KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-20-8075 Otsuse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2021, Tartu Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Pa

) § 267 p-le 1 ja § 268 lg-le 1 tuginedes kostjale avalduse kinkelepingust taganemiseks. Kostja sai lepingust taganemise avalduse kätte

1. mail 2020 ning teatas
2. mail 2020, et keeldub kinnisasja hagejale tagastamast, kuna leiab, et kinkelepingust taganemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud. Seonduvalt kostja vastuväidetega lisab hageja, et ei nõustu seisukohaga, nagu ta oleks taganemisavalduse esitanud pärast

§ 270lg-s 1 sätestatud üheaastase tähtaja möödumist.

Hagejat ajendas lõplikult kinkelepingust taganema kostja poolt H.K. vastu kohtusse pöördumine

1. a märtsis. Hageja tegi taganemisavalduse
2. a mais ega ole seega taganemise õigust kaotanud.
3. Maakohus rahuldas
4. juuni
5. a määrusega hagiavalduses esitatud hagi tagamise taotluse, otsustades arestida X kinnistu ning teha kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXX käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärge hageja kasuks. Keelumärge kanti kinnistusraamatusse
6. juunil
8. Kostja vaidleb hagile vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Kostja leiab, et kinkelepingust taganemise eeldused ei ole täidetud, mistõttu ei ole ka kinnistu omandi üleandmiseks kohustamise nõue põhjendatud. Kostja ei ole mistahes viisil takistanud hagejal kinnistu kasutamist. Samuti ei ole kostja teinud takistusi H.K.l kinnistul viibimiseks (teda kinnistult ära ajanud, füüsiliselt keelanud kinnistule tulla vms). Kostja on pöördunud H.K. vastu hagiavaldusega kohtusse. Kostja soovib, et kohus keelaks H.K.l X kinnistu senise õigusvastase kasutuse. Kostja esitas hagi põhjusel, et H.K. on asunud X kinnistut kasutama nagu iseenda omandit. H.K. viibib kinnistul sageli ning vahel mitu nädalat korraga, kutsub sinna külalisi ja peab tähtpäevi. H.K. teeb kinnistult enda tarbeks küttepuid, mida viiakse kinnistult ära. Vaid mõnel üksikul korral on H.K. viibinud 3

§ 270lg-s 1 sätestatud üheaastast tähtaega ületades.

Kostja pöördus H.K. poole kinnistu kasutamise lõpetamise palvega juba 4 aprillil 2019, taganemisavalduse esitas hageja aga alles

1. mail
2. Kuna hageja ja H.K. elavad perena koos, on ilmne, et hageja pidi väidetavast tänamatuse alusest teada saama samuti hiljemalt
3. aprillil
4. Kinkelepingus leppisid pooled kokku võlaõiguslikus tasuta kasutamise õiguses ning tegemist ei ole hageja isikliku kasutusõigusega asjaõigusseaduse (AÕS) § 225 lg 1 mõttes. Võlaõigusliku tasuta kasutamise lepingu puhul näeb

§ 392

lg 2 ette, et kasutaja ei või anda eseme kasutamist üle kolmandale isikule ilma kasutusse andja nõusolekuta. Hagejal ei ole seega õigust anda kostja nõusolekuta kinnistu kasutusõigust üle H.K.le. Tõendamata on hageja väiteid selle kohta, et kostja on oma tegudega põhjustanud hageja terviseseisundi halvenemise. Kostjale teadaolevalt on hagejal olnud terviseprobleeme juba aastaid. MAAKOHTU LAHEND

1. Maakohus rahuldas
2. juuni
3. a otsusega hagi. Kohus luges tuvastatuks kostja kohustuse anda hagejale üle X kinnistu omand ja kostja kohustuse anda nõusolek tema kustutamiseks kinnistusraamatust X kinnistu omanikuna ning hageja kandmiseks kinnistusraamatusse kinnistu uue omanikuna. Kohus asendas kostja nõusoleku tema kustutamiseks kinnistusraamatust X kinnistu omanikuna ja hageja kandmiseks kinnistusraamatusse kinnistu uue omanikuna. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 3749 eurot koos kohustusega tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Maakohus tegi kindlaks järgmised asjas tähtsust omavad vaidlustamata asjaolud: ▪ ▪ ▪ Hagejal on kaks täisealist last: kostja ja H.K.. Hageja oli abielus M.K., kes suri XXXX;

1. augustil 2017 sõlmisid hageja ja kostja notariaalselt tõestatud kinkelepingu, millega hageja kinkis kostjale X kinnistu,
2. augustil 2017 kanti kostja kinnistusraamatusse X kinnistu omanikuna;
3. mail 2020 tegi hageja kostjale notariaalselt tõestatud avalduse kinkelepingust taganemiseks, kostja sai taganemisavalduse kätte
4. mail
5. Hageja heidab taganemisavalduses kostjale ette seda, et kostja on asunud hagejale lähedasel isikul, H.K.l X kinnistul viibimist ja selle kasutamist keelama. Lõplikult ajendas hagejat kinkelepingust taganema see, et kostja pöördus kohtusse hagiga H.K. vastu X 4

§ 268lg 1 ja § 267 p 1 järgi annab kinkijale õiguse kinkelepingust taganeda.

Hageja eesmärk kostjaga kinkelepingu sõlmimisel oli see, et anda kostjale juba enne surma ja vara pärimist üle X kinnistu omand, säilitades sealjuures õiguse, et tema ise ja ka tema lähedased perekonnaliikmed, sh H.K., saavad hageja eluajal kinnistul asuvat vanemat elumaja ja kõrvalhoonet edasi kasutada ning hageja saab kinnistult oma tarbeks küttepuid. Kinkelepingu p-des 4.1 ja 4.2 leppisid pooled kostja kui kingisaaja koormisena (

§ 265lg 1) ette vastavad hageja õigused.

Kuna hageja kasuks ei ole seatud kinnistule isiklikku kasutusõigust, ei saa hageja seaduse järgi enda perekonnaliikmete majutamist tema kasutuses olevas vanemas elamus nõuda. Samas ei ole hageja oma vanuse ja tervisliku seisundi tõttu võimeline iseseisvalt X kinnistule minema ega seda kasutama. Viimastel aastatel on hagejal aidanud X kinnistule minna ja kinnistut kasutada ning sealt küttepuid teha temaga koos elav H.K.. Tütrega (kostjaga) hageja viimastel aastatel praktiliselt ei suhtle. Poolte suhtlemine on piirdunud napi sõnumivahetusega ja kostja hagejat X kinnistul ei aita. Juhul kui kohus kostja poolt H.K. vastu esitatud hagi rahuldab, siis ei tohi H.K. enam X kinnistul viibida ega seda kasutada. Sellisel juhul ei saa ka hageja ise enam kinkelepingus kokku lepitud õigusi teostada, st ei saa kinnistul viibida ega sealt oma tarbeks küttepuid teha. Sellisel juhul jääb hageja kinkelepinguga soovitud eesmärk saavutamata. Kuigi kostja poolt H.K. vastu hagi esitamist ei saa objektiivselt lugeda õigusvastaseks, siis kõiki asjaolusid arvesse võttes saab seda hageja kui kinkija subjektiivsest hinnangust lähtuvalt lugeda jämedaks tänamatuseks tema kui kinkija vastu. Kostja esitas kohtusse H.K. vastu hagi 23. märtsil 2020. a. Hageja taganes kinkelepingust 5. mail 2020. Seega ei olnud taganemiseavalduse tegemise ajaks

§ 270lg-s 1 sätestatud üheaastane taganemise õigust lõpetav tähtaeg möödunud.

Seega on hageja poolt kostjaga sõlmitud kinkelepingust taganemise eeldused täidetud ja taganemine on kehtiv. Kuna hageja on kinkelepingust kehtivalt taganenud, siis

§ 1028

lg 1 alusel on tal õigust kostjalt kui kingisaajalt tagasi nõuda kinkelepingu alusel üleantu, s.o X kinnistu omand, ja kostjal on kohustus anda kinnistu omandi hagejale üleandmiseks vajalikud tahteavaldused, mis tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 kohaselt on võimalik asendada kohtuotsusega. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostja palub
2. juulil 2021 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hageja hagi täies ulatuses rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja maakohtu otsuse tühistada ning saata asja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja märgib esmalt, et jääb kõigi menetluses varem esitatud seisukohtade juurde ning palub need lugeda ka apellatsioonkaebuse osaks. 5

§ 267p 1 ja § 268 lg 1 mõttes.

Hageja külastab kinnistut ja viibib seal lühiajaliselt 3-4 korda aastas, mistõttu ei ole objektiivsed ja õiged tema väited ning kohtu järeldused, et kingisaaja on tekitanud oma tegevusega talle probleeme elukondlike vajaduste tagamisel ja elukorralduslikus mõttes. Teadaolevate asjaolude alusel on ilmne, et H.K. viibib valdavas osas kinnistul mitte hageja elukondlike vajaduste korraldamiseks ja tagamiseks vaid isiklikes huvides ja eesmärkidel. Kostja ei ole teinud H.K.le kinnistu kasutamisel mingisuguseid takistusi (nagu väidab hageja). H.K. on kujundanud olukorra, kus kinnistu kasutamine peaks sisuliselt toimuma tema poolt soovitud tingimustel nii nädalalõppude veetmiseks, puhkusteks, külaliste vastuvõtuks ning isiklikuks tarbeks ja vajadusteks toimuvas metsaraieks. Kostja on koos oma abikaasaga ehitanud kinnistule 2007. aastal elamu kasutamiseks oma perekonna huvides ning ei ole ka seeläbi teinud hagejale mingeid takistusi vanemate hoonete kasutamiseks (järelikult tekib maakohtu otsuse jõustumisel lisaks eeltoodule olukord, kus kostja perekond jääb ilma talle kuuluvast omandist kõnesolevale elamule). Hageja pole ülalviidatud asjaolusid ümber lükanud ning kohus on jätnud need asja lahendamisel täielikult tähelepanuta. Hageja poolt välja toodud asjaolud ei ole piisavad sisustamaks kingisaaja "jämedat tänamatust"

§ 267p 1 ja kohtupraktika mõttes.

Kui hageja soovis määratleda kinkelepingu kaudu ka kolmanda isiku huvides teostatavaid poolte õigusi ja kohustusi, siis oleks pidanud need selgesõnaliselt kajastuma poolte vahel sõlmitud kinkelepingus. Sisuliselt on aga hageja asunud neid määratlema tagantjärgi ning kohus on seda ekslikult lubatavaks pidanud. Kohus jõudis materiaalõigust vääralt kohaldades ja tõendeid ebaõigesti hinnates põhjendamatu järelduseni, et kinkelepingust taganemise formaalsed eeldused on täidetud. Kohus kohaldas ebaõigesti

§ 270

lg-t 1, leides, et hageja taganemisavaldus esitati tähtaegselt ja taganemise formaalsed eeldused on täidetud. Kostja esitas juba 4. aprillil 2019 H.K.le palve (isiklikes huvides) kinnistu kasutamise lõpetamiseks. Kuna hageja ja H.K. elavad koos, on ilmne, et samal päeval sai kostja pöördumisest teada ka hageja. Samuti on selge, et kostja pöördumine sai mõlemale teatavaks nende ühise esindaja kaudu. Samuti jõudis kohus materiaalõigust vääralt kohaldades ja tõendeid ebaõigesti hinnates järelduseni, et kostjaga sõlmitud kinkelepingust taganemise materiaalsed eeldused on täidetud. H.K. on kasutanud kostjale kuuluvat X kinnistut täielikult oma suva järgi ning kostja õigustega arvestamata. Kohtu seisukohad ja järeldused on vastuolulised küsimuses, kas oma õiguste kaitseks kohtu poole pöördumine on käsitletav jämeda tänamatusena 6

§ 270lg 1) ja taganemise formaalsed eeldused on täidetud.

Hageja nõustub maakohtu järeldustega, mille kohaselt ei ole hageja kohtumenetluses kinkelepingust taganemise alusena esitanud selliseid uusi asjaolusid, mida võiks käsitleda uue taganemisavaldusena. Kostja väidab menetluses läbivalt, et H.K. on asunud raiuma X kinnistul ebamõistlikult suures koguses puid. Ühelt poolt väidab kostja, et teda häirib fakt, et hageja kinnistult küttepuid saab, teiselt pool ütleb aga, et takistusi ei tehta. Kostja selline positsioon on vastuoluline ja arusaamatu. Kinkelepingus on kingisaajale antud õigus saada X kinnistult oma tarbeks küttepuid. Kogustele piiranguid seatud ei ole. 7

§ 268

lg 1 ja alusetu rikastumise sätete (

§ 1028lg 1, § 1032 lg 1 esimene lause) alusel nende koosmõjus.

Kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija

§ 268

lg 1 kohaselt lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda

§ 267

p-des 1–3 ettenähtud juhtudel.

§ 270

lg 1 esimese lause järgi võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Maakohus tuvastas mh järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud:

1. ▪ ▪ ▪ hageja oli abielus M.K., kes suri XXXX, ning kostja ja H.K. on hageja täisealised lapsed;
2. augustil 2017 sõlmisid hageja ja kostja notariaalselt tõestatud kinkelepingu, millega hageja kinkis kostjale X kinnistu,
3. augustil 2017 kanti kostja kinnistusraamatusse X kinnistu omanikuna;
4. mail 2020 tegi hageja kostjale avalduse kinkelepingust taganemiseks, kostja sai taganemisavalduse kätte
5. mail
6. Nende asjaolude üle pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle ning ringkonnakohus võtab need TsMS § 652 lg 1 p-st 1 ja lg-st 5 lähtudes aluseks ka kaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel. Pooled ei vaidle lisaks ka selle üle, et kostja esitas
7. märtsil
8. a H.K. vastu hagi (tsiviilasi nr 2-20-4490), millega soovib keelata H.K.l X kinnistu kasutamise ja kinnistul viibimise.
9. Hageja poolt tehtud taganemisavaldusest (tl-d 19–20) nähtuvalt võiks praegusel juhul tegu olla taganemise

§ 267

p-s 1 nimetatud juhuga, st kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. Selliselt on taganemisavaldust käsitlenud ka pooled ja maakohus. Jäme tänamatus

§ 267

p 1 mõttes on hinnanguline kategooria, mis peab avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase vastu. Kohtul tuleb sellise käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut (vt ka Riigikohtu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-17, p 15 koos seal viidatud lahenditega).
3. Hageja peab jämedaks tänamatuseks kostja poolt tsiviilasjas nr 2-20-4490 hagi esitamist H.K. vastu nõudega keelata H.K.l X kinnistu kasutamine ja kinnistul viibimine. Seda kinnitas hageja esindaja ka
4. septembri
5. a ringkonnakohtu istungil (tl 141 pöördel). Ringkonnakohus lisab, et muude taganemisavalduses esitatud asjaolude osas ei oleks taganemisavaldus esitatud ka

§ 270lg 1 kohase aastase tähtaja jooksul.

Seejuures on viidatud tähtaeg õigust lõpetav tähtaeg, mitte aegumistähtaeg, nagu pooled on osades menetlusdokumentides ekslikult märkinud. 12. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb H.K.e lugeda küll hagejale lähedaseks inimeseks, kuid H.K. vastu hagiga kohtusse pöördumisest ei saa iseenesest järeldada kostja kui 8

§ 267p 1 mõttes.

Hagi esitamine ei ole kindlasti (objektiivselt) õigusvastane, nagu on leidnud ka maakohus. Kostja soovi saada enda väidetavalt rikutud õigustele kohtult kaitset ei saa kostjale mõistlikult ette heita. Pigem vastupidi – etteheidetav võiks olla enda võimalike rikutud õiguste kaitsmine omavoli teel (kinnistule pääsemist takistavate tõkete püstitamine, elamu lukkude vahetamine vms).

1. Maakohus on leidnud, et kõiki asjaolusid arvesse võttes saab H.K. vastu hagi esitamist hageja kui kinkija subjektiivsest hinnangust lähtuvalt lugeda jämedaks tänamatuseks tema kui kinkija vastu. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. 13.
2. Esiteks võib eeldada, et hageja ja kostja leppisid kõikides kinkega seotud olulistes koormistes ja tingimustes (

§ 265) kokku notariaalselt tõestatud vormis sõlmitud kinkelepingus.

Asja materjalidest ei nähtu vastupidist. Kinnistu kinkelepingust (tl-d 12–17) ei tulene otseselt ega kaudselt, et kinnistul asuvat vanemat elumaja ning vanemat kõrvalhoonet on õigus tasuta ja tähtajatult kasutada ka H.K.l või mõnel muul isikul (peale hageja). Vaidlused selle üle, millistel tingimustel on H.K.l õigus X kinnistut kasutada hageja abistamiseks ja tema elukondlike vajaduste tagamiseks, on võimalik lahendada tsiviilasjas nr 2-20-4490. 13.2. Teiseks ei saa anda kinkija subjektiivsele hinnangule

§ 267p 1 sisustamisel sellist kaalu, nagu seda on käesolevas asjas teinud maakohus.

Kinkelepingust taganemise õigus ei saa sõltuda ainult kinkija subjektiivsest hinnangust kingisaaja käitumisele. Vastupidine seisukoht oleks tsiviilkäibe kindluse seisukohalt ebamõistlik. 13.

1. Lisaks on ringkonnakohtu hinnangul tõendamata hageja väited, mille kohaselt hageja hakkamasaamine kostjat ei huvita ning kostja hagejat X kinnistul ei aita (mistõttu ei tuleks hageja H.K. abita kinnistul toime). Nende asjaolude kohta on üldsõnalisi ütlusi andnud ainult H.K. (tl 75 ja 75 pöördel). Asja materjalidest ei nähtu konkreetseid juhtumeid, kus kostja ei oleks ema soovidele X kinnistu kasutamisel vastu tulnud. Hageja ja kostja sõnumivahetuse väljavõttest (tl 67) ei ole võimalik kõnealuste asjaolude kohta järeldusi teha. Samuti ei ole kinnitust leidnud hageja väited, et kostja ei võimalda hagejale puhast joogivett ega saunaruumide kasutamist. J. Ehte ütlustest (tl 76) võib pigem järeldada vastupidist.
2. Eelmärgitud põhjustel tuleb maakohtu otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei vasta ringkonnakohus apellatsioonkaebuse muudele väidetele.
3. Kuna kohus jätab käesoleva otsusega hagi rahuldamata, jäävad nii maakohtu menetluses kantud kui ka apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
4. Ringkonnakohus muudab maakohtu sisulist lahendit ning vastavalt sellele muutub ka maakohtu määratud menetluskulude jaotus hageja ja kostja vahel. Seetõttu juhindub ringkonnakohus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise küsimuses kohtupraktikas TsMS § 174 lg-tele 3 ja 5 antud tõlgendusest ning poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra (vt nt Riigikohtu
5. aprillil
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, pd 19–22;
7. aprilli
8. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-1553, p 25). 9