Obsah (10)

§ 638§ 101§ 9§ 635§ 637§ 644§ 641§ 77§ 6§ 100

2-20-143325 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2022. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-

§ 638

esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Hageja hinnangul ei saa kostja arve maksmata jätmisel tugineda tööl esinevatele puudustele, kuna ta ei ole nimetanud konkreetseid puudusi ega andnud hagejale võimalust puudusi kõrvaldada. Seega oli igati põhjendatud hageja arvamus, et kostja on tööd vastu võtnud. Esimest korda mainis kostja, et ta keeldub töid vastu võtmast alles

1. novembril
2. Kuid isegi siis ei nimetanud kostja konkreetseid puudusi, mis tema arvates hageja tehtud töödel esinesid. Kostja ei ole lepingust taganenud ega lepingut ülesöelnud, seega on kostja ja hageja vaheline leping kehtiv ja kuna hageja on oma poole lepingust täitnud, on kostjal kohustus temale tehtud tööde eest tasuda. Hageja nõuab kostjalt kohustuse täitmist

§ 101lg 1 p 1 ja § 108 alusel.

Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 936 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 18 eurot ja 25 senti ning kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude rahuldamiseni viivise seadusjärgses määras. Kostja vastus

1. Kohtule 12.04.
2. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Baltic Fence OÜ tellis Erlemann OÜ-lt ühe toote kohta ilupildid, video ja koostejuhendi. Eelnevalt toimunud kohtumisel näidati töö teostajale erinevate toodete koostejuhendeid ja kataloogi (Lisa 1) eesmärgiga teha tellijapoolsed tingimused ja soovid võimalikult arusaadavaks. Kohtumisel kinnitas hageja korduvalt, et oskab teha näidatud kvaliteedis pilte ja koostejuhendeid. Hageja väited, et ta ei olnud teadlik piltide tausta vajadusest on valed. Hageja teadis, mis tootega on tegu ja mis on selle kasutusfunktsioon. Hageja pakkus ka omalt poolt välja, et taustaks võiks olla raekoda, sest tegemist on jõulukioskitega ja just sellisesse keskkonda nimetatud tooted lähevad. Mitte üheski episoodis ei maininud hageja, et kasutab aegunud riistvara, millega selliseid pilte ei ole võimalik teha. Veel enam, et tema eeldatavat töötunnid on ca 10 korda pikemad turul pakutavast. Oluline on mainida, et omame rohkem kui 5 aastast töökogemust ilupiltide tellimisel. Selle aja jooksul oleme tellinud sadu erinevaid pilte ja koostejuhendeid. Antud hagi kontekstis oleme suhelnud ka erinevate piltide valmistajatega, kes kõik väidavad, et hageja poolt esitatud töötunnid on ebareaalsed.
3. Hageja saatis esmaseks tutvumiseks mustandi pildi, millel paluti teha parandused ja tööga edasi minna. Hageja ei maininud, et tema jaoks võtab värvi vahetamine 26 tundi. Olgu mainitud, et selliste muudatuste tegemine ei võta teistel ettevõttetel rohkem kui 1 tund. Töö 4 tellimise ja esitamise vahel helistas kostja korduvalt hagejale ja uuris töö valmimise kohta. Vastuseks olid ainult katteta lubadused, mis päädisid samade mustandite esitamise ja arve esitamisega
4. oktoobril õhtul kell 19.
5. Hageja oli väga hästi teadlik sellest, et kõnealune toode laaditakse xxx
6. oktoobri hommikul. Ehk oma tegevusega välistas hageja võimaluse piltidel kiirete paranduste tegemise. Veel samal õhtul (
7. oktoobril) helistas kostja hagejale ja avaldas rahuolematust töö kvaliteedi üle. Mitte ainult koostejuhendi, nagu väidab hageja, vaid terve töö üle. Hagejale pakuti võimalust tulla xxx, kus on alati keegi olemas, olukorda lahendama. Paraku ei näidanud hageja üles mittemingisugust huvi, et olukorda lahendada mõistlikult.
8. Hageja väited, et talle ei antud võimalust töid parandada on valed. Hagejale saadeti
9. oktoobril teistkordselt näidistööd, millises kvaliteedis antud tellimus pidi olema ja e-mail võimalusega puudused kõrvaldada ( Lisa 2). Ka sellele pakkumisele hageja ei vastanud. Leiame, et hageja viivitas tahtlikult töö ja arve esitamisega viimase hetkeni, et vältida võimalust teha töös parandusi ja panna kostja sundolukorda, kus peaksime töö aktsepteerima.
10. Kokkuvõttes on Hageja poolt teostatud töö kvaliteet meile vastuvõetamatu ja nende poolt esitatud arvel toodud töötunnid täiesti põhjendamatud. Samas on antud ebaprofessionaalne töö tekitanud kostjale nii majanduslikku kui ka olulist mainekahju väliskliendi silmis.
11. Täitmaks oma lubadusi klientide ees oli kostja sunnitud kiirkorras tellima kogu töö uuelt ettevõttelt ( Lisa 3 ), millega on kaasnenud märkimisväärsed lisakulud. Tõe huvides olgu mainitud, et tellitud uue töö tööajaks on arvele märgitud 11,5 tundi. Mis hõlmab videot ja kuute pilti erinevate nurkade alt. Väga oluline on mainida, et esitatud 11,5 tunni sees on ka toote nullist üles joonistamine, mis hinnanguliselt võtab umbes 2 tundi. Hageja poolt esitatud arvel oli kahe pildi ( ilma taustata) ja värvideta video mustandi tööajaks 48 tundi. Antud erinevused välistavad igasuguse võimaluse, et hageja poolt esitatud arve näol on tegemist adekvaatsete numbritega. Lisaks ülalmainitule üritab hageja jätta muljet kostjast kui halvast arvete tasujast. Hageja poolt lisatud (Lisa 2) arutelu eelneva arve tasumisest, ei ole mitte kuidagi seotud käesoleva kaasusega. Olgu mainitud, et tekstis toodud arve 180074 esitati
12. september maksetähtajaga
13. september. Arve tasuti kostjale ennetähtaegselt,
14. septembril. Arvestades asjaolusid ja hageja poolt esitatud teksti, mis on täis pahatahtlike valesid, leiab kostja, et hageja peaks kandma kõik menetluskulud. Kostja on korduvalt pakkunud hagejale võimalusi olukord lahendada kompromissiga ja mõistlikul viisil, ent hageja on vältinud kõiki pakkumisi. Kuna kostjal on antud juhtumiga kaasnenud oluline majanduslik - ja mainekahju leiame, et kompromisslahendus ei ole enam võimalik. Kohtu põhjendused
15. Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
16. Võlaõigusseaduse (

) § 8 lg 1 ja

§ 9

lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Töövõtulepingu sõlmimiseks võib teha 5 tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Seega on töövõtulepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 25.09.

1. a suulise töövõtulepingu, mille alusel pidi hageja renderdama kostjale pildi kioskist, tegema montaaži video ja koostama kasutusjuhendi kioski kokkupanekuks. 15.10.
2. a esitas hageja kostjale arve nr 180076 summas 1 224 eurot. Samal päeval korrigeeris hageja arvet, eemaldades sellelt tasu pilt1 eest summas 240 eurot.
3. Hagiavalduse kohaselt on hageja enda lepingulised kohustused täitnud. 15.10.
4. a edastas hageja kostjale tehtud töö ja arve. Kostja esitas pretensiooni vaid kasutusjuhendi osas ja jättis põhjendamatult arve tasumata.
5. Kostja vastuväite kohaselt ei vastanud hageja töö tellimusele, töö kvaliteet on kostjale vastuvõetamatu ning arvel märgitud töötunnid täiesti põhjendamatud. 19.

§ 635

lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus.

§ 637

lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.

§ 638

kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kohtu hinnangul on kostja põhjendatult jätnud töö vastu võtmata ning töid ei saa lugeda vastuvõetuks. 20. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja pidi käesolevas menetluses

§ 638

teises lauses sätestatust tulenevalt tõendama, et on lepingulised tööd ilma puudusteta ja lepingukohaselt valmis teinud. Hageja seda kohtu hinnangul tõendanud ei ole. Hageja on menetluses väitnud, et kostja ei ole tööde osas pretensioone esitanud. Hageja väited on vastuolus käesolevas menetluses kogutud tõenditega. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama

§ 644lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist.

Kohtule on esitatud hageja ja kostja e-kirjavahetus, millest nähtub, et 15.10.

1. a on kostja teatanud hagejale, et ei ole absoluutselt tööga rahul, 20.10.
2. a teatas kostja, et ta ei aktsepteeri töö kvaliteeti ja arvel nr 180076 kajastatud töötundide hulka, 10.11.
3. a on kostja keeldunud töö vastuvõtmisest, kuivõrd see ei vasta kokkulepitule. Eeltoodust nähtub, et kostja on korduvalt hagejale pretensioone esitanud ning selgitanud, miks hageja töö ei sobi kostjale kasutamiseks.
4. Hageja väitel pidi ta teostama pildid ilma taustata, renderdatud piltide värvipunktide mahus ruumiühiku kohta kokkulepet ei olnud, ainus kokkulepe oli kioski värvis.
5. Kostja väitel pidid pildid olema taustaga, hageja ei hoiatanud kostjat, et tööde teostamiseks kulub hagejal üle 70 tunni ning pildi formuleerimine võtab aega 26 tundi. 6 23.

§ 641

lg 2 p 1 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele kui töö ei ole kokkulepitud omadusi. Kohtu hinnangul ei vastanud hageja teostatud töö

§ 641

lg 2 p 1 sätestatule, mistõttu puudub hagejal õigus nõuda arvel nr 180076 kajastatud tasu. Kohtule on esitatud fotod, millest nähtub, et tööd ei ole teostatud kostja poolt soovitud viisil. Kostja poolt antud selgituste kohaselt ei saanud ta hagejalt sellises kvaliteedis pilte, milles kokku lepiti.

§ 77

lg 1 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Riigikohus on lahendis 3-2-1-180-10 leidnud, et lisaks töövõtulepingu põhikohustustele on pooltel ka mitmeid kõrvalkohustusi, mille rikkumine võib samuti kaasa tuua kahju hüvitamise kohustuse

101 lg 1 p 3 ja § 115 järgi. Eelkõige on lepingupoolte kohustuseks hea usu põhimõttest (

§ 6

lg 1) tulenev kohustus mitte kahjustada oma lepingulist põhikohustust täites teise poole õigushüvesid (nn lepingulised kaitsekohustused). Töövõtulepingu olemusest tulenevalt on töövõtjal lisaks põhikohustusele ning muudele kõrvalkohustustele tellija informeerimise kohustus tehtud tööga kaasneda võivatest riskidest. Töövõtja peab tellijat eelkõige informeerima sellest, kas kokkuleppele vastavalt tehtud töö vastab selle ettenähtud eesmärgile ning tellija vajadustele. 24. Hageja on käesoleval juhul jätnud selle ülesande täitmata. Hageja on menetluses väitnud, et kasutabki madalama võimsusega riistvara, mille tulemusel koguneb suurem hulk töötunde. Hagiavalduse kohaselt oli kostja ühe pildiga tutvunud, seega teadis kui palju aega pildi ettevalmistamiseks ja renderdamiseks kulus. Hageja hinnangul pidi kostja täpsustama ka resolutsiooni, millega töö teostada. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Resolutsiooni täpsustamine on töövõtja ülesanne, tellija ei pea omama oskusi ja vilumusi renderdamises. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et hageja oleks kostjale jaganud selgitusi töötundide ja renderdamise ajakulu kohta. Kohtu hinnangul saab hageja sisuliselt panna arvuti renderdama määramata ajaks. Kostja ei pea aga kindlaksmääramata resolutsiooniga ning kindlaksmääramata ajavahemikus teostatud renderdamist hagejale tasustama, ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtud sellist kostja soovi. 25.

§ 100

kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kuivõrd hageja põhinõue kostja vastu ei ole õiguslikult põhjendatud ega kuulu rahuldamisele, jääb rahuldamata ka viivisenõue. Menetluskulude jaotus

1. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
2. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust 7 kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest (TsMS § 175 lg 3).
3. Kostja menetluskulude nimekirja järgi moodustavad menetluskulud 600 eurot (ei sisalda käibemaksu) 6 töötunni eest. Kohus leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul on kantud kulud põhjendatud. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esindaja osutanud kostjale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 100 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 8