KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasi J. A. G. S. (pankrotis) pankrotimenetlus Tsiviilasja number 2-21-7935

§ 153

lg 1 p 2): Võlausaldaja 1 Swedbank AS (rg-kood 10060701) 2 Bigbank AS (rg-kood 10183757) 3 Creditstar Estonia AS (rgkood 11251314) Kokku: Saamata Jaotise nõue (EUR) % 2198,77 18,47% 9303,78 78,17% 399,47 3,36% 11 902,02 100% Andmed võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks XXX Selgitus: XXX XXX Viitenumber: XXX Selgitus: XXX Saaja: Monefit Estonia OÜ XXX Viitenumber: XXX Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

1. Määrata pankrotihaldur Einar Vallandi töötasu suuruseks J. A. G. S. (pankrotis) pankrotimenetluses 396 eurot, millele lisandub käibemaks 79,20 eurot, kokku 475,20 eurot, ja mõista tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Tsiviilasi nr 2-21-7935
2. Pankrotihalduri tasu 292,20 eurot, sh käibemaks 48,70 eurot, tasuda pankrotivara arvel.
3. Anda J. A. G. S.le (pankrotis) hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 183 eurot, sh käibemaks 30,50 eurot.
4. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihaldur Einar Vallandi pankrotihalduri tasu katteks riigi vahenditest 183 eurot, sh käibemaks 30,50 eurot, OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (rg-kood 10609096) arvelduskonto nr XXX.
5. Algatada J. A. G. S. (isikukood XXX) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (

§ 175lg 1, lg 11).

1. Määrata J. A. G. S. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks T. R. (ik XXX; elukoht XXX).
2. Usaldusisikul kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda võlgniku teisele arvelduskontole, millelt usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
3. veebruaril) vastavalt kohtu kinnitatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele. Esimene väljamakse teha
4. veebruaril 2023, seejärel
5. veebruaril 2024 jne.
6. Usaldusisikul esitada kord kuue

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. 2/9 Tsiviilasi nr 2-21-7935 Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum (

1. aastal 220,48 eurot). Kui J. A. G. S. sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes kuni 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. TMS § 131 lg 1 p-de 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
2. Määrus saata pankrotihaldurile, võlgnikule ja T. R. ale ning jõustumisel p 7 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee). Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele.
3. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
4. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

MENETLUSE KÄIK

1. J. A. G. S. esitas 18.05.2021 Tartu Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Tartu Maakohtu 28.07.2021 määrusega kuulutati välja J. A. G. S. pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Einar Vallandi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 24.08.
2. Võlausaldajad olid

§ 93lg 1 järgi kohustatud esitama nõudeavaldused haldurile hiljemalt 28.09.2021.

Pankrotihaldur esitas 19.11.2021 kohtule taotluse võlausaldajate lõpliku nimekirja kinnitamiseks, võlausaldajate nõuete rahuldamisjärgu ja jaotiste määramiseks. Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 09.12.2021 määrusega.

1. 10.12.2021 esitas pankrotihaldur Einar Vallandi kohtule taotlused: 1) lõpetada J. A. G. S. pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist; 2) vabastada Einar Vallandi J. A. G. S. pankrotihalduri kohustustest; 3) määrata J. A. G. S. pankrotihalduri tasu 396 eurot, millele lisandub käibemaks 79,20 eurot, kokku 475,20 eurot, OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, KMKR EE100583320, konto nr XXX); 4) mõista pankrotihalduri töötasu välja järgnevalt: 292,20 eurot (243,50 eurot + käibemaks 48,70 eurot) pankrotivarast ja 183 eurot (152,50 eurot + käibemaks 30,50 eurot) riigi vahenditest; 5) otsustada J. A. G. S. kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja selles menetluses usaldusisiku nimetamine.
2. 13.12.2021 avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks on võimalik pankrotimenetluse kulude katteks maksta deposiidina 3/9 Tsiviilasi nr 2-21-7935 selleks ettenähtud kontole 1000 eurot hiljemalt 03.01.
3. Võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole keegi määratud summat deposiidina maksnud. ARUANNE
4. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Võlgnikul ei ole realiseerimiskõlblikku materiaalset vara. Pankrotivarana saab käsitada vaid õigust osale Eesti Töötukassa poolt võlgnikule igakuiselt makstavast töövõimetoetusest. Pärast pankroti väljakuulutamist on võlgnik saanud töövõimetoetust kokku XXX eurot. Pankrotivara hulka arvati 292,20 eurot.
5. Andmed

§-s 146 toodud väljamaksete kohta 2.

1. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete rahuldamine: Pankrotivarast ei tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega. 2.
2. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis: Pankrotivara arvel ei makstud elatist võlgnikule ega tema ülalpeetavatele. 2.
3. Massikohustused: Pankrotivara arvel ei täidetud massikohustusi. 2.
4. Pankrotimenetluse kulu: Pankrotivara arvel on tasutud AS-ile Swedbank teenustasu 0,38 eurot seoses sellega, et haldur kandis osa kohtutäiturilt pankrotivara hoidmiseks kasutatavale kontole tagasi nõutud summast üle võlgniku kasutuses olevale kontole. Pankrotivarast ei ole tehtud muid väljamakseid. Muud tekkinud kulud katab pankrotihaldur pankrotimenetluse lõpetamisel kohtu poolt määratava pankrotihalduri töötasu arvel. Edaspidi tasutav pankrotimenetluse kulu koosneb pankrotihalduri töötasust ja sellele lisanduvast käibemaksust.

§ 65lg 1 kohaselt määrab halduri tasu suuruse kohus pankrotimenetluse lõppemisel.

Kohus kohaldas võlgniku pankrotti välja kuulutades nii

§ 15

lg 2 kui ka

§ 171lg 11.

Haldur lähtub töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast, sest ilma

§ 171

lg 11 sätestatuta oleks menetlus raugenud pankrotti välja kuulutamata – võlgnikul puudub realiseeritav vara ning arestitav sissetulek on väga väike.

§ 65

lg 11 ja lg 111 kohaselt nendes väheväärtusliku varaga pankrotimenetlustes, mida viiakse läbi selleks et aidata võlgnik kohustustustest vabastamise menetluseni, rakendatakse halduri tasustamisel

§ 23lg 1 - 3 sätestatud ajutise halduri tasustamise põhimõtteid.

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Pankrotihalduri tasu riigi vahenditest hüvitamise korra kohaselt on riigi hüvitis seotud halduri tööajaga. Menetlusega seotud toimingud nõudsid rohkem aega, kuid haldur taotleb kohtult 6 töötunni eest 396 euro suuruse töötasu määramist (66 eurot tund). Tasu määramist taotletakse büroole, mille kaudu haldur tegutseb, seega lisandub tasule käibemaks 79,20 eurot. Tasustatavad töötunnid jagunevad erinevate halduri funktsioonide täitmise vahel järgmiselt: - puudutatud isikutele pankrotiteadete saatmine, suhtlus võlausaldajatega - pangakontode käsutusõiguse vormistamine ja hiljem lõpetamine - suhtlemine võlgnikuga seoses tema varaliste õiguste ja kohustustega - järelevalve võlgniku sissetuleku üle, sissetulekust osa pankrotivarasse eraldamine - tegelemine esitatud nõudeavaldustega, nende kontrollimine - võlausaldajate üldkoosoleku ettevalmistamine, läbiviimine, protokollimine - esialgse ja lõpliku võlausaldajate nimekirja koostamine - pankrotihalduri ettekande ja pankrotimenetluse lõpparuande koostamine 0,5 tundi 0,5 tundi 0,5 tundi 0,5 tundi 1,5 tundi 0,5 tundi 0,5 tundi 1,5 tundi Tasu taotledes võtab haldur muuhulgas arvesse, et töötasu arvel peab haldur katma pankrotimenetluse läbiviimisega seotud büroo ruumide ja sisseseade kasutustasu ning kulumaterjalide maksumuse (mis on varem olnud umbes 170 eurot menetluse kohta, lisandub käibemaks), aga ka kõik pankrotihaldurina tegutsemise vältimatuks eelduseks olevad püsikulud (Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmemaks 90 eurot kuus, kohustusliku 4/9 Tsiviilasi nr 2-21-7935 vastutuskindlustuse maksumus keskmiselt 48 eurot kuus, kohustusliku täiendkoolituse maksumus keskmiselt 26 eurot kuus). Pankrotivara hoidmiseks kasutataval võlgniku arvelduskontol nr XXX on raha XXX eurot. Juhul kui kohus määrab pankrotihaldurile pankrotivara arvel töötasu taotletud ulatuses, saab pankrotivaras olemas oleva summa arvel edaspidi Õigusbüroo Faktootum OÜ-le tasuda pankrotihalduri töötasu 243,50 eurot ja tasule lisanduva käibemaksu 48,70 eurot. Pankrotivara arvel katmata jääva töötasu osa saab hüvitada riigi vahenditest ulatuses, milles kohus peab pankrotihalduri töötasu taotlust põhjendatuks. 3. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Pankrotivarast ei ole tehtud väljamakseid jaotiste katteks. 4. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Ei tunnustatud pandiõigusi ega ole laekumisi pandieseme müügist. 5. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Võlgnikul ei ole müümata müügikõlblikku pankrotivara ega nõudeid teiste isikute vastu. 6. Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel

§ 124

lg 2 kohaselt seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Võlgnikul puudus tema pankroti väljakuulutamise ajal vara, mille realiseerimisest saaks teenida raha menetlusega seotud kulude katmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Tegin iga taolise pankrotimenetlusega vältimatult kaasnevaid toiminguid: 1) viis läbi koosoleku, koostas ja esitas dokumente kohtule ja muudele isikutele; 2) suhtles võlausaldajatega, kontrollis esitatud nõudeid ning tuvastas kogutud tõendite alusel iga võlausaldaja põhjendatud ja tõendatud nõude summa; 3) suhtles võlgnikuga, pidas arvestust tema jooksva sissetuleku üle, korraldas selle jagamise pankrotivaraks ning võlgniku igapäevaste kulude katmiseks jäävaks varaks; 4) vaatas läbi kolm nõudeavaldust summas 11 902,02 eurot. Nõuetele ei esitatud vastuväiteid. Võlgniku sissetulek laekub AS-is Swedbank avatud arvelduskontole nr XXX, mille suhtes ei ole võlgniku käsutusõigus piiratud, kuid mille suhtes on pankrotihalduril oma ülesannete täitmise tagamiseks paralleelne käsutusõigus. Pankrotivara hoidmiseks ja sellega arveldamiseks avas haldur AS-is Swedbank võlgniku nimele uue konto nr XXX. Võlgniku kontol nr XXX olevat raha ei käsita haldur pankrotivarana, vaid võlgniku jooksva sissetuleku selle osana, mis seaduse kohaselt peab olema ja ongi võlgniku käsutuses tema igapäevaste kulude katmiseks. 7. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Võlausaldajate nõuded, mille katteks võlausaldajad ei ole raha saanud, on järgmised: 2. rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (

§ 153lg 1 p 2) Võlausaldaja nimi Swedbank AS

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et J. A. G. S.l puudub vara pankotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning J. A. G. S. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu.

1. Kohus avaldas 13.12.2021 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus J. A. G. S. pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta kohtu deposiidina 1000 eurot hiljemalt 03.01.
2. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tasutud. Seega leiab kohus, et J. A. G. S. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. 6.

§ 162

lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti. 7. Pankrotihaldur on märkinud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli nn muu asjaolu. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu

§ 163

lg 5,

§ 28tähenduses.

8. Vastavalt

§ 165lg-le 3 tuleb Einar Vallandi vabastada J.

A. G. S. (pankrotis) pankrotimenetluse lõppedes pankrotihalduri kohustustest. 9.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. 10.

§ 65

lg 113 alusel võib füüsilise isiku pankrotimenetluses haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (

1. aastal 1962 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. 6/9 Tsiviilasi nr 2-21-7935
2. Haldur on taotlenud kuue töötunni eest määrata halduri tasu suuruseks 396 eurot, millele lisandub käibemaks 79,20 eurot, kokku 475,20 eurot. Tasu taotleb haldur määrata büroole, mille kaudu tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.
3. Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest 183 eurot, sh käibemaks 30,50 eurot. Pankrotihalduri tasu 292,20 eurot, sh käibemaks 48,70 eurot, taotleb pankrotihaldur välja mõista pankrotivara arvel. 13.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

§ 65

lg 112 sätestab, et riigi vahenditest hüvitatava halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4).

1. Kuna pankrotihaldur taotleb halduri tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest, tuleb pankrotihalduri tasu määramisel justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 järgi arvestada, et halduri tasu on 33 eurot poole tunni kohta, st 66 eurot tunni kohta. Halduri tasu 6 töötunni eest on 396 eurot (6 × 66), millele lisandub käibemaks 79,20 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Einar Vallandi taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 475,20 eurot, sh käibemaks 79,20 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.
2. Kuivõrd pankrotivara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja

§ 171lg 11 alusel, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise osaliselt riigi vahenditest. 16. Ts

MS § 183 lg 2 kohaselt menetlusabi, mida ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Alates 2022 on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 654 eurot, kahekordne alammäär on 1308 eurot. 17. Kohus leiab, et halduri menetlusabi taotlus on põhjendatud ning J. A. G. S.le tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 183 eurot, sh käibemaks 30,50 eurot. Tasu tuleb välja maksta OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Pankrotihalduri tasust 292,20 eurot, sh käibemaks 48,70 eurot, tuleb tasuda pankrotivara arvel. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 18.

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 19.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 7/9 Tsiviilasi nr 2-21-7935 3 nimetatud aruandega.

Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. 20.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite. 21. J. A. G. S. esitas koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, avalduses sisalduvad

§ 170lg-s 2 nõutud kinnitused.

Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks rikkunud

§ 173

toodud kohustusi.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Pankrotimenetluses ei ole ükski võlausaldaja vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada J. A. G. S. kohustustest vabastamise menetluse. 22.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

1. Võlausaldajad kandidaate usaldusisiku osas ei ole esitatud. Kohtule on esitatud T. R. a nõusolek täitmaks usaldusisiku ülesandeid J. A. G. S. kohustustest vabastamise menetluses. Kohus leiab, et T. R. tuleb nimetada J. A. G. S. usaldusisikuks.
2. Kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule aruandeid, mis sisaldavad teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtteid iga kuue

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 järgi peab

§ 173lõikes 3 nimetatud tulust (J.

A. G. S. töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173lg-s 3 nimetatud tulust peab J.

A. G. S. kandma endale lisaks sissetulekule, millele ei saa seaduse kohaselt pöörata sissenõuet, igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust ning ülejäänud 75% jääb võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Väljamaksed võlausaldajatele tuleb sooritada igal aastal hiljemalt

1. veebruaril.
2. Kohus juhib tähelepanu, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui J. A. G. S. sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes kuni 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. /allkirjastatud digitaalselt/ 8/9 Tsiviilasi nr 2-21-7935 kohtunik 9/9