Obsah (6)

§ 4231§ 424§ 64§ 74§ 68§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 19. jaanuar 2022 Kriminaalasja number 1-20-6293 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakoh

§ 4231

järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust ning

§ 424

lg 2 järgi, mõistes karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti E.

Ellerile liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 2 alusel määrati, et vangistusest tuleb koheselt ära kanda 1 kuu.

§ 68lg 1 alusel arvati koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise alguseks 6.

september 2020.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud karistuse ülejäänud osa, s.o 1 aasta 3 kuu pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui E. Eller ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja lisakohustusi.

E. Ellerile määrati

§ 75

lg 2 p 2 ja p 8 alusel lisakohustusteks mitte tarvitada alkoholi ning kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 75lg 4 alusel määrati E.

Ellerile lisakohustus registreerida end 1 kuu jooksul vangistusest vabanemisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks esmase hindamise teenusele. Kohtuotsus jõustus

1. septembril
3. Kriminaalhooldusosakond esitas
4. oktoobril
5. a maakohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata E. Ellerile mõistetud karistus täitmisele, kuna kriminaalhooldusalune on rikkunud korduvalt registreerimiskohustust ega ole kohustuse kontrollil ametnikele kättesaadav, ehk ei allu ametnike kontrollile enda elukohas.
6. Tartu Maakohtu
7. detsembri
8. a määrusega erakorraline ettekanne rahuldati. E. Ellerile Tartu Maakohtu
9. septembri 2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-6293 mõistetud ärakandmata karistus pöörati täitmisele. E. Elleri karistuse kandmise aja algust arvatakse alates tema kinnipidamisest, s.o
10. detsembrist
11. Tõkend vahistamine tühistatakse määruse jõustumisel.
12. E. Eller on ettekande kohaselt korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ja ei ole kohustuse kontrollil ametnikele kättesaadav. Ametniku hinnangul hoidub isik tahtlikult kriminaalhooldusest. Talle ei ole olnud võimalik teostada kohustuse kontrolli
13. mail
14. juunil, 11., 12., 19.,
15. juulil, 8., 9., 10., 11., 20.,
16. augustil, 11., 20., 21.,
17. ja
18. septembril
19. Registreerimisele ei ilmunud E. Eller
20. septembril ja
21. oktoobril
22. Erakorralise ettekande kohaselt said ametnikud hooldusalusega küll enamasti kontakti, kuid ta ei viibinud enda väitel Tartu linnas.
23. augusti 2021 registreerimisel selgitas E. Eller, et ta töötab AS-s Eesti Aiad ja lubas esitada tööandja kirjaliku kinnituse. Kehtivat töölepingut ei ole ametnikule esitatud.
24. septembri 2021 registreerimisele isik ei ilmunud ja teavitas, et Covid-19 kiirtest oli näidanud positiivset tulemust. Ametnik palus edastada laboritesti tulemuse, kuid isik ei ole midagi esitanud.
25. septembril 2021 ei olnud E. Eller ametnikele kättesaadav kodus ega helistanud ka tagasi.
26. septembril 2021 ei vastanud E. Eller samuti ametnike kõnedele.
27. E. Elleri kriminaalhooldus algas üsna hästi, ent
28. a aprillist on see olnud probleemne. Kokku on toimunud 12 registreerimist. E. Eller on registreerimiskohustust rikkunud kolm korda. Talle on koostatud kaks kirjalikku hoiatust – esimene siis, kui E. Eller puudus mõjuva põhjuseta sotsiaalprogrammi tunnist, mistõttu programm katkestati. Teise hoiatuse koostas ametnik alkoholi tarivamise tõttu, mis tuvastati
29. aprillil
30. E. Eller ei ole korduvalt allunud ametnike kontrollile, rikub registreerimiskohustust ning on ametnikele kättesaamatu. Ta hoiab kriminaalhooldusest kõrvale. Kontakt temaga puudub.
31. Erakorralise ettekande kohaselt on E. Eller hoidnud kohustuse kontrollist kõrvale 5 kuu vältel, tuues vabanduseks linnast väljas viibimise (Pärnus, Tallinnas, Sillamäel, Võrus, Valgas) seoses tööga. Töölepingut ei ole ta ametnikele esitanud. Tööregistrist nähtuvalt ei ole ta alates
32. a ametlikult töötanud. Mitmel korral (21.,
33. ja
34. septembril 2021) on ta jätnud ametnikule tagasi helistamata. Seega ei ole E. Eller pikaajaliselt võimaldanud ametnikel alkoholikeelu kohustuse täitmise kontrollimist ega olnud ametnikuga kontaktis ega vastanud 2 kõnele. Eelnevale lisaks ei ilmunud E. Eller
35. septembril ja
36. oktoobril
37. a registreerimisele ega teavitanud mitteilmumisest.
38. Mõjuvad põhjused rikkumiste toimepanemiseks puuduvad. Kriminaalhooldusalusel tuleb olla ametnikele kättesaadav, alluda kohustuste kontrollile ja käia registreerimistel. Vastasel korral pole karistuse kandmine vabaduses võimalik. Kohus nõustus kriminaalhooldusametnikuga selles, et E. Eller hoiab kriminaalhooldusest eemale tahtlikult. Viimane kontakt E. Elleriga oli ametnikul
39. septembril 2021 ja siis
40. a detsembris, kui E. Eller oli kuulutatud tagaotsitavaks. Kuna rikkumised on korduvad ja pikaajalised, puudus kohtul usk E. Elleri motivatsiooni oma käitumise muutmiseks. Ta on ka varem registreerimiskohustust rikkunud ega ilmunud sotsiaalprogrammi tundi, mistõttu programm katkestati.
41. Pikaajaline kõrvalehoidumine kriminaalhooldusest on sedavõrd raske rikkumine, et karistuse täitmisele pööramine on ainuvõimalik meede.
42. Määruskaebuses palub kaitsja tühistada Tartu Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega kohaldada täiendavaid kontrollnõudeid ja pikendada katseaega poole aasta võrra.
43. Kokkuvõtlikult on E. Eller rikkunud kahel korral registreerimiskohustust, ühel korral oli alkoholijoobes, ei esitanud kriminaalhooldajale töölepingut ega olnud kättesaadav kriminaalhooldajale oma elukohas.
44. Kontrollnõuete rikkumiseks ei saa pidada seda, kui kontrolli teostatakse n-ö üllatusena ja isik kodus ei ole. Kontrollnõuete kohaselt võib E. Eller eelneva loata olla kodust eemal kuni 14 päeva, millist nõuet ta rikkunud ei ole. E. Eller ei saanud alluda kontrollile, mille toimumisest ta teadlik ei olnud. Oluline ei ole E. Elleri viibimiskoht, kuivõrd kodust eemalolekud jäid lubatud 14 päeva raamidesse.
45. Rikkumisena ei saa käsitleda ka kriminaalhooldaja kõnedele mittevastamist, sest

§ 75ei näe ette kohustust kriminaalhooldaja igale kõnele vastata.

Rikkumiseks tuleb pidada registreerimiskohustuse rikkumist, etteteatatud kontrollkäigu ajal kodust eemal olemist ja sellistel juhtudel kriminaalhooldaja kõnedele mittevastamist, mitte aga etteteatamata kontrollkäigu ajal kõnele mittevastamist.

1. Registreerimiskohustuse rikkumisena saab käsitleda kahte registreerimiskohustuse rikkumist ja ühte alkoholijoobes olemist. Kahe juhtumi kohta on E. Eller seletuskirja kirjutanud, ent need ei ole aluseks erakorralise ettekande esitamisele. Ettekande põhjuseks olid edutud kontrollreidid, mida aga rikkumisena käsitleda ei saa. Need kolm juhtumit ei tingi karistuse täitmisele pööramist. Kaaluda tuleks rikkumise raskust ning muid meetmeid ja kaalutlust põhjendada. Maakohus pole kaalunud ülal mainitud kolme juhtumit, s.o kaht registreerimiskohustuse rikkumist ja üht alkoholi tarvitamist. Sellega seoses on määrus kaalutlemata ja põhjendamata. Rikkumised ei välista lisakohustuste panemist E. Ellerile.
2. E. Ellerile töölepingu esitamata jätmise etteheide on põhjendamatu, sest asja juures on tema tööleping. Varasemalt ei saanud töölepingut selle puudumise tõttu esitada. E. Elleri väitel tegi ta tööd mitteametlikult mitteametliku tasu eest. Sellise töösuhte tõendamine ei ole võimalik. Oleks lihtsameelne arvata, et tööandja kinnitaks nn „mustalt töötamist“ ja maksude mittemaksmist. Töölepingu mitteesitamist selle puudumise ajal ei saa E. Ellerile ette heita. Maakohus on lubamatust asjaolust lähtunud, mis viis ebaõige määruse tegemiseni. 3
3. E. Eller on oma elu korda saanud: leidnud töö ja püsiva sissetuleku. Kriminaalhooldusel esinenud probleemid on üksikjuhtumid. E. Elleri ühiskonnast eemaldamine on eesmärgi saavutamise suhtes ebaproportsionaalne. Piirduda saaks täiendavate kohustuste seadmisega ja katseaja pikendamisega poole aasta võrra. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Kaitsja määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult, et maakohtu määrus on põhjendamata ning arvesse võetud asjaolusid, mille kaalumine ei ole lubatud. Lisaks heidetakse ette kaalutlusõiguse rikkumist (s.o välja pole selgitatud võimalusi täiendavate meetmete kohaldamiseks).
5. Määruskaebuse esitaja arvates ei saa kontrollnõuete rikkumiseks pidada n-ö üllatuskontrolli ajal kodus mitteviibimist. Kontrollnõuete kohaselt võib E. Eller eelneva loata olla kodust eemal kuni 14 päeva ning seda nõuet E. Eller rikkunud ei ole.
6. Ringkonnakohus möönab, et kohustus alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas (

§ 75lg 1 p 3) ei tähenda seda, et hooldusalune peab kogu aeg kodus olema.

Nõustuda ei saa aga sellega, et kui isik võib eelneva loata olla kodust eemal kuni 14 päeva, vabastab see kriminaalhooldusaluse kohustusest alluda kriminaalhooldaja kontrollile, sh kohustusest kriminaalhooldajale tagasi helistada või esitada tõendeid. Nimelt on E. Ellerile kriminaalhoolduse algul (12. oktoobril 2020) selgitatud, mida tähendab

§ 75

lg 1 p 3 mõttes kohustus alluda kriminaalhooldusametnike kontrollile (sh etteteatamata kontrollile). Muuhulgas on E. Eller allkirjastatud dokumendis kinnitanud, et olukorras, kus ta ei viibi igal ajahetkel kodus, kui tema kohustustest kinnipidamises soovitakse veenduda, omab ja kannab ta kaasas töökorras mobiiltelefoni igal pool ja on kriminaalhooldusametnikele kättesaadav ning vastab kõnedele 24 h ööpäevas 7 päeva nädalas. Olles kriminaalhooldusalune, kellele on määratud lisakohustusena mitta tarvitada alkoholi, oli vastavalt selgitusele E. Elleril kohustus kriminaalhooldusametnike kontrolli ajal elukohas mitteviibimise korral kriminaalhooldusamentiku kõnele vastata ja teavitada viibimise asukoha täpsusega oma asukoht. Mõjuval põhjusel kriminaalhooldusametniku telefonikõnele vastamata jättes helistada viivitamatult tagasi (lubatud viivituse ajaks on 2 h alates kõne saamisest). Samuti kohustus E. Eller esitama kriminaalhooldaja nõudmisel dokumente või tõendeid olukorras, kus ta ei viibinud kontrolli teostamise ajal kodus ega olnud telefoni teel kättesaadav (näiteks tööl viibimise korral tööandja kirjaliku tõendiga, arstil viibimise korral arstitõendiga). Samas dokumendis kinnitas E. Eller teadlikkust sellest, et telefonile mittevastamist, telefoni väljalülitamist ja mõjuva põhjuseta ametnikule tagasi helistamata jätmist, käsitleb kriminaalhooldaja tahtlikult kontrollile mitteallumisena (KoTo lt 66).

1. Asja materjalide pinnalt võib öelda, et 17 korrast, mil ametnikud teostasid E. Elleri kohustuste kontrolli, ei vastanud ta ega helistanud ametnikule tagasi või helistas tagasi enam kui kaks tundi hiljem kuuel korral (
2. mail,
3. augustil,
4. augustil,
5. septembril,
6. ja
7. septembril 2021). Lisaks sellele nähtub ettekandest, et E. Eller põhjendas 12.,
8. ja
9. juulil
10. a kohustuste kontrolli ajal Tallinnas viibmist tööülesannete täitmisega.
11. juulil 2021 lubas ta ametnikule tuua kehtiva töölepingu, ent ettekandest nähtuvalt ei olnud E. Eller ettekande esitamise seisuga lepingut esitanud. Lisaks sellele lubas ta esitada ametnikele bussipileti, et saabub
12. augustil
13. a kella 20.00 bussiga Tartusse, ent pilet oli lubatust teise kuupäevaga. E. Eller on ametnikule lubanud esitada ka kirjaliku kinnituse AS-ist Eesti Aiad, et oli 9.-
14. augustini 2021 hõivatud tööga, ent tõendit ta ei esitanud. Samuti ei esitanud E. Eller tõendeid, milliseid kriminaalhooldaja temalt palus. Seetõttu puudus ettekande esitamise seisuga ametlik info, et E. Eller oleks kohustuste kontrolli ajal viibinud tööl. Kohtukolleegium 4 leiab, et olukorras, kus E. Eller on korduvalt mitte vastanud kontrolli teostavate ametnike kõnedele ja helistanud neile tagasi lubatust hiljem ega ole esitanud kirjalikke tõendeid, mis võimaldaksid tema väiteid tööga hõivatusest kontrollida, on tegu kohustuse – alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas kohustuse rikkumisega.
15. Tõendamata on ka E. Elleri väide, mille kohaselt ta ei saanud ilmuda korralisele registreerimisele
16. septembril 2021 seoses positiivse Covid kiirtesti tulemusega. Laboritesti vastust, mida ametnik E. Ellerilt nõudis, kriminaalhooldusalune ei esitanud.
17. septembril
18. a, mil sooviti teostada tema suhtes kohustuste kontrolli, ta koputustele ega telefonikõnele ei vastanud ega helistanud ametnikele ka tagasi. Sellest ajast alates jäi E. Eller kriminaalhooldajale kättesaamatuks: ta ei vastanud
19. septembri ja
20. oktoobril
21. a telefonikõnedele ega helistanud tagasi. Kutse peale ilmuda
22. oktoobril
23. a registreerimisele, ta ei tulnud ega vastanud ka telefonikõnele.
24. Määruskaebemenetluses peab ringkonnakohus hindama, kas rikkumised olid süüdimõistetule vältimatud või vähemalt vabandatavad või näitavad need tema tahet kohtulahendiga määratud kohustuste täitmisest kõrvale hoida. Käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik, takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
25. juuni
26. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2).
27. Kohtupraktika kohaselt eeldab tingimisi vangistusest vabastamise korraldus isiku aktiivset osalust enda käitumise kontrollimisel ja parandamisel koostöös kriminaalhooldajaga.

§ 75

lõike 1 punkt 3 sätestab kriminaalhooldusalusele laieneva kontrollnõudena ka koostöökohustuse ehk kohustuse esitada kriminaalhooldajale andmeid kohustuste täitmise kohta. See tähendab muu hulgas, et kriminaalhooldaja nõudel peab süüdimõistetu andma selgitusi oma tegevuse kohta, mis võib mõjutada kriminaalhooldust. Kui kriminaalhooldajal on alus kahtlustada isikut kontrollnõuete rikkumises, siis tuleb süüdimõistetul selle kohta vajaduse korral aru anda, nagu ta peab vajaduse korral aru andma kohustuste täitmise kohta ka siis, kui kriminaalhooldajal selliseid kahtlusi ei ole (nt kohustus esitada andmeid elatusvahendite kohta). Hooldusaluse seletusi eeldab ka KrHS § 31 lõige 2, mis reguleerib kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande koostamist. Kokkuvõttes paneb

§ 75

lõike 1 punkt 3 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule kohustuse teha kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusametnikuga koostööd, sh talle pandud kohustuste täitmisel (vt ka Riigikohtu 12. märtsi 2021. a määrus asjas nr 5-12-11). 23. Kohtukolleegiumi arvates jättis E. Eller koostöökohustuse täitmata ning kriminaalhooldajale esitamata lubatud tõendid. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt oli tema viimane kontakt kriminaalhooldusametnikuga 23. septembril 2021. Seega ei tundnud E. Elleriga 2 kuud huvi kriminaalhoolduse edasise kulu üle, teda ei huvitanud katseajaga seotud kohustused. Kriminaalhooldusametniku hinnangul puudub E. Elleril igasugune huvi end parandada ning kriminaalhoolduse läbiviimine selleks mittemotiveeritud isikuga ei ole võimalik (KoTo lk 86 pöördel). Arvestades ka isiku hilisemat käitumist (kohtukutset ei õnnestunud E. Ellerile mitmel korral edastada ning ta kuulutati Tartu Maakohtu 11. novembri 2021. a määrusega tagaotsitavaks (KoTo, tl 73)), võib öelda, et kriminaalhooldaja selgitused, mille kohaselt E. Elleril puudub motivatsioon ja koostöövalmidus, on usutavad. Kriminaalhooldusalune teeb endast oleneva, et oma kohustusi mitte täita ning end 5 kättesaamatuks teha (näiteks kinnitas ta, et ei vaata postikasti). Sellises olukorras võib möönda kriminaalhoolduse luhtumist. 24. Ringkonnakohtu arvates rahuldas maakohus erakorralise ettekande põhjendatult. E. Eller on kohtuistungil kinnitanud rikkumiste toimepanemist ning kinnitas, et kriminaalhooldaja poolt erakorralises ettekandes kirjapandu vastab tõele. Kohtus selgitas E. Eller, et oli komandeeringus, mille kohta tal pabereid esitada ei ole. Ta tunnistas end süüdi selles, et ei võtnud kriminaalhooldajaga ühendust ega teavitanud teda. Ta selgitas sedagi, et ei käinud laboris Covid-testi tegemas ja 24. septembril oli ilmselt linna peal, ehkki teadis isolatsioonis olemise kohustustest (KoTo 86 pöördel). 25. Tuvastanud rikkumise fakti, peab maakohus edasiselt otsustama, kas pikendada katseaega, määrata täiendav(

1. ad)kohustus(
2. ed)või pöörata karistus täitmisele. Praegusel juhul otsustas kohus viimase alternatiivi kasuks. Kohtukolleegium leiab, et maakohus pööras õigustatult E. Elleri karistuse täitmisele seoses tema korduvate ja pikaajaliste rikkumistega. Lisakohustuse panemist ei peaks ringkonnakohus ka põhjendatuks, kuivõrd E. Eller jättis sotsiaalprogrammi tundi ilmumata, mistõttu programm katkestati. Ilmselgelt perspektiivitu oleks E. Elleri katseaega pikendada, sest alates 2021. a aprillist on tema kriminaalhooldus olnud problemaatiline. Kriminaalhoolduse ajal on talle tehtud kaks kirjalikku hoiatust. Olukorras, kus isiku rikkumised ei olnud vältimatud ja vabandatavad, vaid kantud tahtest kohtulahendiga määratud kohustuste täitmisest kõrvale hoiduda, on kriminaalhooldus läbi kukkunud ning karistuse täitmisele pööramine vältimatu. 26. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 27. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 150 minutit. Kaitsja palub määrata OÜ-le Adovkaadibüroo Objartel&Partnerid riigi õigusabi tasu 162 eurot (sh käibemaks 27 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri 26. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel E. Elleri kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 6