Obsah (5)

§ 152§ 43§ 104§ 108§ 109

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja MÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-717 Määruse kuupäev 26.01.2022 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Maxima Eesti OÜ kaebus Tartu Linnavalitsuse 20.03.2020. a korralduse nr 317 tü

) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Käesolevas asjas kohaldab kohus analoogia korras

§ 152lg 1 p 4, kuna 18.06.2021.

a kasutusloa andmisega on kaebusega vaidlustatud ehitusluba kehtivuse kaotanud. Kohus tugineb Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt, kui haldusakti kehtivus on ammendunud, võib kohus kaebaja taotluse ja põhjendatud huvi korral teha kindlaks kaebaja õigusi rikkunud haldusakti õigusvastasuse. Kui kaebaja ei taotle sellises olukorras õigusvastasuse tuvastamist või ei ole tal selleks põhjendatud huvi, tuleb menetlus lõpetada (RKHK otsused asjades nr 3-3-1-44-14, p 12; 3-3-1-63-10, p 19). Praeguses asjas ei ole kaebaja taotlenud ehitusloa õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja nõustus 18.11.2021. a vastuses kohtunõudele menetluse lõpetamisega. Kohus lõpetab haldusasja nr 320-717 menetluse analoogia korras

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Menetluse lõpetamisel on

§ 43lg 1 p-s 2 sätestatud tagajärjed.

Menetluskulud 11.

§ 104

lg 5 p 4 järgi tagastatakse riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lõike 1 punkti 2 või 4 alusel.

Kohus tagastab kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15 eurot. Kohtule tuleb teatada isiku nimi ja arvelduskonto number, kuhu kohus riigilõivu tagastab (

§ 104lg 8).

1. Kuna kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus jäi rahuldamata Tartu Halduskohtu 27.04.
2. a määrusega ja Tartu Ringkonnakohus 28.05.
3. a määrusega jättis halduskohtu määruse esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise osas muutmata, siis jääb esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15 eurot

§ 108lg 1 kohaselt kaebaja enda kanda (vt Tartu Ringkonnakohtu 31.08.2021.

a määrus asjas nr 3-21-1338, p 20). 13. Kolmas isik taotleb menetluskulude jätmist kaebaja kanda

§ 108

lg 4 ja 8 alusel.

§ 108

lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. 14.

§ 108

lg 4 järgi kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui

§-s 108 ei sätestata teisiti.

§ 108

lg-st 6 tulenevalt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Vastavalt

§ 108

lg-le 11 võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

1. Kaebaja leiab, et temalt kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmine ei oleks praegu põhjendatud ning oleks äärmiselt ebaõiglane. Kaebaja taotles 20.04.2020 kaebusega koos esitatud esialgse õiguskaitse taotluses vaidlustatud ehitusloa kehtivuse, alternatiivselt täitmise peatamist, kuid kohtud jätsid kaebaja taotluse rahuldamata, sh kaebaja vastava 12.05.2020 määruskaebuse rahuldamata. Seejärel möödus kaebuse esitamisest üle aasta, kuid esimese astme kohus kaebust ei lahendanud ega korraldanud ka kohtuistungit. Selle tulemusena väljastas vastustaja kohtumenetluse kestel kasutusloa – mis oligi täpselt see olukord, mida kaebaja soovis ennetada. Juhul, kui kaebajalt mõistetaks välja teiste menetlusosaliste menetluskulud, tähendaks see, et kaebaja peab maksma kinni teiste menetlusosaliste menetluskulud ka olukorras, kus vaidlustatud ehitusloa õigsust ei olegi kohtus vastupidiselt kaebaja soovile saadud kontrollida ja seda asjaolude tõttu, mis kaebajast endast ei sõltu, st ehitusluba võib olla ka õigusvastane. Selline olukord oleks vastuolus tõhusa kohtuliku kaitse põhimõttega. Kolmanda isiku menetluskulud ei ole kaebaja hinnangul vajalikud ega põhjendatud.
2. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et justkui kaebajast sõltumatult kujunes olukord, kus kaebaja ei saanud oma õigusi halduskohtumenetluses kaitsta. Kaebaja sai realiseerida oma põhiõigust pöörduda õiguste kaitseks kohtu poole. Menetlusosalised said esitada kohtule oma põhjalikke seisukohti ja tõendeid eelmenetluses. Kohus lahendas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt ning esialgse õiguskaitse küsimuse peale esitatud määruskaebuse vaatas läbi kõrgema astme kohus. Kaebaja esitatud esialgse õiguskaitse taotlust pidas põhjendamatuks kaks kohtuastet.
3. Kaebaja taotles kohtuasjade 3-20-717 ja 3-19-1466 liitmist, kuid ei olnud nõus menetluse peatamisega käesolevas asjas, s.o 11.09.
4. a kaebaja seisukoht, kuigi kohtu hinnangul sõltus vaidluse lahendus käesolevas asjas vähemalt osaliselt varasemas haldusasjas nr 3-19-1466 tehtavast kohtulahendist. Praeguseks on ka haldusasjas nr 3-19-1466 selgunud kõrgema astme kohtu seisukoht – Tartu Ringkonnakohus pidas MAXIMA EESTI OÜ kaebust detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamise nõudes põhjendamatuks ning jättis kaebaja apellatsioonkaebuse 11.11.
5. a otsusega rahuldamata. Kaebaja osas on ringkonnakohtu otsus jõustunud, kuna Kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei esitanud kaebaja Riigikohtule asjas kassatsioonkaebust.
6. Kaebaja ei taotlenud praeguses asjas tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele üle minemist, milleks kohtupraktika järgi oleks kaebajal õigus ja kohus selleks võimaluse andis. Seega on kaebaja ise aktsepteerinud olukorda, kus ehitusluba võib olla õigusvastane, kuid kohtumenetlus ehitusloa tühistamise nõudes lõpetatakse kasutusloa välja andmise tõttu.
7. Eeltoodule tuginedes, jätab kohus menetluskulud kaebaja kanda

§ 108lg 4 alusel.

1. Vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude välja mõistmist, kuna vastustajal ei ole neid tekkinud. Seega vastustaja menetluskulusid kaebajalt kohus välja ei mõista.
2. Kolmanda isiku menetluskulud on osaliselt vajalikud ja põhjendatud ning jäävad kaebaja kanda.
3. Kolmanda isiku esindaja 10.01.2022 taotluse kohaselt tegi NJORD Advokaadibüroo OÜ seoses haldusasjas nr 3-20-717 õigusabi osutamisega töid ja Lidl Eesti OÜ-l on tekkinud kulud summas 9158,40 eurot (koos käibemaksuga), mis on näidatud taotluse lisades 1 ja
4. Vandeadvokaadist esindaja töö on tasustatav tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Sellise tunnihinnaga on tehtud suur osa tööst. Kulude optimeerimiseks on mõningad abistavad tegevused tehtud madalama tunnihinnaga. Administratiivset laadi tegevusi, nagu kohtuasja materjalide komplekteerimine toimikuks ja toimiku jooksev täitmine dokumentidega ning kohtuasjaga seonduva menetluskalendri pidamine, on viinud läbi juristi abi tunnihinnaga 50 eurot (ilma käibemaksuta). Lidl Eesti OÜ on käibemaksukohustuslane ja seega kuuluvad menetluskulud hüvitamisele koos käibemaksuga.
5. Kolmas isik esitas käesolevas asjas 24.04.
6. a seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele, 25.05.
7. a vastuse kaebusele, 13.09.
8. a seisukoha menetluse peatamise osas, 17.12.
9. a seisukoha menetluse lõpetamise ja menetluskulude jaotamise osas ning 10.01.
10. a menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise määruskaebemenetluses esitas kolmas isik 19.05.
11. a vastuse määruskaebusele. Kolmanda isiku esindaja 10.01.
12. a taotluse lisa 1 järgi on õigusteenust osutatud seoses käesoleva haldusasjaga kokku 65 tundi ja 42 minutit, tunnitasuga 120 või 80 eurot (ilma käibemaksuta) olenevalt teenuse osutaja kvalifikatsioonist. Kohtule on esitatud arved, mille kohaselt on kolmandale isikule tekkinud kokku summas 9158,40 eurot õigusabikulude tasumise kohustus.

§ 109

lg 6 kohaselt peab kohus välja mõistma üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus arvestab põhjendatud ja vajalike menetluskulude osas asja keerukust ja mahtu, samuti asjaolu, et sama advokaadibüroo on kolmandat isikut esindanud ka teistes Lidli kaupluste rajamisega seonduvates vaidlustes halduskohtutes. Kohus jätab põhjendatud menetluskulude arvestusest välja kolmanda isiku esindaja enda administratiivsed toimingud, mille puhul eeldatakse kohtupraktikas, et need sisalduvad advokaadi teenuse hinnas (nt RKHKo 3-3-1-51-15, p 15). Kohus peab neil asjaoludel kokkuvõttes põhjendatuks mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu õigusabi eest summas 5000 eurot, millele lisandub käibemaks 1000 eurot, seega kokku 6000 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)