lg 1 punktides 1, 2 ja 3 sätestatud tagajärgede eest, et teabe andmise, pankrotimenetlusest osavõtu ja vande andmise kohustuse rikkumise korral võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti.
) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. A. M. u maksejõuetus on tõendamist leidnud ka ajutise halduri aruandega ja sellele lisatud dokumentaalse materjaliga. Üldandmed Rahvastikuregistri järgi on A. M. u sünnikohaks XXX. Tema elukohaks oli ajavahemikul 29.12.201408.11.2020 registreeritud XXX, mis on alates 13.06.2021 registreeritud tema lisa-aadressina. Ajavahemikul 08.11.2020-13.06.2021 puudusid rahvastikuregistris andmed võlgniku elukoha ja/või lisa-aadressi kohta. Tema hariduseks on märgitud põhiharidus. Perekonnaseisult on A. M. vallaline, tal ei ole lapsi. Võlgnik on haldurile teatanud, et talle ei kuulu ega ole kunagi ka kuulunud kinnisvara, äriühingute osalusi, tulirelvi. Ta on õppinud Värska Gümnaasiumis, põhiharidus on lõpetamata. Pärast kooli oli tööl Soomes ehitusfirmas, kus töötas ka kopa peal. Sattus sinna tuttavate soovitusel. On viimasel ajal olnud registreeritud töötuna, kuid käesoleval ajal ta töötuna arvel ei ole. Praegu elab ajutiselt XXX oma õe juures ja ülalpidamisel XXX. Ta otsib omal käel tööd ja on teinud üksikuid juhutöid. Talle ei kuulu mingit vara. Sõbralt sai mobiiltelefoni, mille jaoks kõneaja ostmisele kulub kuus 5-10 eurot. Tal on pangakontod Swedbank AS-is ja Coop Pank AS-is. Oli varasemalt ka Soome pangas, aga sealne pangakaart on aegunud ja ta ei pääse sellele kontole ligi. Ta ei ole liitunud II sambaga. 2 Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ees võlgnevuse tekkimist kirjeldab ta järgmiselt. Varasemalt oli ta võtnud väiksemaid kiirlaene Bondorast ja Credit24-st. Soomes elades oli tal üks auto sealses tasulises parklas ja selle väljaostmiseks otsis ta laenu FB-st mingi spetsiaalse laenugrupi kaudu. FB postituse peale võttis temaga ühendust T. R. , kes pakkus, et annab laenu 2000 €, millest tasub A. M. u varasemad laenud ning ülejäänud osa eest saab auto tasulisest parklast välja osta /lunastada. Teise laenu T. R. alt, summas 800 €, võttis enda nimele võlgniku kasuisa, kes andis raha võlgniku kasutusse. Lisaks võlgnevusele T. R. ale on tal väiksemaid lühiajalisi võlgu tuttavate ees, mida ta ka tasub. Samuti on tal tasumata trahv juhtimisõiguseta sõitmise eest. Ta tahaks autokooli minna, aga ei saa, sest ilma COVID-19 vaktsineerimiseta autokooli ei võeta. Tema ei ole aga nõus end vaktsineerima. Võlgnik ise arvab, et ta ei ole maksejõuetu. Varasemalt raha tuli sisse, aga millegipärast oli kahju ära anda. Ta arvab, et kui hakkab jälle teenima, siis suudaks ka võlad tasuda. Vara Võlgnikul puudub vara Võlgniku nimele on Eesti krediidiasutustes avatud järgmised arvelduskontod: - AS-is Swedbank arvelduskonto nr XXX, mille jääk 06.12.2021 seisuga on 48,66 €, kontol on broneering 46,39 € kaardi kuutasudest ja kaardimaksetest. - AS-is Coop Pank arvelduskonto nr XXX, mille saldo 18.11.2021 seisuga on 0,20 € Pensionikeskuse andmetel ei ole võlgnikul pensioniregistri II ja III samba kontosid. Registriosakonna andmetel puuduvad seosed äriühingutega. Kinnistusameti andmetel võlgniku nimele kinnisasju registreeritud ei ole ega ole ka viimase viie aasta jooksul olnud. Transpordiameti andmetel A. M. u nimele sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris käesoleval ajal registreeritud ei ole. Transpordiametile on teatatud, et A. M. u nimele on võõrandatud kaks sõidukit, mida tema nimele registreeritud ei ole: 1) sõiduauto XXX, registrimärk XXX, 1998vl. Pärast A. M. ule võõrandamise teate edastamist 16.10.2020 on sõiduk 21.10.2020 registreeritud teise isiku nimele ning käesolevaks ajaks on sõidukile seatud 10 võõrandamise keelumärget. Sõidukil puudub liikluskindlustus, tehnoülevaatus kehtib kuni 12.
lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu, kui võlausaldaja maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Võlausaldaja on vastava summa 800 eurot 16.12.2021 deposiidina tasunud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse tõttu tuleb
M. u pankrot. A. M. u maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on oskamatus oma sissetulekuga toime tulla, sh liigne 4 kulutamine ebavajalikele asjadele/teenustele ning sellisteks kulutusteks laenude võtmine. Võlgnik ei tasunud võetud laene ka siis, kui ta sai veel töötasu, kuid lõplikult maksejõuetuks muutus 2021. aasta alguses, kui lõppes töösuhe Soomes. Esialgsetele andmetel on A. M. u maksejõuetuse põhjuseks nn muu asjaolu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku käitumises pankrotikuriteo tunnuseid. Kohus nimetab pankrotihalduriks Andrus Õnniku, kes vastab
§-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele.
M. ut enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja äritegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Ajutise halduri tasu
lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 9 tundi 30 minutit.
lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär oli 2021. aastal 116,80 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi ta on arvestanud töötundideks 9 tundi 30 minutit tunnitasuga 100 eurot. Arvestades asjaoluga, et pankrotivara puudub, kuid võlausaldaja on ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tasunud deposiidina 800 eurot, taotleb ajutine haldur tasu määramist tasutud deposiidi arvel. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust, kutseoskust ja deposiidina tasutud summat, tuleb Andrus Õnnikule tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 666,67 eurot, millele lisandub käibemaks 133,33 eurot, kokku 800 eurot.
lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu tasumine määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo. Ajutise halduri tasu tuleb hüvitada võlausaldaja poolt 07.09.2021 pankrotimenetluse kulude katteks tasutud deposiidi arvel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus võlausaldaja kantud menetluskulud võlgniku kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (menetlusosaliste esindajate kulud). Võlausaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on võlausaldaja menetluskuludeks riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja kulud 288 eurot käibemaksuga. Lisaks on võlausaldaja tasunud pankrotimenetluse kulude katteks deposiitidena 1600 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldaja tasunud tsiviilasjas pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest (riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 9) ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on võlausaldaja menetluskulu (riigilõiv) olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Antud tsiviilasjas esindas võlausaldajat Themis Õigusbüroo OÜ jurist, olles võlausaldaja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 2 mõttes. Õigusabi on seisnenud pankrotiavalduse 5 koostamises 2 tunni ulatuses tunni tasuga 144 eurot koos käibemaksuga. Kohtu hinnangul on võlausaldaja õigusabikulud taotletud suuruses põhjendatud ja vajalikud. Kohus määrab tsiviilasjas nr 2-21-13246 võlausaldaja T. R. a menetluskulude rahaliseks suuruseks 588 eurot, millest 300 eurot on riigilõiv ja 288 eurot lepingulise esindaja õigusabikulud. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.