← Eesti

1-21-1453/93

Obsah (7)§ 199§ 121§ 266§ 64§ 68§ 65§ 83

1-21-1453 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2021, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-21-1453 Kohtunik Pavel Gontšarov Kriminaalasi Igo

§ 199

lg 2 p 5, 7, 8, 9,

§ 121

lg 2 p 2,

§ 266

lg 2 p 1 - § 25 lg 2 järgi; Georgi Feofanov süüdistuses

§ 199lg 2 p 7, 8 järgi Harju Maakohtu 2.

novembri

  1. a kokkuleppemenetluse otsus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Igor Telgajev (isikukood 37310180015; viibimiskoht Tallinna Vangla), RESOLUTSIOON Jätta Igor Telgajevi kaebus Harju Maakohtu
  2. novembri
  3. a kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Harju Maakohtu 02.11.
  5. a otsusega tunnistati Igor Telgajev süüdi

§ 199

lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi ja karistati teda vangistusega 2 aastat,

§ 121

lg 2 p 2 järgi ja karistati teda vangistusega 3 kuud,

§ 266

lg 2 p 1 - § 25 lg 2 järgi ja karistati teda vangistusega 4 kuud.

§ 64

lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 26.06.202027.06.2020.a, 26.08.2020-27.08.2020.a, 07.02.2021-08.02.2021.a, 31.03.2021-01.04.2021.a s.o 8 päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 2 kuud 22 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 26.07.2019.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 5 kuud 27 päeva vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud 19 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda I. Telgajevi viimane kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 13.07.2021.a. Süüdistatav I. Telgajevi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdistatava I. Telgajevi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse kuulutamisel. 1

(3)1-21-1453 KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõisteti I. Telgajevilt riigituludesse sundraha 1,5 palga alammääras – 876 eurot; kaitsjatasu 1081,20 eurot. Määrati, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga kuu 15. kuupäevaks alates 15.12.2021.a kuni 15.11.2022.a vähemalt 163,10 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisikulud summas 765 eurot riigi kanda. Asitõendite osas määras maakohus mh, et musta värvi seljakott valget värvi „Nike“ logoga, mille sees fooliumist vooder (asub Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonnas) - konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

  1. 19.11.
  2. a laekus Tallinna Ringkonnakohtule I. Telgajevi kaebus, milles ta selgitab, et ei nõustu

§ 83lg1 alusel tema seljakoti hävitamisega.

Kaebaja on seisukohal, et seljakott ise ei ole seotud fooliumist voodriga. Vooder oli tehtud eraldi. Seda on näha, kui vaadata asitõendeid. Kui kaebaja 07.02.2021.a Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonda toodi, võeti temalt seljakott ja eraldi konteiner, mis oli fooliumist tehtud ja kilekotis. Seega palub seljakotti mitte hävitada ja tagastada see talle pärast kohtuotsuse jõustumist. Samuti palub kaebaja pikendada menetluskulude maksmise tähtaega seoses sellega, et ta viibib Tallinna Vanglas. Lisaks pole tal töökohta, et maksta. Lähitulevikus, s.o 1 aasta jooksul ei ole ette näha, et ta saaks töökoha ja et ta saaks väljamõistetud summa tasuda. Kui ta omas töökohta, tasus ta oma nõuded ära. Maksmise tähtaega võiks I. Telgajevi hinnangul pikendada 1 aasta võrra alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o 15.12.

  1. a. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et I. Telgajevi kaebus tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.
  3. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 11.02.
  4. a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et 29.03.2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.
  5. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29.03.2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st
  6. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 pde 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 ps 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. 2

(3)1-21-1453 Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku
  1. peatüki
  2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (RKKK 3-1-1-7-16).
  3. Kriminaalasjas on I. Telgajevi, tema kaitsja ja prokuröri vahel 02.11.2021 sõlmitud kokkulepe (VI köide tl 72-75), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad menetluskulud. Kokkuleppes on ära toodud süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Nimelt on ära näidatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral mõistetakse I. Telgajevilt välja menetluskuluna riigituludesse sundraha summas 876€ (kaheksasada seitsekümmend kuus eurot), kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 562,80€ (viissada kuuskümmend kaks eurot ja kaheksakümmend senti) ning kaitsjatasu kohtumenetluses summas 518,40€ (viissada kaheksateist eurot ja nelikümmend senti). Samuti on kokku lepitud tekkinud kulude hüvitamise individualiseerimises – nimelt lepiti kokku, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus mõistis menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul. I. Telgajev kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (VI köide tl 75 pöördel). Seega on nii prokurör, süüdistatav kui kaitsja menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele. I. Telgajev nõustus tasumisele kuuluvate menetluskuludega ning nende tasumisega 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Samuti on kokkuleppes välja toodud asitõendite osas võetavad meetmed. Muuhulgas ka see, et musta värvi seljakott valget värvi „Nike“ logoga, mille sees fooliumist vooder (hoiul Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonnas) konfiskeeritakse

§ 83alusel ja hävitatakse kohtuotsuse jõustumisel.

  1. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud 02.11.
  2. a kohtuistungil, kus süüdistatav I. Telgajev kinnitas, et kokkulepe on talle arusaadav, ta nõustub sellega, jääb selle juurde ja et ta sõlmis selle vabal tahtel. Samuti kinnitas I. Telgajev, et ta on saanud aru menetluskuludest ja on nõus nende tasumisega. Lisaks on ta avaldanud ka, et nõustub kokkuleppega ka asitõendite osas kohaldatavaga (VI köide tl 70-71). Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-tes 3 ja 4 loetletud rikkumisteks. Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
  3. septembri
  4. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-
  5. Kriminaalmenetluse seadustiku § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 2 p-des 3 ja 4 loetletud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p-de 3,4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27.04.
  6. a määruses nr 3-1-1-38-
  8. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3, § 390 lg 1 jätab ringkonnakohus I. Telgajevi kaebuse läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.