← Eesti

1-20-7738/65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

  1. jaanuar 2022, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-20-7738 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus Vaidlustatud lahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. detsembri
  3. a määrus Määruskaebuse esitaja Süüdimõistetu 38311110300 Teised määruskaebemenetluse pooled Viru Vangla kriminaalhooldusosakond Artur Serebrjakov, isikukood RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  4. detsembri
  5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Harju Maakohus tunnistas Artur Serebrjakovi süüdi
  7. novembri 2020 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistas teda 2-aastase vangistusega, millest koheselt kuulus ärakandmisele 4 kuud. KarS § 74 alusel jäeti 1 aasta 8 kuud vangistust täitmisele pööramata, kui A. Serebrjakov ei pane 2-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Katseaja alguseks loeti
  8. november
  10. Harju Maakohtu
  11. juuni 2021 määrusega jäeti rahuldamata
  12. aprilli 2021 erakorraline ettekanne A. Serebrjakovile Harju Maakohtu
  13. novembri 2020 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Talle määrati lisakohustus alluda narkovastasele sõltuvusravile. Sama määrusega arvati vahi all viibitud aeg 18.–
  14. juuni 2021, s.o 11 päeva vangistust A. Serebrjakovi karistusaja hulka.
  16. oktoobril
  17. a esitas Viru Vangla taas erakorralise ettekande, millega taotles A. Serebrjakovile mõistetud karistuse täitmisele pööramist. A. Serebrjakovile heidetakse ette SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse ravile mitteallumist, registreerimiskohustuse mittetäitmist (
  18. augustil,
  19. ja
  20. septembril,
  22. ja
  23. oktoobril 2021) ning oma elatusvahendite kohta andmete mitteesitamist (KarS § 75 lg 1 p 3). Seoses registreerimiskohustuse rikkumisega on A. Serebrjakovile tehtud ka kaks kirjalikku hoiatust:
  24. ja
  25. septembril
  27. Viru Maakohtu
  28. detsembri
  29. a määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ning A. Serebrjakovile Harju Maakohtu
  30. novembri 2020 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus (1 aasta 7 kuud 19 päeva vangistust) pöörati täitmisele. Karistuse kandmise algusajaks loeti
  31. detsember 2021, s.o süüdlase kinnipidamise päev. Tõkend vahistamine jäeti kuni määruse jõustumiseni muutmata.
  32. A. Serebrjakov jättis korduvalt registreerimisele ilmumata, rikkus nõuet alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. Samuti ei oleks ta ilma kriminaalhooldaja nõusolekuta tohtinud elu- või töökohta vahetada. Seoses rikkumistega määrati A. Serebrjakovile tema enda nõusolekul lisakohustus alluda narkovastasele sõltuvusravile. Broneeritud ajal A. Serebrjakov ravile ei asunud. Seega motivatsioon sõltuvusainete tarvitamisest loobumiseks tal puudub. Ettekandest nähtuvalt on A. Serebrjakovi suhtes algatatud uus kriminaalmenetlus varavastaste süütegude toimepanemises.
  33. Registreerimislehelt nähtub, et A. Serebrjakov jättis registreerimisele ilmumata
  34. augustil,
  35. ja
  36. septembril ning 4.,
  37. ja
  38. oktoobril
  39. Tema seletusi ei saa lugeda mõjuvateks.
  40. oktoobril 2021 ei viibinud A. Serebrjakov oma elukohas ega vastanud telefonile.
  41. A. Serebrjakovi katseaeg on möödunud ebarahuldavalt. Tegemist on juba teise erakorralise ettekandega. A. Serebjrakov rikub süstemaatiliselt registreerimiskohustust. Ta ei ole ametnikule kättesaadav ei registreerimise päeval kodus ega telefonitsi. Seega on kriminaalmenetluse läbiviimine võimatu. A. Serebrjakov tunnistati süüdi
  42. novembril 2020 ning ta kandis ära 4-kuulise vangistuse. Juba
  43. a märtsis pani ta toime esimesed registreerimiskohustuse rikkumised. Talle anti uus võimalus, määrati lisakohustus alluda ravile, kuhu A. Serebrjakov aga ei läinud. Seega ei ole ta võimalust kanda karistust vabaduses ära kasutanud. A. Serebrjakov ei ilmunud ka kohtuistungile ning ta tuli kuulutada tagaotsitavaks. Ka see näitab A. Serebrjakovi suhtumist kehtivatesse reeglitesse ja õiguskorda üldiselt. A. Serebrjakov ei ole võimeline oma tegude eest vastutama, alluma korraldustele ega koostööle. A. Serebrjakovile on korduvalt selgitatud rikkumiste olemust ja tagajärgi, ent ta ei suuda reeglitele alluda, mistõttu on kriminaalhooldus läbi kukkunud ja isik tuleb saata vangistust kandma.
  44. Täiendava kohustuse määramine pole mõistlik, kuivõrd varasem ravikohustuse panemine ei olnud tulemuslik. Isik jätkas samalaadsete rikkumiste toimepanemist, ei teinud kriminaalhooldusametnikuga koostööd ega tulnud ka kohtu kutsel istungile (ei ilmunud elukohta saadetud kutse peale ega andnud endast märku kuni kinnipidamiseni
  45. detsembril 2021, mil ta tabati Tallinnas). Ka A. Serebrjakovi selgitused istungil ei veennud kohut edasise kriminaalhoolduse edukuses. A. Serebjrakovi selgituste kohaselt asus ta tarvitama narkootikume, tal puudub püsiv elukoht ja toetavad isikud. Positiivseks pidas kohus A. Serebrjakovi arusaama sõltuvusravi vajadusest. Samas aga ei sõitnud ta ravile siis, kui talle oli koht tagatud. -2- MÄÄRUSKAEBUS
  46. A. Serebjrakov palub Viru Maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta karistus täitmisele pööramata ning saata ta rehabilitatsioonikeskusesse.
  47. A. Serebrjakov nõustub talle ette heidetud rikkumistega selgitades nende põhjuseid. A. Serebrjakovi elukaaslane hakkas jooma, viskas ta elukohast välja ning võttis asjad. Selle tõttu ei saanud A. Serebrjakov helistada. Rehabilitatsioonikeskusesse sõitmiseks polnud tal aga raha. Ära võeti ka vanemlikud õigused. Nüüd palub A. Serebrjakov viimast võimalust saata ta rehabilitatsioonikeskusesse. See on ainus võimalus lapse tagasisaamiseks. Mitmeid A. Serebrjakovi sõpru on aidanud just rehabilitatsioonil viibimine. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  48. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse pinnalt puudub alus.
  49. Määruskaebuses ei ole A. Serebrjakov vaidlustanud talle etteheidetavate rikkumiste toimepanemist. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkumised ka nõuetekohaselt tuvastanud.
  50. Määruskaebemenetluses peab ringkonnakohus hindama, kas rikkumised olid süüdimõistetule vältimatud või vähemalt vabandatavad või näitavad need tema tahet kohtulahendiga määratud kohustuste täitmisest kõrvale hoida. Käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik, takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  51. juuni
  52. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2).
  53. Ringkonnakohtu arvates rahuldas maakohus erakorralise ettekande põhjendatult. Kohtukolleegium leiab, et A. Serebrjakovi rikkumistel puuduvad mõjuvad põhjused. Kriminaalhooldajale esitatud selgitustest nähtub, et A. Serebrjakov on
  54. augusti rikkumist põhjendanud Tallinnas viibimise ning registreerimisele tulekuks sõiduraha puudumisega.
  55. juunist kuni
  56. augustini 2021 ei viibinud ta elukohas, kuna korterivõtmed olid kadunud.
  57. septembril 2021 aga ei ilmunud registreerimisele, sest oli tööl.
  58. septembril aga ei tulnud ta registreerimisele seoses Tallinnas viibimisega, kuna elukaaslane ta korterist välja ajas. Oktoobri rikkumiste kohta ei saanud temalt seletusi võtta, kuna kontakti temaga ei saadud. Eeltoodud põhjendused ei ole kohtupraktikas käsitletavad mõjuvatena, nagu ka A. Serebrjakovi määruskaebuses toodud põhjendused.
  59. A. Serebrjakovi kriminaalhooldus on algusest peale olnud problemaatiline ning tingis juba mõned kuud pärast šokivangistuse ärakandmist esimese erakorralise ettekande esitamise registreerimiskohustuste rikkumise tõttu. Vaatamata sellele andis kohus A. Serebrjakovile uue võimaluse ning kuna süüdlane selleks tahet avaldas, määrati talle lisakohustus alluda narkovastasele ravile. A. Serebrjakov jätkas rikkumisi. Tema rikkumised ei olnud vältimatud ega vabandatavad. Kohtu tuvastatud asjaolud ja kriminaalhooldaja poolt erakorralises ettekandes avaldatu näitavad A. Serebrjakovi tahet kohtulahendiga määratud kohustuste täitmisest kõrvale hoida. Kuidas muidu seletada olukorda, et A. Serebrjakov ei andnud endast alates oktoobrist kuni tema kinnipidamiseni mingitki elumärki. Maakohtus tuvastatu pinnalt võib öelda, et A. Serebrjakovi rikkumised olid tahtlikud ja takistavad järelevalve teostamist tema üle. -3-
  60. Seadusest tulenevad teised meetmed ringkonnakohtu arvates põhjendatud pole. Katseaja pikendamine oleks põhjendatud olukorras, kus isik on suurema osa katseajast läbinud hästi ning toime pannud pisirikkumisi. A. Serebrjakovi katseaeg lõpeks
  61. novembril
  62. Nagu öeldud, on A. Serebrjakovi katseaeg olnud problemaatiline juba algusest peale ning talle etteheidetavad rikkumised on ringkonnakohtu arvates käsitletavad rasketena. Täiendavaid kohustusi ei pea ringkonnakohus samuti põhjendatuks määrata, sest A. Serebrjakovi kriminogeenseid riske arvestades määras talle Harju Maakohus juba lisakohustuse, mida kriminaalhooldusalune kahetsusväärselt täita pole suutnud. Põhjendada ravile mittesõitmist rahaprobleemidega on kohatu olukorras, kus isik enda väitel Tallinnas töötas.
  63. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) -4-

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.