Obsah (5)

§ 1043§ 1045§ 127§ 128§ 134

Kriminaalasi nr 1-20-6314 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.04.2021.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-6314 (19231502408) Kohtu

§ 1043

näeb ette, et kannatanule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Mittevaralise kahju osas on Riigikohus selgitanud, et rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus

§ 127lg 6 ja Ts

MS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Just seetõttu võimaldab TsMS § 366 nõuda kohtult mittevaralise kahju hüvitamist õiglase hüvitisena kohtu äranägemisel (RKL 3-2-1-19-08, p 13).

§ 128

lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

§ 134

lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.

134 lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kohus viitab, et moraalse kahju suuruse kindlaksmääramiseks puuduvad objektiivsed kriteeriumid ja kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille kujundamisel juhindub kohus õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast (RKKKo 3-11-57-10, p 26, RKTKo 3-2-1-1-01). Riigikohus on varasemalt oma praktikas leidnud, et heaolu 13 langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus tuleb moraalse kahjuna hüvitada (nt RKTKo 3-2-1-111-96). Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et Alexey Korotkov põhjustas kannatanule rasked tervisekahjustused, millega põhjustati oht elule. Tervisekahjustuste püsivaid tagajärgi ei ole tuvastatud. Kannatanu istungil selgitas ka, et mõni aeg peale intsidenti oli tal probleeme kaela keeramisega, ka oli tal depressioon, kuid käesolevaks hetkeks füüsilisi vaegusi ei esine. Ka ei ole kohtule esitatud meditsiinilist dokumentatsiooni selle kohta, et kannatanul oleks esinenud või esineks depressiooni tingituna kuriteo toimepanemisest, pigem nähtub epikriisist, et probleem on varasem (t kd 1 lk 130) ja teatavasti on kannatanu ise kinnitanud, et on alkoholist- ja narkosõltuvuses, mistõttu võivad olla psüühilised häired sellest tingitud. Seonduvalt kannatanu poolt tsiviilhagis avaldatuga, et mittevaraline kahju on esitatud seoses saamata jäänud palgaga, vajadusega leida uus töökoht ja tsiviilhagi koostamise ajal väidetava töövõimetusega märgib kohus, et kannatanu ei ole esitanud dokumentaalsed tõendeid selle kohta, kas ja mis ulatuses jäi tal palk saamata, samuti asjaolu, kas ta süüdistuses nimetatud perioodil töötas ametlikult või mitteametlikult. Kannatanu vastates kohtule märkis, et ettevõtte, kus ta töötas oli xxx OÜ. Kohus tegi antud ettevõttele päringu (t kd 2 lk 2), millises palus vastust küsimusele, kas kannatanu töötas eelnimetatud ettevõttes perioodil 10-11.2019.a ja juhul, kui töötas, kas isik oli sunnitud tervislikel põhjustel töölt eemal viibima pärast antud perioodi. Päringule edastati vastus, millises sedastati, et kannatanu ei töötanud pärast antud juhtumit (t kd 2 lk 12). Eelnevalt on juba tuvastamist leidnud põhjuslik seos süüdistatava õigusvastase käitumise ja kannatanul tekkinud kehavigastuste vahel. Kohus möönab, et kannatanul võis esineda vahetult üleelamine seoses süüdistatava poolt tema ründamisega ja tervisekahjustuste tekkimisega. Siiski, arvestades, et kannatanu ei suutnud kohtuistungil selgitada, ega ka dokumentaalselt tõendada tsiviilhagis viidatud asjaolusid, ei ole põhjendatud välja mõista mittevaralise kahju hüvitist 10 000 euro ulatuses. Kohtupraktika kohaselt peab väljamõistetav mittevaralise kahju hüvitis vastama ühiskonna üldisele heaolu tasemele ja olema sarnastel asjaoludel võrreldav. Kohtu hinnangul ei ole kannatanu poolt nõutav mittevaralise kahju hüvitise suurus (summas 10 000 eurot) põhjendatud, kuna see oleks vastuolus kujunenud kohtupraktikaga ning ühiskonna üldise heaolu tasemega. Ka Riigikohtu poolt läbi viidud kohtupraktika kordusanalüüsist („Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.–

1. aastal“; kättesaadav arvutivõrgus aadressil: http://www.riigikohus.ee) järelduvalt jäid raskete tervisekahjustuste puhul väljamõistetud summad perioodil 01.06.2018-31.04.2020 vahemikku 300-15 000 eurot. Kohus arvestab kohtupraktikaga ning käesolevas kriminaalasjas tuvastamist leidnud asjaolusid ja kannatanule tekitatud kehavigastusi arvestades peab kohus mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitise summaks 1000 eurot. Kannatanule tekitati eluohtlik vigastus ja muud vigastused, ta viibis haiglas, kindlasti talus stressi, kuid puuduvad tõendid selle kohta, et ta elukvaliteet oleks langenud käesoleva hetkeni ja et tal esineks füüsilisi vaegusi, ka ei ole tõendatud, et isik oleks jäänud töötasuta. Siinkohal tuleb tähele panna, et süüdistatav tunnistas tsiviilhagi mittevaralise kahju osas osaliselt ja ta on tunnistanud kannatanu nõuet mittevaralise kahju osas 1000 euro ulatuses. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, seega on antud juhul hagi õigeksvõtt kohtule siduv. Kõike eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks rahuldada kannatanu XX’i tsiviilhagi talle tekitatud mittevaralise kahju osas osaliselt ning mõista süüdistavalt Alexey Korotkov’ilt kannatanu kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena 1000 eurot. 14 VI MENETLUSKULUD Vastavalt KarS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on I astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 2,5kordne palga alammäär, s.o 1460 eurot, mis kuulub A. Korotkov’ilt väljamõistmisele. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale Margus Viira makstud tasu summas 1172,40 eurot, isiku kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr nr 19E-PÕI0213) kulud summas 84 eurot. Kohus märgib, et eelnimetatud kulud on tingitud isiku süülisest tegevusest, s.o tema poolt teisele inimesel raskete tervisekahjustuste tekitamine, millega põhjustati oht elule ning sellele järgnenud kriminaalmenetlusest. A. Korotkov’ilt kuulub väljamõistmisele isiku kohtuarstlik ekspertiis summas 84 eurot ning määratud kaitsjale Margus Viira makstud tasu kogusummas 1172,40 eurot. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. A. Korotkov on täisealine ja töövõimeline isik, kes töötab käesoleval hetkel ning saab ka vangistuses tööle asuda. Arvestades menetluskulude suurust, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. VII ASITÕENDID XXi jope, pluus tuleb tagastada XX’ile kohtuotsuse jõustumisel. 3 CD-plaati (kriminaaltoimikus) on dokumentaalsed asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning need tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Asjas kogutud proovid, pakendid nr 1-3 on väärtusetud esemed ja need tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 ja lg 5 alusel hävitada. Kohus juhindub KrMS § 126, § 127, § 130; § 175, § 179, § 180 lg 1, lg 3; § 306, § 311-313, § 315, § 318-
2. Merle Parts kohtunik Diana Veegen rahvakohtunik Urmas Küttner rahvakohtunik 15