Obsah (11)

§ 420§ 632§ 637§ 415§ 394§ 416§ 142§ 187§ 444§ 175§ 468

2-21-127316 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Otsuse tegemise aeg ja koht 31. detsember 2021. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-127316

§ 420lg 1).

Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

§ 637

lg 21 kohaselt lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (

§ 416lg 2).

Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (

§ 142lg 2).

Alates 01.01.2022 esitatud kajalt tuleb menetlusosalisel tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. (vt RLS § 59 lg 151 p 19 alates 01.01.2022 kehtivas redaktsioonis). Tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099, Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 või või LHV Pank – a/a EE567700771003819792. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast 2 2-21-127316 menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa

1. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1288,08 eurot, intressid 88,92 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 373,46 eurot, viivised alates 02.11.2021 kuni põhinõude summas 1288,08 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 17,90% aastas. Hagiavalduse kohaselt 12.06.2019 sõlmis Inbank AS ja kostja väikelaenu lepingu nr xxx. Vastavalt sõlmitud lepingule on kostjale väljastatud laen summas 1500,00 eurot kauba ostmiseks. Kostja on laenuandjale põhiosa katteks tasunud kokku 211,92 eurot. Laenulepingus nr xxx leppisid pooled intressimääraks 17,90 % aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates
2. osamaksest, s.o. alates 15.11.2019.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud osamakseni 15.03.2020 summas 88,92 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 1288,08 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 20.03.2020 kuni hagi esitamiseni 01.11.2021 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 17,90%. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt 1288,08 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 02.11.2021 viivisemääras 17,90% aastas. Inbank AS saatis 03.03.2020 kostjale laenulepingu xxx ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Inbank AS lepingu nr xxx üles 19.03.
3. Inbank AS loovutas 22.02.2021 kostja vastase nõude Aktiva Portfolio AS´le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub mõista kostjalt välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 225,00 eurot ja hageja õigusabikulud 480,00 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4. Kuna hagimaterjale ei õnnestunud kostjale kätte toimetada juba sama nõude varasemalt toimunud maksekäsu kiirmenetluses, toimetas kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult. Kohus avaldas teate kostjale hagimaterjalide ja asja menetlusse võtmise määruse avaliku kättetoimetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded 30.11.
5. a ning luges menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 16.12.2021, a, s.o 15 päeva möödumisel. Kohus andis kostjale tähtaja kirjaliku hagivastuse esitamiseks 14 päeva, mis möödus 30.12.
6. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 407 lg 1 alusel. 3.

§ 444

lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse ilma põhjendava osata. Kohus selgitab, et piirab viivise väljamõistmist kostjalt hageja kasuks selliselt, et väljamõistetav viivis ei või olla suurem kui välja mõistetud põhinõue, kuna üldise kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue. 4. Kohus jätab osaliselt rahuldamata hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmise nõude kostjalt, mistõttu põhjendab kohus lepingulise esindaja kulude osalist välja mõistmata jätmist. 4.1.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. 4.

1. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja kulu summas 480 eurot. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutab Julianus Inkasso OÜ teenust hinnaga 120 eurot tund ilma käibemaksuta. Esindaja ei ole menetluskulude nimekirjas välja toonud eraldi toiminguid, mida ta on käesoleva asja menetlemisel esindajana teinud. Menetluskulude nimekirjale lisatud arvelt nähtub, et esindajal on kulunud esindamiseks kokku 4 tundi. 3 2-21-127316 4.
2. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ega hagihind ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseks võis esindajal kuluda 0,2 tundi. Hagiavalduse koostamise ning esitamise ajakulu 3,5 tundi ei pea kohus põhjendatuks. Tegemist on hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mille koostamise põhjendatud ajakulu on 1 tund. Sisuliselt muudetakse erinevate võlgnike puhul peamiselt arvandmeid. Hageja põhjendatud ajakulu kokku on 1,2 tundi. 4.
3. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (3-2-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-13 p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot, kuid kohus võttis arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud

§ 175

lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik esindajakulu praeguses asjas 120 eurot (100 eurot x 1,2 tundi). 4.5. Eeltoodu alusel on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv summas 225 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 120 eurot, kokku 345 eurot. 5.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 4