KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 3. november 2021 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-6452 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus ja Aarne Sa

§ 25lg 2 järgi, üldmenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 6.

juuli 2021 otsus Apellant Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk Teised menetluse pooled Süüdistatav Juri Suslanov, isikukood: 35704020286, emakeel vene keel, elukoht XXX, töövõimetuspensionär, kahtlustatavana kinni peetud 26.05.2020, tõkend vahistamine kohaldatud 28.05.2020 Kaitsja Robert Sprengk Prokuratuur esindaja ringkonnaprokurör Marge Voogma RESOLUTSIOON:

1. Viru Maakohtu
2. juuli 2021 otsus jätta muutmata ja kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
3. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo LMP Tartu esindus Juri Suslanovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja kulu suuruseks 129, 60 eurot (sh käibemaks 21,60 eurot).
4. Eelmises punktis nimetatud menetluskulu mõista Juri Suslanovilt Eesti Vabariigi kasuks välja. See menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
5. Juri Suslanov on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 26.05.2020 kella 19.40 paiku Lääne-Virumaal Tapa vallas Tapa linnas XXX asuvas korteris nr X , olles eelnevalt küsinud L.T. ilt suitsu, raha ja viina ning saades eitava vastuse, tungis viimasele kallale ja lõi teda noaga kolmel korral ülakeha piirkonda, millest kaks lööki noaga tabasid rindade piirkonda ja üks löök kõhupiirkonda. J. Suslanov tekitas L.T. ile eluohtliku tervisekahjustuse – kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav ülakõhu keskosas koos sisemise rindkerearteri lõpposa vigastuse ning maksa vasaku sagara vigastusega, mille tüsistusena tekkis traumaatiline verikõht, samuti pindmised torke-lõikehaavad mõlemal rinnanäärmel. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna L.T. il õnnestus J. Suslanovile suitsupakki andes temast mööduda ja korterist väljuda ning abi kutsuda. J. Suslanovi poolt valitud kuriteo toimepanemise vahend ning teo toimepanemise tehiolud, eriti korduvad löögid noaga kannatanu rinna ja kõhu piirkonda viitavad sellele, et J. Suslanovi tegevus oli suunatud L.T. i tapmisele. Seega J. Suslanov, vastavalt oma ettekujutusele teost, vahetult alustades süüteo toimepanemist, s.o teise isiku tapmist, mis jäi lõpule viimata temast mitteolenevatel põhjustel, pani toime KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava teo. Maakohtu otsus 2. Viru Maakohtu otsusega tunnistati J. Suslanov süüdi Kar

S §

§ 25lg 2 järgi ning talle mõisteti 6 aastat vangistust. Kar

S § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus alates 26.05.2020 karistusaja hulka ning sellest kuupäevast hakkas kulgema tema karistuse kandmise algus. Lahendati ka kriminaalmenetluse kulude ja asitõenditega seotud küsimused.

1. Maakohtu seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 3.1 Kohus leidis, et J. Suslanovi süü temale esitatud süüdistuses on tõendatud eelkõige kannatanu L.T. i ütlustega, samuti neid ütlusi toetavate tunnistajate ütlustega ja kirjalike tõenditega. 3.2 J. Suslanov on kohtueelses menetluses ütlusi andes öelnud, et tema kuritegu toime pannud ei ole. 26.05.2020 ei käinud ta kordagi õues. Nimetatud väide on ümber lükatud kannatanu ütlustega. 26.05.2020 kui ta jalgrattaga koju tuli, siis oli J. Suslanov maja ees ja küsis tema käest suitsu, mispeale ta ütles, et ta ei suitseta. Nimetatud isikute kohtumine 26.05.2020, mis 2 kestis kõigest 5 sekundit, nähtub ka korteriühistu Tapa, XXX videokaamera salvestiselt. Lisaks sellele kinnitas tunnistaja V.K. , et 26.05.2020 enne lõunat nägi ta J. Suslanovit kaupluses. Seega on J. Suslanovi ütlused selles osas, et ta 26.05.2020 ei käinud kordagi õues, st ei lahkunud kordagi oma korterist ebausaldusväärsed ja neile ei saa kohus tugineda. 3.3 L.T. i ütlustes, et teda lõi noaga J. Suslanov, olles temalt eelnevalt küsinud suitsu, kuid võis küsida ka odekolonni, ei olnud kohtul põhjust kahelda. L.T. il ei ole mingit põhjust anda J. Suslanovit alusetult süüstavaid ütlusi. Tuvastatud ei ole ka nendevahelist vaenu. 3.4 Seda, et teda lõi noaga just J. Suslanov, avaldas L.T. koheselt tunnistajatele V.K. le ja M.M. ile. V.K. väitel oli J. Suslanov tahtnud L.T. i käest saada sigarette, viimane vastas, et tal ei ole, mispeale J. Suslanov lõi L.T. i noaga kõhtu. Kiirabitöötajast tunnistaja M.M. i sõnul avaldas kannatanu talle, et teda löödi noaga, ta sai ühe löögi ja lööjaks oli teise korruse naabrimees. 3.5 Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et J. Suslanov lõi süüdistuses tähendatud ajal ja kohas L.T. i kolmel korral noaga ülakeha piirkonda, millest kaks lööki tabasid kannatanut rindade piirkonda ja üks löök kõhupiirkonda, põhjustades L.T. ile eluohtliku tervisekahjustuse – kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav ülakõhu keskosas koos sisemise rindkerearteri lõpposa vigastuse ning maksa vasaku sagara vigastusega, mille tüsistusena tekkis traumaatiline verikõht, samuti pindmised torke-lõikehaavad mõlemal rinnanäärmel. 3.6 Kolmest noalöögist kahe puhul hoidis raske tagajärje ära löökide sattumine keha piirkonda, mida kattis paksust materjalist hommikumantel. Sellega on seletatav ka asjaolu, et kannatanu neid noalööke ei tundnud, vaid arvas, et teda löödi ainult ühel korral. Hommikumantlil ja kleidil tuvastati noaaugud, mis on vastavuses löökidega rindade piirkonda. Kolmas noalöök, mis põhjustas kõige raskema tagajärje, s.o eluohtliku tervisekahjustuse, sattus riietega katmata kehapiirkonda, sest hommikumantlil ja kleidil ei tuvastatud noaauke, mis oleksid vastavuses löögiga kõhupiirkonda. Kohtu arvates on nimetatud asjaolu seletatav sellega, et noaga lüüa saamise momendil ei olnud kannatanul kleidi tõmbelukk siiski lõpuni kinni tõmmatud ja hommikumantli hõlmad ei olnud korralikult teineteise peal, sest hommikumantli vöö oli lõdvenenud ja vahe oli sisse tekkinud, mis võimaldas löögi sooritamist riideid lõhkumata. 3.7 Kannatanu tundis ära J. Suslanovilt kinnipidamisel ära võetud punase peaga taskunoa kui väiksema noa, mida J. Suslanov hoidis vasakus käes. Paremas käes oli J. Suslanovil suur pussnuga, millega J. Suslanov lõi. 3.8 Puuduvad tõendid selle kohta, et kannatanut oleks noaga löönud keegi teine, samuti ei ole eluliselt usutav, et keegi teine veel enne J. Suslanovit lõi kannatanut noaga. Nimetatud seisukohta ei väära asjaolu, et suurt pussnuga ei leitud. Samuti ei väära seda asjaolu, et kannatanu elutoa põrandalt leiti verd, ehkki kannatanu väitis, et ta käis ainult köögis. Kannatanule tuli naabri noarünnak ootamatult ja ta oli selle tagajärjel šokis, mistõttu ei pruugi ta kõike mäletada. Nii ei mäletanud kannatanu ütlusi andes algul sedagi, et tal oli hommikumantli all kleit, vaid ütles, et tal oli hommikumantli all väike T-särk. Kiirabitöötajatega rääkimist on kannatanu eitanud, samas tunnistaja M.M. i ütlustest nähtub, et nad suhtlesid kannatanuga. 3.9 L.T. i ütlustest nähtub, et pärast noalööki ei tahtnud J. Suslanov teda endast mööda lasta, kuid tänu sellele, et tal õnnestus köögist laua pealt suitsupakk haarata ja see J. Suslanovi suunas 3 visata, sai ta J. Suslanovist mööduda, et korterist väljuda. Pärast kannatanu korduvat järjestikust jõulist noaga löömist ülakeha ja kõhu piirkonda, s.o elutähtsate organite piirkonda, ei kontrollinud J. Suslanov mingilgi viisil sündmuste edasist käiku. Tema ei kõrvaldanud ohtu kannatanu elule, vaid tema poolt loodud konkreetse ohu võimaliku tagajärje – kannatanu surma hoidis ära kannatanu enda kiire tegutsemine ja õigeaegne arstiabi. Politsei saabudes istus J. Suslanov rahulikult oma korteris ja teda ei huvitanud see, mis sai kannatanust edasi, ehkki ta nägi kannatanu kõhust verd purskamas. Seega ta nägi, et lõi oma teoga kannatanule sisemiste vigastuste tekkimise ohu, mille realiseerumist ega edasist kulgu ta ei kontrollinud. Eeltoodu näitab, et J. Suslanov tegutses kannatanu surma saabumise osas vähemalt kaudse tahtlusega. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. J. Suslanovi tegu on väliselt niivõrd ohtlik tegu, et keskmise elukogemuse pinnalt tuleb jaatada mitte üksnes eluohtliku tervisekahjustuse, vaid surma saabumise võimalust. 3.10 KarS § 25 lg 1 kohaselt on süüteokatse tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele, ja tulenevalt sama paragrahvi
2. lõikest algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. J. Suslanovi poolt toimepandu on kohtueelses menetluses õigesti KarS §

§ 25

lg 2 järgi kvalifitseeritud, sest ta vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas süüteo toimepanemist, s.o teise isiku (kannatanu) tapmist, kuid see jäi lõpule viimata temast mitteolenevatel põhjustel.

1. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü. Eeltoodu tähendab seda, et karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost. J. Suslanovi süüd ei saa pidada väikeseks, sest ta tungis ootamatult kallale temaga samas kortermajas ja samas trepikojas elavale kannatanule, lüües teda noaga kolmel korral ülakeha piirkonda, millest kaks lööki tabasid kannatanut rindade piirkonda ja üks löök kõhupiirkonda, tekitades kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse. Kannatanu surm jäi saabumata, sest tal õnnestus J. Suslanovile suitsupakki andes temast mööduda, korterist väljuda ning abi kutsuda. Arvestades kõiki asjaolusid, ei pidanud kohus põhjendatuks kohaldada KarS § 25 lg 6 ja § 60 sätteid, kuid leidis, et J. Suslanovit võib karistada vangistusega ettenähtud sanktsiooni alammääras, milleks on 6 aastat. Apellatsioon
2. Kaitsja palub mõista J. Suslanov õigeks KarS §

§ 25lg 2 järgi või alternatiivselt tühistada J. Suslanovi süüdi mõistmine Kar

S §

§ 25lg 2 järgi ja kvalifitseerida tegu Kar

S § 121 lg 1 järgi. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada J. Suslanovi eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda karistuse kandmise aja algust tema kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 26.05.2020.a. 5.1 Apellant leiab, et kohus ei ole õigesti hinnanud tõendeid ja leidnud seetõttu põhjendamatult, et J. Suslanov lõi noaga kolmel korral kannatanut ülakeha piirkonda, millest kaks lööki tabasid kannatanut rindade piirkonda ja üks löök tabas kõhupiirkonda. 5.2 Apellant on seisukohal, et tõendite kohaselt ei saanud süüdistatav kannatanut noaga kõhupiirkonda lüüa, kohtu vastupidine seisukoht on oletuslik ega põhine tõenditel. Kohus ei ole õigesti hinnanud kannatanu ütlusi ja tunnistaja M.M. i ütluseid. 5.3 Kannatanul on tuvastatud kolm noahaava – kaks noahaava rindade piirkonnas ja üks 4 noahaav ülakõhu keskosas (nimetatud noahaav oli eluohtlik). Samas kannatanul seljas olnud riietel on ainult kaks noalöökidele vastavat auku ja need vastavad ainult rindade piirkonnas olevatele noaaukudele. Ülakõhu keskosas olevale noahaavale vastavat noalöögi auku ei ole kannatanul seljas olnud kleidil ega hommikumantlil. 5.4 Maakohus leidis, et ülakeha piirkonda tabanud noalöögile vastava noaaugu puudumine kannatanu kleidil ja hommikumantlil on seletatav sellega, et noaga lüüa saamise momendil ei olnud kannatanul kleidi tõmbelukk siiski lõpuni kinni tõmmatud ja hommikumantli hõlmad ei olnud korralikult teineteise peal, sest hommikumantli vöö oli lõdvenenud ja vahe oli sisse tekkinud, mis võimaldas löögi sooritamist riideid lõhkumata. Apellandi arvates on kohtu vastav seisukoht oletuslik. Vastupidi, kannatanu ja tunnistaja M.M. (kiirabitöötaja) ütlustest saab järeldada, et hõlmad ja tõmblukk olid kinni. 5.5 Apellandi arvates juhul, kui süüdistatav oleks löönud kannatanut noaga ülakõhu keskossa, oleks nuga pidanud läbima ka hommikumantli ja kleidi. Apellandi arvates on kannatanu osaliselt või täies ulatuses andnud valeütlusi isiku kohta, kes teda noaga tegelikult lõi. Apellandi arvates kannatanu varjab kedagi ja on asetanud süü süüdistatavale, keda ta teadis kui alkoholilembelist isikut ja kelle peale on süüd lihtne veeretada. Apellant on seisukohal, et kannatanu vigastused rindade piirkonnas ja ülakõhu keskosas on tekitatud erinevatel aegadel (ajavahe võimaldas vähemalt riiete vahetamist). Võimalik on ja esineb kahtlus, et noahaava ülakõhu keskosas lõi keegi teine ning seda isikut on varjatud. 5.6 Apellant on seisukohal, et kannatanu ütlused ei ole usaldusväärsed. Kaudsete tunnistajate ütlused põhinesid kannatanult kuuldul. Kuna kannatanu varjab tegelikku noaga löönud isikut või vähemalt teda noaga kõhtu löönud isikut, ei ole tunnistajad kuulnud kannatanult tõde. Kannatanu moonutas tõde ja tunnistaja V.K. ja M.M. i ütlused ei ole KrMS § 66 lg 21 p 2 kohaselt lubatavad tõendid selles osas, mida nad kannatanult kuulsid noaga lööja isiku osas. 5.7 Apellant on seisukohal, et süüdistatav tuleb seetõttu õigeks mõista KarS §

§ 25lg 2 järgi.

5.8 Kui lugeda tõendatuks, et süüdistatav lõi kannatanut noaga ainult kaks korda rindade piirkonda, siis tuleb KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritud tegu kvalifitseerida Kar

S § 121 lg 1 järgi. Rindade piirkonnas olevad noahaavad olid pindmised. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Ringkonnakohus tutvus kriminaalasjaga, maakohtu otsuse ja apellatsiooniga ning jätab kaitsja apellatsiooni rahuldamata. Maakohus uuris asjas kogutud tõendeid, hindas neid kogumis ning tuvastas J. Suslanovi süü talle esitatud süüdistuses. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga.
2. Maakohus tuvastas, et 26.05.2020 kella 19.40 paiku Tapa linnas XXX korteris nr X lõi J. Sulsanov L.T. ile noaga kolm korda ülakehasse. Kaks lööki tabasid kannatanut rindade piirkonda ja üks löök kõhu piirkonda.
3. Apellant taotleb J. Suslanovi õigeksmõistmist. Juhul kui ringkonnakohus tuvastab, et J. Suslanov lõi L.T. i kahel korral noaga rindade piirkonda, kvalifitseerida see tegu KarS § 121 järgi. 5
4. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et tõendikogum ei võimalda J. Suslanovi õigeksmõistmist, samuti ka toimepandu ümberkvalifitseerimist KarS § 121 lg 1 järgi. J. Suslanov ütles kohtus, et tema sündmust ei mäleta ja keeldus ütlusi andmast. Kohus avaldas J. Sulsanovi kohtueelsed ütlused, kus ta eitas igasugust puutumust kõnealuse sündmusega. J. Suslanovi sõnul ta korterist väljas ei käinud, seega ei käinud L.T. ilt suitsu küsimas. Maakohus uuris kannatanu L.T. i ütlusi, kelle sõnul küsis J. Suslanov temalt suitsu esmalt õues, kui kannatanu koju tuli. Pärast kui kannatanu oli tuppa läinud, tuli J. Suslanov ukse taha. Kannatanu avas ukse ja J. Suslanov sisenes. Ta küsis uuesti suitsu. Korteri esikus lõi J. Sulanov teda kaasas oleva ühe noaga (muidu oli tal mõlemas käes nuga). Kannatanu sõnul oli tal kõht lõhki ja ta hoidis seda kohta kinni. J. Suslanov ei tahtnud L.T. i endast mööda lasta, mistõttu võttis kannatanu köögilaualt kiiruga suitsupaki ja viskas selle J. Suslanovile. Seejärel õnnestus kannatanul korterist väljuda ning ta jooksis naabrite ukse taha. Naabrid helistasid Häirekeskusesse.
5. Tunnistaja V.K. sõnul nimetas L.T. isiku nime, kes teda noaga lõi - Juri. See on J. Suslanov, sest trepikojas ühtegi teist Juri nimelist inimest ei ela. Tunnistaja ja tema abikaasa J.K. kutsusid politsei ja kiirabi. Tunnistaja sõnul nad otse ei näinud, mis L.T. il viga oli, kuid nad panid talle rätiku hommikumantli alla haava peale, et veri ei jookseks. Kui tuli kiirabi, aitasid nad L.T. il verised riided seljast ära võtta ja panid need kotti, mis jäi trepile. Ka tunnistajana üle kuulatud kiirabitöötaja M.M. rääkis sellest, et naisterahvast oli pussitatud. Tema seisund oli üliraske, ta oli šokis ning oli kaotanud palju verd. Tunnistaja sõnul nimetas naisterahvas, et teda lõi noaga naabrimees, kes küsis suitsu.
6. Apellandi arvates ei ole L.T. i ütlused usaldusväärsed. Kuna kannatanul seljas olnud riietel - hommikumantlil ja kleidil leiti ainult kaks noaauku, mitte kolm, siis on põhjust arvata, et tuvastatud vigastused on saadud erinevatel aegadel. J. Suslanov ei saanud seega ka kolmandat - kõhuhaava kannatanule tekitada. Kannatanu annab kas osaliselt või täielikult valeütlusi isiku kohta, kes teda tegelikult noaga lõi. Kannatanu varjab kedagi ning süüdistab alusetult naabrimeest. Kaudsete tunnistajate ütlustele ei saa tugineda, sest nende info pärineb kannatanult, kes ei rääkinud tõtt.
7. Nii nagu maakohtul, ei tekkinud ka ringkonnakohtul kahtlusi L.T. i ütluste usaldusväärsuses. Kaebeväited on selles osas paljasõnalised, seega pelgalt kaitsja oletused. Miks peaks L.T. valetama J. Suslanovi peale, ei selgu otsesõnu ka apellatsioonist. Väidetakse vaid, et kannatanu varjab tegelikku lööjat. Mingit vaenu L.T. i ja J. Suslanovi vahel ei tulene ühestki uuritud tõendist. Samuti puuduvad vähimadki viited sellele, et keegi muu isik võis L.T. i noaga haavata ning raskelt vigastatud L.T. otsustas süüdistada selles süütut naabrit J. Suslanovit. Maakohus on seda kaitseväidet otsuses analüüsinud ning põhjendatult ümber lükanud. Kuna L.T. i ütlused on usaldusväärsed, puudub põhjus tõendikogumist kõrvale jätta tunnistajate V.K. ja M.M. i ütlused.
8. Asjas pole vaidlust selles, et L.T. il tuvastati kolm noahaava - kaks suhteliselt pindmist asusid mõlemal rinnanäärmel, kolmas - kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav asus ülakõhu keskosas, vigastades muuhulgas sisemist rindkerearteri lõpposa, maksa vasakut sagarat, mille tüsistusena tekkis traumaatiline verikõht. Kõhuõõnde tungiv haav põhjustas kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse.
9. Ringkonnakohtul ei tekkinud kahtlusi selles, et kannatanul tuvastatud kolm noahaava on 6 tekitatud ühel ajal ning ühe ja sama isiku poolt. Teistsuguseks arvamuseks ei anna põhjust ka asjaolu, et L.T. i hommikumantlil ja kleidil tuvastati kaks auku rinna piirkonnas. Hommikumantlil ja kleidil olevad augud vastavad L.T. il rinnapiirkonna noahaavadega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kolmas - kõige raskema tagajärjega noalöök sattus ilmselgelt kohta, mis ei olnud sellel hetkel nimetatud riietega kaetud. Ringkonnakohus rõhutab veelkord, et arvestades asjaolusid, pole vähimadki põhjust arvata, et mõni muu isik tekitas L.T. ile noavigastused.
10. Eelnevat kokku võttes, on maakohus tõendipõhiselt tuvastanud J. Suslanovi süü L.T. i ründes ning talle kolme noahaava tekitamises. Kohus on õigesti J. Suslanovi teo kvalifitseerinud ning mõistnud talle vastava karistuse.
11. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu otsuse J. Suslanovi süüditunnistamises ja karistamises muutmata. Kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata.
12. Kaitsja esitas taotluse tasu määramiseks apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest. Taotluse kohaselt koostas kaitsja apellatsiooni 120 minutit. Kokku taotleb kaitsja riigi õigusabi käigus tehtud toimingute eest tasu 129, 60 eurot (sh käibemaks 16,20 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste ja maksmise korra § l p-st 11 ja p 10 ning § 6 lg-st 3 leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna apellatsioon jääb rahuldamata, tuleb riigi õigusabi tasu KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel J. Suslanovilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 7