KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 8. detsember 2021 Kohtuasja number 1-19-9814 Kohtukoosseis eesistuja Erkki Hirsnik, liikmed Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kohtu

) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

1. septembri 2021 otsus Apellant prokuratuur, esindaja Lõuna ringkonnaprokurör Ülle Hõrak Teised apellatsioonimenetluse pooled süüdistatav Rait Siffer. Isikukood 39505192766; elukoht XXX; töökoht XXX OÜ; viimati karistatud Tartu Maakohtu
2. aprilli 2019 otsusega

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi 4 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega Ringkonnaprokuratuuri kaitsja vandeadvokaat Otto Preem Menetluse vorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Maakohtu 21. septembri 2021 otsus Rait Sifferile

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud karistuste ning

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel karistuse tingimisi kohaldamata jätmise osas.

2. Mõista Rait Sifferile

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi suure koguse narkootilise aine korduva grupis käitlemise eest karistuseks 3 aastat vangistust. 3.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Rait Sifferile Tartu Maakohtu 26.

aprilli 2019 otsusega nr 1-19-1495 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 aasta 2 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 7 aastat 2 kuud ja 28 päeva vangistust. 4.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Rait Sifferi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 5.–6. maini 2019, s.o 2 päeva ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 7 aastat 2 kuud ja 26 päeva vangistust. 1

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises grupis ja isikuna, kes on varem toime pannud

1. peatüki
2. jaos märgitud narkootikumidega seotud kuriteo. Täpsemalt seisneb süüdistus järgnevas.
4. aasta algusest kuni
5. aasta kevadeni omandas R. Siffer eeluurimisel seni tuvastamata asjaoludel vähemalt 78 grammi marihuaanat.
6. Pärast äsja kirjeldatut omandas R. Siffer veel narkootikume, sedakorda
7. aasta aprillis. Täpsemini omandas R. Siffer koos R.L. ga M.B. lt ja R.M. ilt Valgas XXX erinevatel kordadel kokku vähemalt 220 grammi marihuaanat ning 273 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit järgmiselt: - R. Siffer leppis
8. aasta aprillikuu alguses telefoni teel kokku kohtumise M.B. ja R.M. iga, kuid R. Sifferi palvel läks kohtumisele R.L. , kes tutvustas ja esitles ennast edaspidi kõikidel kohtumistel R. Sifferina. Kohtumisel omandas R.L. M.B. lt ja R.M. ilt vähemalt 100 grammi marihuaanat. Osa sellest marihuaanast tarvitasid R.L. ja R. Siffer ära ning ülejäänu müüsid edasi; - eelneva kokkuleppe alusel vähemalt 100 grammi marihuaanat, millest osa R.L. ja R. Siffer tarvitasid ära ning ülejäänu müüsid edasi; - eelneva kokkuleppe alusel vähemalt 20 grammi marihuaanat enda tarbeks ning vähemalt 3 grammi amfetamiini, mille R.L. andis edasi R. Sifferile; - eelneva kokkuleppe alusel mobiilirakenduses Telegram vähemalt 120 grammi amfetamiini, mille R.L. andis R. Sifferile edasise käitlemise jaoks üle; - eelneva kokkuleppe alusel mobiilirakenduses Telegram soovisid omandada 150 grammi amfetamiini, millest said algul kätte 90 grammi ning pärast seda, kui R. Siffer avastas amfetamiini puudujäägi 60 grammi ulatuses, anti järgmisel kohtumisel üle veel 60 grammi. Amfetamiini andis R.L. R. Sifferile edasise käitlemise jaoks üle.
10. mail 2019 soovisid R. Siffer ja R.L. omandada M.B. lt ja R.M. ilt 200 grammi amfetamiini, mille omandamiseks R. Siffer andis R.L. le 2200 eurot, kes omakorda viis raha M.B. le ja R.M. ile nende elukohta Valgas XXX . Amfetamiini omandamine jäi R. Sifferi ja R.L. tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata: politsei pidas R.L. ja R. Sifferi
11. mail 2019 kuriteos kahtlustatavatena kinni. 2

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi 4.

mail 2019 toime pandud kuriteo katses ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti see karistus kaetuks R.

Sifferile Tartu Maakohtu 26. aprilli 2019 otsusega nr 1-19-1495 mõistetud karistuse ärakandmata osaga ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 2 kuud ja 28 päeva vangistust. Samuti tunnistati R. Siffer süüdi

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi 2018.

aasta algusest kuni

1. aasta kevadeni,
2. aasta aprillis ning
3. aasta kevadel toime pandud kuritegudes. Selle eest mõisteti R. Sifferile karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka R.

Sifferi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 5.–6. maini 2019, s.o 2 päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti see karistus kaetuks R.

Sifferile

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristusega ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 2 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti see karistus täielikult täitmisele pööramata Tartu Maakohtu

1. aprilli 2019 otsuses sätestatud tingimustel ja korras. 4 aasta ja 3 kuu pikkust katseaega arvati Tartu Maakohtu
2. aprilli 2019 otsuse kuulutamisest ning kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustust kohtuotsuse jõustumisest, s.o alates
3. maist
4. 7.

§ 831lg 1 ja § 84 alusel mõisteti R.

Sifferilt kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks välja 5720 eurot, mis kuulub osaliselt täitmisele varem arestitud sularaha, s.o 260 euro arvelt. Ka võttis kohus seisukoha asitõenditega toimimise ja menetluskulude osas.

1. Maakohtu otsusega tunnistati süüdi ja karistati ka R.L. t, kuid tema osas apellatsioonimenetlust ei toimu.
2. Kohus luges R. Sifferi süüdistuse täielikult tõendatuks. Karistuse mõistmist põhjendas kohus järgmiselt.
3. Karistusregistri andmetel on R. Sifferil neli kehtivat kriminaalkaristust ja kaks väärteokaristust. Tartu Maakohtu
4. aprilli 2014 otsusega tunnistati R. Siffer süüdi

§ 187lg 1 järgi ja Tartu Maakohtu 26.

aprilli 2019 otsusega

§ 184lg 1 p 2 järgi.

Toimepandud teo osas avaldas R. Siffer kohtus kahetsust ning kohus arvestab puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna vastavalt

§ 57lg 1 p-le 3. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei 3

§ 65lg 2 alusel, suurendades mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 26.

aprilli 2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõistes ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 8 aastat 2 kuud ja 26 päeva vangistust. Kohtu hinnangul ei ole aga otstarbekas mõista R. Sifferile reaalset pikaaegset vangistust, kuivõrd pärast toimepandud süütegu on R. Siffer oma eluga järje peale saanud, on loobunud narkootiliste ainete tarvitamisest ja nende käitlemisest. Uusi kuritegusid ta toime pannud ei ole. Kriminaalhooldus on kulgenud senini edukalt. Kuigi R. Sifferi suhtes on kohtusse saadetud kaks erakorralist ettekannet, on karistus jäetud siiski täitmisele pööramata, kuna R. Siffer sattus liiklusõnnetusse. Pärast seda on ta allunud kriminaalhooldusele. Samuti leidis kohus teist erakorralist ettekannet arutades, et katseaja pikendamise taotlus ei ole põhjendatud ning erakorralise ettekande aluseks olev rikkumine ei olnud sellise iseloomuga, mis peaks kaasa tooma kriminaalhooldusametniku poolt taotletud järelmi. Kuna R. Siffer enam narkootilisi aineid ei tarvita, samuti ei ole ta uusi süütegusid toime pannud, puudub vajadus mõjutada teda pikaaegse reaalse vangistusega. 11. R. Sifferile on varasemalt antud korduvalt võimalusi eluga vabaduses edasi minna. Kahjuks kohe peale eelmist kohtuotsust ta neid võimalusi ei kasutanud, ei võtnud õppust, vaid jätkas kuritegelikku elu. Seega oleks prokuröri seisukoht

§ 65

lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise osas faktiliselt õige, kuid karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka sellega, et R. Siffer on pärast viimast kuritegu tegelenud aktiivselt oma probleemi algpõhjustega (ainete tarvitamine). Ta on leidnud endale stabiilse töökoha ja sissetuleku, uue suhtlusringkonna, on taastanud toetavad suhted perega ja tasub aktiivselt kohtutäiturile varem tekkinud võlgnevusi. Eeltoodu annab alust arvata, et R. Siffer on astunud väga suured sammud paranemise ja seaduskuuleka elu poole. Seega ei saa üksnes üldpreventiivsetel kaalutlustel mõista R. Sifferile karistuseks reaalset pikaaegset vangistust, vaid arvestada tuleb ka eripreventiivset eesmärki. Kui käesoleval ajal saata süüdistatav reaalset pikaajalist vangistust kandma, kaotavad seni saavutatud tulemused igasuguse tähenduse ja ilmselt kaotaks R. Siffer edaspidiseks eluks motivatsiooni jätkata õiguskuulekat elu ja hoiduda narkootiliste ainete tarvitamisest. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et R. Siffer on toime pandud kuritegu valdavalt tunnistanud, on mõistnud oma valesti käitumist ja teinud sellest õiged järeldused. Kuna kuriteo toimepanemisest on möödunud enam kui kaks aastat ning uusi kuritegusid ei ole ta toime pannud, iseloomustab see R. Sifferit viimasel ajal seaduskuuleka isikuna. 12. 4. mail 2019

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi toime pandud kuriteo katse eest tuleb mõista R.

Sifferile karistuseks

§ 60

lg-te 1 ja 3 põhimõtteid kohaldades 6 kuud vangistust.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel tuleb see karistus lugeda kaetuks R.

Sifferile Tartu Maakohtu

1. aprilli 2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga ning mõista liitkaristuseks 4 aastat 2 kuud ja 28 päeva vangistust.
2. aasta algusest kuni
3. aasta kevadeni,
4. aasta aprillis ja
5. aasta kevadel

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi toime pandud kuritegude eest tuleb mõista R.

Sifferile karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg ning kandmata karistuseks lugeda 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel tuleb see karistus lugeda kaetuks

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristusega ning mõista lõplikuks liitkaristuseks 4 aastat 2 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel tuleb vangistus jätta R.

Sifferi suhtes tingimisi kohaldamata ning täielikult täitmisele pööramata Tartu Maakohtu

1. aprilli 2019 otsuses sätestatud tingimustel ja korras. 4 aasta ja 3 kuu pikkust katseaega tuleb arvestada Tartu Maakohtu
2. aprilli 2019 otsuse kuulutamisest ning kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustust kohtuotsuse jõustumisest, s.o alates
3. maist
4. Apellatsioon 4

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning karistada teda 4 aasta pikkuse vangistusega, millest

§ 68lg 1 alusel arvata maha eelvangistus 5.–6.

maini 2019, lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust ning

§ 65lg 2 alusel suurendada seda karistust Tartu Maakohtu 26.

aprilli 2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks 8 aastat 2 kuud ja 26 päeva vangistust. Apellatsiooni argumendid on kokkuvõtlikult järgmised. 14. Kohus rikkus materiaalõigust esmalt sellega, et käsitles R. Sifferile etteheidetavaid tegusid korduvate kuritegudena ja teiseks R. Sifferile karistuse mõistmisel. Kohus jõudis ebaõigele järeldusele, et R. Sifferile etteheidetavad teod on korduvad kuriteod, millest tulenevalt kohaldas ebaõigesti ka

§ 65

lg 1 ja § 65 lg 2 sätteid, mõistes eraldi karistuse enne kohtuotsust ja pärast kohtuotsust toime pandud kuritegude eest. Prokurör on seisukohal, et R. Sifferile süüks arvate tegude näol on tegemist ühe jätkuva kuriteoga (korduvus kvalifitseeriva tunnusena tuleneb kustumata karistusest eelmise narkokuriteo eest). Lugedes kergemad karistused kaetuks raskemaga ja kohaldades katseajal toime pandud kuriteo katse eest (4. mai 2019 episood)

§ 65

lg 1 sätteid ning jättes kohaldamata

§ 65lg 2 sätted, kohaldas kohus materiaalõigust ebaõigesti.

See tõi kaasa karistuse mittevastavuse kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule ning tingib maakohtu otsusega mõistetud karistuse muutmise kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 338 p-des 2 ja 4 sätestatu alusel.

1. Järeldus, et R. Sifferi poolt toime pandud tegude näol on tegemist jätkuva kuriteoga, põhineb Riigikohtu
2. märtsi 2019 lahendil asjas nr 1-17-11432, kus selgitatakse järgmist. Hindamaks süüdistatavale mõistetud karistuse seaduslikkust peab esmalt otsustama selle üle, kas tema erinevad amfetamiini käitlemise teod on käsitatavad õiguslikult ühe jätkuva kuriteona või mitme iseseisva teona. Jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud, üldjuhul ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toime pandud süütegu. Sarnased on sellised teod, mis ründavad sarnastel asjaoludel sama õigushüve ja täidavad sama süüteokoosseisu ning on omavahel reeglina ka ajaliselt ja ruumiliselt lähedased. Ühtset tahtlust näitab see, kui isiku tahtlus hõlmab juba enne ühe niisuguse teo lõpuleviimist ka järgmise teo. Jätkuva süüteo korral ei käsitata iga üksikut tegu jätkuva tervikteo suhtes iseseisvana ja need näiliselt iseseisvad teod ei moodusta omavahel kogumit. Küll aga on oluline, et kõik sellised teod oleksid eraldivõetuna koosseisupärased, õigusvastased ja süülised.
3. Võttes aluseks kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud, saab asuda seisukohale, et R. Sifferi käitumine oli kõikidel üksikjuhtudel suunatud amfetamiini ja marihuaana ebaseaduslikule omandamisele ühest samast allikast ning omandatud aine edasiandmisele. Tema poolt toime pandud amfetamiini käitlemise teod olid ajaliselt küllaltki lähedased, leides aset
4. aasta algusest kuni
5. maini
6. Kuna R. Siffer omandas amfetamiini pidevalt ja selle üheks eesmärgiks oli aine järjepidev edasiandmine erinevatele isikutele, võib järeldada, et need erinevad üksikkorrad olid kaetud ühtse tahtlusega. Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et R. Sifferile süüks arvatud käitlemistegusid tuleb õiguslikult hinnata tervikuna ja lugeda need üheks jätkuvaks kuriteoks. Nii amfetamiini kui ka kanepit sai R. Siffer ühest ja samast kohast ning samalt isikult.
7. Jätkuv kuritegu on õigusliku teoühtsuse põhimõttest lähtuvalt üks tegu, mille eest saab mõista vaid ühe karistuse (vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-4-04, p-d 8.2 ja 13). Ehkki jätkuva kuriteo moodustavad sellised teod, mis on eraldivõetuna koosseisupärased, õigusvastased ja süülised, ei tohi neid tegusid siiski lahutada ning mõista igaühe eest eraldi karistust. Jätkuva kuriteo korral ei 5

§ 65esimese ega ka teise lõike alusel.

Jätkuv kuritegu ei saa õiguslikult ühe teona olla käsitatav eraldivõetult nii teona, mis pandi toime enne süüdimõistvat kohtuotsust, kui ka teona, mis pandi toime pärast seda otsust

§ 65lg-te 1 ja 2 mõttes.

Jätkuv kuritegu tuleb kvalifitseerida viimase osateo toimepanemisel kehtinud karistusseaduse järgi (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. veebruari 2018 otsus nr 1-17-4243/30, p 13). Sellest tulenevalt peab viimase osateo ajal kehtinud seaduse järgi mõistma süüdistatavale reeglina ka karistuse. Kui jätkuv kuritegu pannakse toime enne ja pärast eelmist süüdimõistvat otsust, saab järelikult rääkida teost pärast selle kohtuotsuse kuulutamist

§ 65lg 2 mõttes.

Seega tuleb käesoleval juhul mõista R. Sifferile liitkaristus üksnes viimati nimetatud sätte alusel, suurendades jätkuva kuriteo eest mõistetavat karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. 18.

§ 184paikneb rahvatervisevastaste süütegude peatükis.

Sellega kaitstakse rahvatervist kahju eest, mida põhjustab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslik levik inimeste tervisele. Seda silmas pidades oleneb narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise hukkamõistetavus ja karistamisväärsus eeskätt sellest, mil määral ja kui paljude inimeste tervist sellise käitumisega ohustatakse või kahjustatakse. See omakorda oleneb suuresti käideldud narkootilise aine kogusest ja liigist. Mida suurem on ebaseaduslikult käideldud narkootilise või psühhotroopse aine kogus, seda suurema hulga inimesteni võib see eelduslikult jõuda ja seda suuremat kahju see aine nende inimeste tervisele eelduslikult põhjustab.

1. R. Sifferi süü on suur, kuna ta on pannud toime katseajal uue analoogse kuriteo, tegemist on ohtliku narkootikumi amfetamiiniga. Tal oli aktiivne roll kuriteo toimepanemisel. Puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kergendava asjaoluna ei saa arvesse võtta puhtsüdamlikku kahetsust, kuna R. Siffer ei võtnud talle etteheidetavat süütegu täielikult omaks ega kahetsenud siiralt. Puhtsüdamliku kahetsuse puudumist kinnitab asjaolu, et R. Siffer muutis kohtus oluliselt ütlusi, eesmärgiga vähendada oma rolli narkootikumide ebaseaduslikul käitlemisel ning vabaneda vastutusest. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Vaidlust ei ole selle üle, et R. Siffer pani süüdistusaktis kirjeldatud käitumisaktid toime. Ka ei vaielda selle üle, et need käitumisaktid tuleb kvalifitseerida

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi.

Selle kõigega nõustub ka ringkonnakohus. Vaidlus on aga R. Sifferile mõistetud karistuse üle, mis omakorda sõltub kõigepealt sellest, kas süüdistuses kirjeldatud käitlemisi tuleb õiguslikult pidada üheks jätkuvaks kuriteoks või on tegemist mitme iseseisva teoga. Esimese variandi puhul tuleks R. Sifferile mõista kõigepealt üks karistus

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning liita see karistus

§ 65lg 2 alusel Tartu Maakohtu 26.

aprilli 2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga. Teise variandi puhul oleks aga tarvis mõista esmalt karistus

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi enne Tartu Maakohtu 26.

aprilli 2019 otsuse kuulutamist toime pandud tegude eest, liita see karistus

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel Tartu Maakohtu 26.

aprilli 2019 otsusega mõistetud karistusega, siis mõista talle

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi karistus pärast Tartu Maakohtu 26.

aprilli 2019 otsuse kuulutamist toime pandud teo eest ning liita see karistus

§ 65

lg 2 alusel omakorda

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristusega.

21. Maakohtu otsusest ei nähtu sõnaselgelt, kas kohus käsitles R. Sifferi süüdistuses kirjeldatud käitlemisi õiguslikult ühe jätkuva kuriteona või mitme iseseisva teona. Karistuse mõistis maakohus R. Sifferile esmalt

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi pärast Tartu Maakohtu 26.

aprilli 2019 otsuse kuulutamist toime pandud teo eest ning liitis selle karistuse

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemise teel Tartu Maakohtu 26. aprilli 2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga. Siis mõistis kohus karistuse

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 6

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemise teel varasemalt

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristusega.

Sellest näib ringkonnakohtule, et maakohus käsitles süüdistuses toodud käitlemisi mitme iseseisva teona. Sellise nägemuse korral kohaldas kohus aga liitkaristuse mõistmist reguleerivaid sätteid valesti. Nimelt näeb

§ 65

lg 2 ette, et kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides

§ 64lg-tes 2, 4 ja 5 sätestatut.

Kui maakohtu hinnangul tuleb R. Sifferi käitlemisi käsitleda mitme iseseisva teona, jäävad osad teod enne Tartu Maakohtu 26. aprilli 2019 otsuse kuulutamist, kuid üks tegu ka pärast selle otsuse kuulutamist ja enne selle otsusega mõistetud karistuse täielikku ärakandmist. Seega ajaliselt viimase teo eest mõistetud karistus tulnuks igal juhul liita

§ 65lg 2 alusel.

Seadus ei võimalda

§ 65

lg-s 2 kirjeldatud olukorras mõista isikule eripreventiivsetel kaalutlustel liitkaristust hoopis

§ 65lg 1 alusel.

Kuna maakohus just nii tegi ehk lähtus

§ 65

lg 2 asemel

§ 65lg-st 1, kohaldas kohus materiaalõigust valesti.

Juba see tingib maakohtu otsuse osalise tühistamise. Samas nõustub ringkonnakohus apellandiga, et R. Sifferile etteheidetavaid käitlemistegusid ei saa üldse käsitleda mitme iseseisva teona.

1. Riigikohus on korduvalt selgitanud, mis asjaoludel saab hinnata inimese erinevaid käitumisakte õiguslikult jätkuva süüteona. Seda on Riigikohus teinud ka apellandi viidatud
2. märtsi 2019 otsuses asjas nr 1-17-11432 p-des 9 ja 10, kusjuures selles asjas oli samuti tegemist süüdistusega narkootilise aine käitlemises. Võttes neid selgitusi arvesse ja lähtudes maakohtu poolt tuvastatud faktilistest asjaoludest, tuleb ka R. Sifferi käitlemistegusid käsitleda õiguslikult ühe jätkuva kuriteona. Seda järgmistel põhjustel.
3. On tuvastatud, et R. Siffer omandas
4. aasta algusest kuni
5. aasta kevadeni teadmata allikast vähemalt 78 grammi marihuaanat ning
6. aasta aprillis koos R.L. ga M.B. lt ja R.M. ilt vähemalt 220 grammi marihuaanat ja 273 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit. Samuti soovis ta
7. mail 2019 omandada koos R.L. ga M.B. lt ja R.M. ilt 200 grammi amfetamiini, kuid see tegu jäi katsestaadiumisse. Marihuaanat tarvitasid R. Siffer ja R.L. nii ise kui ka müüsid edasi. Amfetamiinist tarvitas R. Siffer osa ise ära ja osa müüs edasi. Neist asjaoludest lähtuvalt tuleb järeldada, et R. Sifferi käitumine oli igal korral suunatud narkootilis(t)e aine(te) ebaseaduslikule omandamisele ja edasiandmisele, osaliselt ka äratarvitamisele. Et seejuures omandati kahte erinevat narkootilist ainet, ei oma tähtsust, kuna omandamise eesmärk oli samasugune ning mingil hetkel osutus lihtsalt võimalikuks omandada lisaks ühele ainele ka teist. Narkootiliste ainete käitlemisteod (sh käitlemise katse) olid ajaliselt küllaltki lähedased, leides aset
8. aasta algusest kuni
9. maini
10. Suures osas omandati või üritati omandada narkootilisi aineid samast allikast. Kuigi osaliselt ei ole omandatud marihuaana allikas teada, ei oma see jätkuvuse seisukohast tähtsust. Kuna narkootilisi aineid omandas R. Siffer pidevalt ja selle üheks eesmärgiks oli ainete järjepidev edasiandmine erinevatele isikutele, võib järeldada, et erinevad üksikkorrad olid kaetud ühtse tahtlusega ning õiguslikult oli tegemist ühe jätkuva kuriteoga.
11. Apellant viitab õigesti sellele, et jätkuva kuriteo eest tuleb mõista isikule üks karistus ning kui jätkuv kuritegu pannakse toime enne ja pärast eelmist süüdimõistvat otsust, tuleb liitkaristuse mõistmisel lähtuda

§ 65lg-st 2.

Maakohus mõistis R. Sifferile

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kaks erinevat karistust, kohaldades sellega ebaõigesti materiaalõigust. Et see tingib maakohtu otsuse tühistamise R. Sifferile

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi mõistetud karistuste osas, tuleb enne liitkaristuse mõistmise juurde pöördumist mõista R. Sifferile

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi üks karistus. 7

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on karistusena ette nähtud kolmekuni viieteistaastane vangistus. Seega saab R. Sifferile karistuseks mõista vaid vangistuse. 26. Ringkonnakohus leiab, et R. Sifferi süü on suur. Seda seetõttu, et ta käitles kahte erinevat narkootilist ainet, märkimisväärselt suures koguses ja ligi pooleteist aasta jooksul. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kuigi maakohus arvestas karistust kergendava asjaoluna R. Sifferi puhtsüdamlikku kahetsust vastavalt

§ 57

lg 1 p-le 3, nõustub ringkonnakohus apellandiga, et kahetsust ei saa pidada siiraks. Riigikohus on selgitanud, et puhtsüdamlik kahetsus

§ 57

lg 1 p 3 tähenduses ei eelda süüdistuse väidete vastuvaidlematut aktsepteerimist, kuid toimunus oma rolli kaalukuse vähendamine võib siiski seada kahetsuse siiruse kahtluse alla. Seda näiteks juhul, kui süüdistatava poolt omaksvõetav teo- või tagajärjeebaõigus (sh nt tema teopanus) erinevad olulisel määral tegelikkuses tuvastamist leidnud asjaoludest. (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni 2018 otsus asjas nr 1-17-105, p 20) R. Siffer tunnistas oma süüd kohtuistungil vaid osaliselt, andis ühe episoodi osas kohtueelses menetluses ja kohtus erinevaid ütlusi ning vähendas tunduvalt oma ebaseadusliku käitumise mahtu. Neil asjaoludel on ringkonnakohtu hinnangul alust asuda seisukohale, et avaldatud kahetsus on formaalne ning kantud üksnes soovist saavutada seeläbi oma karistuse kergendamine. Sellist kahetsust ei saa karistust kergendava asjaoluna arvestada.
2. Eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb R. Sifferi kahjuks arvestada, et R. Siffer üritas jätkata narkootikumide ebaseaduslikku käitlemist ka pärast seda, kui talle oli samasuguse tegevuse eest juba Tartu Maakohtu
3. aprilli 2019 otsusega mõistetud karistus ja see oli jäetud

§ 74alusel tingimisi täitmisele pööramata.

Sellest järeldub, et varasema karistuse mõistmine R. Sifferile vähemalt koheselt soovitud mõju ei avaldanud ning ta ei osanud hinnata kohtu usaldust tema suhtes. 28. R. Sifferi kasuks kõneleb aga see, et tema viimasest käitlemiskatsest on möödunud praeguseks enam kui kaks ja pool aastat ning selle aja jooksul ei ole R. Siffer uusi kuritegusid toime pannud. R. Sifferi ütlustest võib järeldada, et pärast narkootikumide viimast käitlemist on tema elus toimunud positiivsed muutused, ta on korrigeerinud oma elustiili ja -korraldust. Tema kriminaalhooldus ei ole küll möödunud probleemideta, kuid samas on positiivne, et varasema kohtuotsusega määratud narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise keeldu ei ole ta rikkunud. Lisaks arvestab ringkonnakohus sellegagi, et maakohus mõistis R. Sifferilt

§ 831

lg 1 ja § 84 alusel välja kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 5720 eurot, mis annab alust mõista talle

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi mõnevõrra kergem karistus (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri 2014 otsus asjas nr 3-1-1-82-14, p 11).
2. Seega kõneleb R. Sifferi kahjuks kuriteo maht (nii puutuvalt uimastite kogusesse kui ka teo kestvusse) ja selle (osaline) sooritamine kohe pärast eelmist karistusotsust – R. Sifferi kasuks aga räägib kuriteojärgne õiguskuulekas elu ja (mõneti) ka asenduskonfiskeerimine. Esimesed asjaolud on ringkonnakohtu hinnangul teistest kaalukamad, mistõttu võiks olla põhjendatud vähemalt sanktsioonimäära keskmisele (9 aastat) vastav või isegi seda ületav vangistus. Ringkonnakohus sellist karistust siiski põhjendatuks ei pea, sest see oleks süüpõhimõttega vastuolus ja vabaduspõhiõigust ebaproportsionaalselt piirav – ja niisugust karistust kohus sanktsioonivahemikust sõltumata mõista ei saa (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus nr 5-20-5, p 19).

§ 184

lg 2 järgne sanktsioonimäär on sarnane

§ 113

lg 1 järgi tapmise eest ette nähtava karistusega (kuus kuni viisteist aastat vangistust). Tapmise kuriteokoosseis aga kaitseb elu ehk karistusõigusega kaitstavatest õigushüvedest kõige kaalukamat. Seetõttu peaksid tapmissanktsiooniga sarnased olema karistused vaid niisuguste tegude ees, mille ebaõiguse määr on tapmisega umbes sama suur. Selliseid narkokuritegusid on 8

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kolme aasta pikkuse vangistusega.

1. Nagu eelnevalt öeldud, on R. Sifferit varem karistatud Tartu Maakohtu
2. aprilli 2019 otsusega. Selle otsusega karistati teda vangistusega, mis jäeti

§ 74alusel tingimisi 4 aasta ja 3 kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata.

Et uue kuriteo pani R. Siffer toime pärast nimetatud kohtuotsuse kuulutamist ja sellega määratud katseajal, tuleb talle mõista

§ 65lg 2 alusel liitkaristus.

Tartu Maakohtu 26. aprilli 2019 otsuse järgi on R. Sifferi ärakandmata karistus 4 aastat 2 kuud ja 28 päeva vangistust. Selle karistuse võrra tuleb R. Sifferile

§ 184

lg 2 pde 1 ja 2 järgi mõistetud 3-aastast vangistust suurendada, mõistes liitkaristuseks 7 aastat 2 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistusaja hulka tuleb arvata

§ 68lg 1 alusel R. Sifferi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 päeva. Vastavalt Kr

MS § 414 lg-le 1 saadetakse R. Sifferile pärast kohtuotsuse jõustumist teatis selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse peab ta karistuse kandmiseks ilmuma ning lg 2 kohaselt loetakse vanglasse saabumise aeg karistuse kandmise aja alguseks. 31. Toodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 ning § 338 p-dest 2 ja 4 tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 21. septembri 2021 otsuse R. Sifferile

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud karistuste ning

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel karistuse tingimisi kohaldamata jätmise osas.

Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega mõistab R. Sifferile karistuseks

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi 3 aastat vangistust, suurendab seda karistust

§ 65lg 2 alusel R.

Sifferile Tartu Maakohtu 26. aprilli 2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 aasta 2 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõistab liitkaristuseks 7 aastat 2 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka R.

Sifferi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 5.–6. maini 2019, s.o 2 päeva ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 7 aastat 2 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvata alates R. Sifferi vanglasse saabumisest. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Apellatsioon rahuldatakse osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) 1 Tõsi, sellisel juhul on sel inimesel ilmselt suure varalise kasu saamise eesmärk

§ 184lg 21 mõttes – aga siiski mitte ilmtingimata. 9