Tsiviilasi nr 2-21-9671 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2022. a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-9671 Tsiviilasi

§ 175lg 1, lg 11).

1. Jätta Gxxxx Txxxxxx kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada Gxxxx Txxxxxxt (ik 4xxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; e-post: gxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2. Usaldusisikul (Gxxxx Txxxxxxx) kanda võlgniku arveldusarvele üle 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
3. jaanuaril).
4. GxxxxxTxxxxxxx esitada kord kuue

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654,00 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 11. Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale, määrus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile, pankrotihalduril saata määrus võlausaldajatele. 12. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 13. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

Asjaolud

1. Tartu Maakohus kuulutas 08.07.
2. a määrusega välja Gxxxx Txxxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Einar Vallandi.
3. 22.10.
4. a esitas pankrotihaldur võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks. 30.11.
5. a määrusega kinnitas kohus võlausaldajate nimekirja.
6. 07.12.
7. a esitas pankrotihaldur Einar Vallandi kohtule kinnitamiseks lõpparuande, palus määrata pankrotihalduri tasu, kinnitada pankrotimenetluse kulud, lõpetada pankrotimenetlus koos 3 pankrotihalduri vabastamisega kohustustest ning otsustada Gxxxx Txxxxxx suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja selles menetluses usaldusisiku nimetamine.
8. Väljaandes Ametlikud Teadaanded on 07.12.
9. a avaldatud teade võimaluse kohta tutvuda Gxxxx Txxxxxx (pankrotis) lõpparuandega ning esitada 10 päeva jooksul teate avaldamisest vastuväiteid. Lõpparuandele ei ole esitatud ühtegi vastuväidet.
10. Kohus kuulas 27.01.2022.a Gxxxx Txxxxxx ära ja selgitas talle nii võlgniku kui usaldusisiku kohutusi ja kohustustest vabastamise menetluse sisu ja tagajärgi. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta, andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 2 p 1, p 4) 6.

Võlgnikul puudub turuväärtust omav vara, mida saaks müüa. Alates 01.07.2021 on võlgnik saanud sissetulekut 5038,23, millest on mittearestitav sotsiaaltoetus 163,26 eurot ning sissetulek, millele võib pöörata sissenõude (töötasu, töövõimetushüvitis jms) kokku 4 874,97 eurot. Sissetulekust arvati pankrotivara hulka 1 262,71 eurot. Koos raha algsaldoga (0,04 eurot) kujunes pankrotivara väärtuseks 1 262,75 eurot. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta ja halduri tehtud vajalikud kulud (

§ 162lg 2 p 2, p 9) 7.

Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete rahuldamine: Pankrotivarast ei tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega.

1. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis: Pankrotivara arvel ei makstud elatist võlgnikule ega tema ülalpeetavatele.
2. Massikohustused: Pankrotivara arvel ei ole täidetud massikohustusi.
3. Pankrotimenetluse kulud: Võlausaldajate nõuete katteks raha ülekandmiseks on pankrotivarast tasutud üheksa pangaülekande teenustasu 2,10 eurot. Muud tekkinud kulud katab pankrotihaldur pankrotimenetluse lõpetamisel kohtu poolt määratava pankrotihalduri töötasu arvel.

§ 65

lg 1 kohaselt määrab halduri tasu suuruse kohus pankrotimenetluse lõppemisel.

§ 65

lg 113 võimaldab halduril taotleda füüsilise isiku pankrotimenetluses tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr (1752 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Tasu taotlemisel toimingutasuna ei ole vaja pidada tööaja arvestust. GxxxxxTxxxxxx pankrotimenetlus ei olnud keskmisest keerulisem. Kohtult tasu taotledes võtab haldur arvesse, et töötasu arvel peab haldur katma pankrotimenetluse läbiviimisega seotud büroo ruumide ja sisseseade kasutustasu ning kulumaterjalide maksumuse (mis on seni olnud umbes 170 eurot menetluse kohta, lisandub käibemaks), aga ka kõik pankrotihaldurina tegutsemise vältimatuks eelduseks olevad püsikulud (Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmemaks 90 eurot kuus, kohustusliku vastutuskindlustuse maksumus keskmiselt 48 eurot kuus, kohustusliku täiendkoolituse maksumus keskmiselt 26 eurot kuus). Haldur arvestab sedagi, et kohus kuulutas pankroti välja ilma eelnevalt ajutist pankrotihaldurit määramata, mistõttu tuli pankrotihalduril võlgniku pankrotieelsete varaliste suhete, maksejõuetuse tõenäolise põhjuse ja tekkimise aja väljaselgitamiseks täita ka tavapäraselt ajutisel pankrotihalduril lasuvaid ülesandeid. Eeltoodu kokkuvõtteks taotleb haldur kohtult pankrotihaldurile töötasu 660 eurot, millele vastavalt

§-le 65 lg 11 lisandub käibemaks 132 eurot. Kõrvutades taotletava tasu suurust Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 § 2 lg 1 kehtestatud tasumääraga, mida kohaldatakse halduri töötasu hüvitamisel riigi vahenditest (66 eurot tund), ilmneb, et taotletav töötasu vastab tasule, mida riik maksab pankrotihaldurile 10 töötunni eest. Aruande kohtule esitamise hetkel on pankrotivara hoidmiseks kasutataval võlgniku arvelduskontol nr EE422200001104776378 raha 792,16 eurot. Juhul kui kohus määrab pankrotihaldurile pankrotivara arvel töötasu taotletud ulatuses, saab selle summa arvel edaspidi Õigusbüroo Faktootum OÜ-le tasuda pankrotihalduri töötasu ja sellele lisanduva käibemaksu ning Swedbank AS-ile ülekande tegemise teenustasu 0,16 eurot. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162lg 2 p 3) 4 11.

Pankrotivarast on

§ 153lg 1 p 2 nimetatud rahuldamisjärgu jaotiste katteks välja makstud 468,49 eurot järgmiselt: Võlausaldaja nimi Hxxxx Vxxxxxx(3xxxxxxxxxx) PlusPlus Capital AS

§ 162lg 4) 12.

Ei tunnustatud pandiõigusi ega ole laekumisi pandieseme müügist. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162lg 2 p 5) 13.

Võlgnikul ei ole müümata müügikõlblikku pankrotivara ega nõudeid teiste isikute vastu. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel ja kohtuvaidlustest (

§ 162

lg 2 p 6, p 8) 14.

§ 124

lg 2 kohaselt seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Võlgnikul puudus tema pankroti väljakuulutamise ajal vara, mille realiseerimisest saaks teenida raha menetlusega seotud kulude katmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Haldur tegi ses asjas iga taolise pankrotimenetlusega vältimatult kaasnevaid toiminguid: 1) viis läbi koosoleku, koostas ja esitas dokumente kohtule ja muudele isikutele; 2) suhtles võlausaldajatega, kontrollis esitatud nõudeid ning fikseeris kogutud tõendite alusel iga võlausaldaja põhjendatud ja tõendatud nõude summa ning 3) suhtles võlgnikuga, pidas arvestust tema jooksva sissetuleku üle, korraldas selle jagamise pankrotivaraks ning võlgniku ning tema ülalpeetava igapäevaste kulude katmiseks jäävaks varaks.

1. Nõuete kaitsmisel vaadati läbi 9 võlausaldaja nõudeavaldused summas 16 081,80 eurot. Nõudeid puudutavad küsitavused said lahendatud halduri ja võlausaldajate vahelise suhtluse käigus. Nõuetele ei esitatud vastuväiteid.
2. Võlgnik töötab alates 01.04.2021 töölepingu alusel Rxxxxxxx AS-is. Nii võlgnik kui ka tema tööandja on pankrotihaldurile mõista andnud, et töösuhe ei pruugi kujuneda pikaajaliseks. Alates 01.07.2021 on võlgnik saanud sissetulekut 5038,23 eurot. Haldur lisab ülevaate võlgniku netosissetulekust ja sellest, kui suur osa kuu sissetulekust on arvatud pankrotivara hulka. Kuu juuli 2021 aug 2021 sept 2021 okt 2021 nov 2021 Ei arestita Puudega inimese sotsiaaltoetus 27,21 27,21 27,21 27,21 27,21 Arestitav sissetulek Hooldaja toetus omavalitsuselt 20,00 20,00 20,00 20,00 20,00 Töövõimetoetus töötukassalt 258,72 267,35 267,35 258,72 233,40 Töötasu ja hüvitised tööandjalt 669,13 70,88 878,06 199,07 377,75 5 Töövõimetushüvitis haigekassalt Sissetulek kokku 359,81 174,45 239,88 1334,87 559,89 1432,50 505,00 920,04 261,68 Sissetulekust võlgniku osa 883,13 497,45 1112,27 453,54 641,46 Sissetulekust pankrotivara 400,00 62,44 470,23 51,46 278,58 dets 2021 KOKKU: 27,21 163,26 100,00 258,72 1544,26 2194,89 1035,82 285,93 5038,23 285,93 3873,78 0,00 1262,71
3. Enamik võlgniku sissetulekust laekus AS-is SEB Pank avatud kontole nr EE431010010317451018, mille suhtes ei ole võlgniku käsutusõigus piiratud, kuid mille suhtes on pankrotihalduril oma ülesannete täitmise tagamiseks paralleelne käsutusõigus. Juulis, septembris ja oktoobris võlgnik taotles ja sai tööandjalt makseid sularahas. See raskendas sissetulekust pankrotivara hulka kuuluva osa sujuvat eraldamist, sest haldur sai sissetulekust teada tagantjärgi. Võlgniku sissetulekust seaduse kohaselt arestitavast osast jäi juulis pankrotivarasse nõudmata 103,40 eurot seetõttu, et sularahas saadud sissetulek oli pankrotihalduri määramise ajaks ära kasutatud. Septembris võlgnikule sularahas makstud sissetulekust jäi pankrotivarasse arvamata 150 eurot. Võlgnik kasutas tööandjalt saadud sularaha väidetavalt küttepuude soetamiseks. Arvestades praeguse kaasuse asjaolusid ning TMS § 66 lg 1 p 3 sätestatut võib minu hinnangul aktsepteerida võlgniku sissetulekust eraldatava summa mõningast vähendamist selleks, et võlgnik saaks valmistuda kütteperioodiks. Pankrotivara hoidmiseks võtsin kasutusele AS-is Swedbank avatud võlgniku arvelduskonto nr EE
4. Võlgniku kontol nr EE431010010317451018 olevat raha ei käsita ma pankrotivarana, vaid võlgniku jooksva sissetuleku selle osana, mis seaduse kohaselt peab olema ja ongi võlgniku käsutuses tema igapäevaste kulude katmiseks. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162lg 2 p 7) 18.

Võlausaldajate nõuded, mille katteks võlausaldajad ei ole raha saanud, on järgmised: 2. rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (

§ 153lg 1 p 2) Võlausaldaja nimi Hxxxx Vxxxxx (3xxxxxxxxxx) PlusPlus Capital AS

§ 162lg 2 p 8) 19.

Selles pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ole kavas esitada hagisid. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg 9) 20.

Kõik menetlusega seotud kulud on kajastatud lõpparuandes. Lühiülevaade võlgniku tegevusest 21. Võlgnik on olnud abielus 14.03.1992 – 28.03.1994 ja 23.04.2009 – 29.03.2019 ning on abielus alates xxxxxxxxxx. Võlgniku abikaasa on rohkete võlgadega ja hooldust vajav isik. Pankrotimenetluse algul elas võlgnik koos abikaasaga kasuvanematele kuuluvas ahiküttega korteris, kuid praeguseks on abikaasa võlgniku juurest lahkunud ning võlgnik elab üksi. Võlgnikul on xxxxxxxxxx sündinud tütar, xxxxxxxxxx sündinud poeg jaxxxxxxxxxxx sündinud poeg. Keegi võlgniku lastest ei ole võlgniku ülalpeetav. Võlgniku vararegistrites registreeritav vara piirdub liiklusregistrisse kantud kolme sõidukiga, mille registrikanne on peatatud aastaid 6 tagasi ning mis tõenäoliselt ei ole säilinud. Võlgnik ei ole olnud ega ole ühegi ühingu juhtorgani liige või osanik. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (

§ 163lg 5) 22.

Võlgniku kinnitusel on tal olnud võlgu üle 20 aasta. Alustas võlgade võtmist üksikemana lapsi kasvatades. Laenu võttis igapäevaste kulude katmiseks. Seejuures ei olnud võlgnikul häid väljavaateid teenida tulevikus nii suurt ja stabiilset sissetulekut, mis võimaldaks kõiki endale võetavaid kohustusi nõuetekohaselt täita. Sissetuleku teenimist takistasid nii probleemid tervisega kui ka korratu eluviis, millele kohus on pidanud korduvalt karistusõiguslikku hinnangut andma. Kinnipidamisasutustes viibimine on piiranud võlgniku võimalusi teenida tulu ja täita kohustusi. Ei ole teada, et laenatud raha eest oleks võlgnik soetanud väärtuslikke esemeid, mida saaks võlgade katteks müüa. Lisaks ebastabiilsele elukorraldusele on võlgniku toimetulekut tõenäoliselt raskendanud ebapiisav majandamisoskus. Ei saa välistada, et see jääb võlgniku toimetulekut mõjutama ka edaspidi. Halduri arvates suhtus võlgnik varaliste kohustuste võtmisse ja laenatud raha kasutamisse liiga kergemeelselt. Maksejõuetus on selle tagajärg. Midagi erakordset võlgniku mõtlemise ja tegutsemise viisis siiski ei ole. Sarnaselt mõtlevaid, tegutsevaid ja maksejõuetuks muutuvaid isikuid on suhteliselt palju. Võlgniku eripäraks on see, et korratu elamise ja käitumise viisi korrapärasemaks muutmine on nähtavasti küllaltki raske ning praegu ei ole kindel, et võlgnik on probleemid ületanud ning suudab minevikus tehtud vigu tulevikus vältida. Halduri arvates ei ole alust väita, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuritegu. 23. Võlgniku suhtes on alates 2004. aastast algatatud 58 täitemenetlust. Enamik menetlustest oli pankroti väljakuulutamise hetkeks lõppenud. Tagantjärgi on raske tuvastada maksejõuetuse tekkimise täpset aega, kuid pankroti väljakuulutamise ajaks lõppemata menetluste algusaegade põhjal võib öelda, et võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks hiljemalt 2016. aastal. Kohtu põhjendused ja järeldused Pankrotimenetluse lõpetamine 24.

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse.

§ 163

lg 6 kohaselt jätab kohus lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandes ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. 25. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod, vaid

§ 163lg 5 tähenduses muu asjaolu.

26.

§ 165

lg 3 alusel tuleb Einar Vallandi vabastada pankrotihalduri kohustusest Gxxxx Txxxxxx pankrotimenetluses. 27.

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ning kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev määrus täitedokumendiks. 28.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust.

§ 65

lg 113 alusel võib füüsilise isiku pankrotimenetluses haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel 7 kehtestatud alampalga määr (

1. aastal 1752 eurot, 2022 aastal 1962 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust.
2. Pankrotihaldur taotleb määrata tasuks oma ülesannete täitmise eest 660 eurot, millele lisandub käibemaks 132 eurot, kokku 792 eurot. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist

§ 65lg 113 alusel toimingutasuna.

Pankrotihaldur on 05.08.2021 menetlusdokumendis teatanud kohtule ja võlausaldajatele, et soovib taotleda tasu toimingutasuna. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Einar Vallandi taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 792 eurot, sh käibemaks 132 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu pankrotivarast välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. 30. Pankrotihaldur palub kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 2,10 eurot ja pankrotihalduri tasu väljamaksmisel lisanduv kulu summas 0,16 eurot. Kohus leiab, et käesoleva aruandega tuleb kinnitada pankrotihaldur Einar Vallandi poolt tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud kokku summas 2,10 eurot ja pankrotihalduri tasu väljamaksmisel lisanduv kulu summas 0,16 eurot. Pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud kanda pankrotivara arvel. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine 31.

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel.

1. 28.11.
2. a esitas võlgnik Gxxxx Txxxxx kohtule avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlgnik on kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise menetluse välistada ning et võlgnik kohustub täitma

§ 173nimetatud kohustusi.

Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 05.08.2021. a. 33.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. 34. Kohus leiab, et võlgnik ei ole esitanud kohustustest vabastamise avaldust

§ 170lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides.

Samas leiab kohus, et võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajal oli tõenäoline, et võlgniku pankrotimenetlus lõppeb raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist ja võlgnikul on võimalik avaldus esitada ka koos nö raugemise aruandega. Võlgnik on teeninud piiavalt sissetulekut, et selle arvel on olnud võimalik teha ka jaotise alusel väljamaksed võlausaldajatele ning võlgniku pankrotimenetlus lõppeb lõpparuande kinnitamisega. Kohus leiab, et avalduse esitamise tähtaeg tuleb ennistada ja lugeda, et võlgniku avaldus on esitatud tähtaegselt. Avalduses sisalduvad

§ 170

lg-s 2 nõutud kinnitused.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. 35.

§ 174

lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Vastavalt

§ 176

lg 1 kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotiavalduse esitamise eesmärgiks oli võlgnikule võimaluse andmine vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (

§ 2II lause).

Võlausaldajad ei ole Gxxxx Txxxxxx kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada Gxxxx Txxxxxx kohustustest vabastamise menetluse. 8 36.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

37.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 38. Kohus leiab, et võlgnik on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning Gxxxx Txxxxxx ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab Gxxxx Txxxxxxxesitama iga kuue

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Gxxxx Txxxxxx tööandjale, Sotsiaalkindlustusametile) teatama.

§ 173

lg 4 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust (Gxxxx Txxxxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173

lg-s 3 nimetatud tulust peab Gxxxx Txxxxx kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust.

1. TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast.
2. Gxxxx Txxxxxxx on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta
3. jaanuaril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele.
4. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 (p 11) leidnud, et uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
5. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada

§ 173

lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.

§ 175

lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. 9 44.

§ 175

lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 45.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 46.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 47.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 48.

§ 176

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 49.

§ 177

lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 10