korteriomandi asukohaga xxx (kinnistusraamatu registriosa number xxx) kinnistusregistri II jao omanikukannete, mille kohaselt on M P (isikukood xxx) J S (isikukood xxx) ja N S (isikukood xxx) korteriomandi ühisomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse M P (isikukood xxx). Asendaja hagejate tahteavaldused käesoleva kohtuotsusega.
5. Lähtuvalt eeltoodud asjaoludest asub kohus seisukohale, et ühisomand tuleb lõpetada kostja poolt vastuhagis nimetatud viisil, s.o esemete jätmisega kostja ainuomandisse. Kostjal tuleb hagejale I tasuda omandi kaotuse eest hüvitist 2707,42 eurot (1207,42+1500) ja hagejale II 2707,42 eurot (1207,42+1500). 9 9
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 132 lg 1, lg 4 p 4 alusel on hagihind 7000 eurot ja vastuhagihind 7000 eurot. Menetluskulud 30.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus märgib, et tulenevalt

§ 162lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul kohus jättis esitatud hagi rahuldamata ja rahuldas kostja vastuhagi, seega tuleb menetluskulud jätta hagejate kanda.

§ 165

lg 1 kohaselt, kui otsus on tehtud kaashagejate või kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kohus leiab, et antud juhul tuleb menetluskulud jätta hagejate kanda võrdsetes osades. 31.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks otsuses.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Tsiviilasja toimikust ja Kohtute Infosüsteemi andmetest nähtuvalt on kostja käesolevas kohtumenetluses tasunud vastuhagiavalduse esitamisel riigilõivu 16.05.2019 summas 450 eurot (tlk 139 pöördel). Kohus leiab, et kostja on tõendanud riigilõivu tasumist 450 euro ulatuses ning see kuulub hagejatelt väljamõistmisele.
2. Kostja palub hagejatelt välja mõista ka õigusabikulud summas 2040 eurot. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal hagiavaldusega tutvumiseks 4 tundi, 12.12.2018 konsultatsiooniks kliendiga 1 tund, vastuse koostamiseks 3 tundi, 18.02.2019 konsultatsiooniks kliendiga 0,5 tundi, kohtule vastuse koostamiseks 1,5 tundi, 21.04.2019 konsultatsiooniks kliendiga 0,5 tundi, vastuhagi koostamiseks 3 tundi, 15.05.2019 konsultatsiooniks kliendiga 0,5 tundi, vastuhagi täiendamiseks 2 tundi, kohtule vastuse koostamiseks 2 tundi ja istungiks valmistumiseks 3 tundi. Kokku kulus kostja esindajal käesolevas menetluses kõigiks toiminguteks 17 tundi.
3. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja eelnimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks, arvestades toimingute vajalikkust, esitatud dokumentide sisu, mahtu, nendes sisalduvaid õiguslikke probleeme ning esitatud lisasid. Kostja esindaja esitatud dokumendid on olnud argumenteeritud ning kohtu hinnangul vastab dokumentide koostamise ajaline kulu kostja esindaja poolt märgitud ulatusele. Eeltooduga peab kohus põhjendatuks kostja esindaja toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 17 tunni ulatuses. 10 10 Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja ei nõua menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga.
4. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Seega arvestades, et kostja esindaja töötundide põhjendatud maht tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta) on 17 tundi, on kostja esindaja õigusabiteenuse kulud 2040 eurot (ilma käibemaksuta).
5. Kostja on käesolevas asjas kokku kandnud menetluskulusid summas 2490 eurot, millest 2040 eurot on õigusabiteenuse kulud ja 450 eurot riigilõiv, mis tuleb hagejatelt kostja kasuks välja mõista. Võttes arvesse, et hagejatel tuleb menetluskulud kanda võrdsetes osades, tuleb hagejal I hüvitada kostjale 1245 eurot ja hagejal II hüvitada kostjale 1245 eurot. 37.

§ 445

lg 1 kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Antud juhul mõistis kohus kostjalt hageja I kasuks välja hüvitise 2707,42 eurot ja hageja II kasuks hüvitise 2707,42 eurot.

§ 445

lg 1 alusel tuleb tasaarvestada hagejate ja kostja vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad summad ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt hageja I kasuks välja 1462,42 eurot (2707,421245) ja hageja II kasuks välja 1462,42 eurot (2707,42-1245). (digitaalselt allkirjastatud) Kristi Rickberg kohtunik 11 11