← Eesti

3-21-2936/6

Obsah (8)§ 152§ 43§ 108§ 103§ 31§ 32§ 36§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-2936 Määruse kuupäev 28. jaanuar 2022 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X. kaebus Sotsiaalkindlustusameti 11. oktoobri 2021. a otsuse n

) § 155 lg 5, § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tartu Halduskohtu menetluses on X. (kaebaja) kaebus Sotsiaalkindlustusameti
  2. oktoobri
  3. a otsuse nr P26O-2021-78182 ja
  4. novembri
  5. a vaideotsuse nr 5.23/40621-2 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks teha uus otsus.
  6. Sotsiaalkindlustusamet esitas
  7. jaanuaril 2022 kohtule pöördumise, milles selgitas, et uuendas menetluse ja tegi
  8. jaanuaril 2022 otsuse nr P26O-2022-4448, millega tunnistas
  9. oktoobri
  10. a otsuse nr P26O-2021-78182 kehtetuks ning tuvastas kaebajal keskmise puude raskusastme. Pöördumisele oli lisatud
  11. jaanuari
  12. a otsus.
  13. Tartu Halduskohus teatas
  14. jaanuari
  15. a kohtunõudega kaebajale, et kuivõrd vastustaja on vaidlusaluse otsuse kehtetuks tunnistanud ning teinud uue kaebajale positiivse otsuse, siis on kaebaja oma kaebuses soovitud eesmärgi saavutanud ning esineb alus haldusasja menetluse lõpetamiseks

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Kohus selgitas, et kui kohus lõpetab haldusasja menetluse ning selle kohta jõustub kohtumäärus, siis

§ 43

lg 1 p 2 kohaselt 3-21-2936 ei ole kaebuse esitamine halduskohtule sama nõudega samal alusel enam lubatud. Kohus palus kaebajal teatada, kas ta nõustub haldusasja menetluse lõpetamisega või esineb tal eeltoodule vastuväiteid. Samuti selgitas kohus, et kaebajal on võimalik üle minna tuvastamisnõudele, kuid sellisel juhul peab kaebaja kohtule teatama, kuidas on see vajalik tema õiguste kaitseks (

§ 152lg 2).

  1. Kaebaja esitas
  2. jaanuaril 2022 vastuse kohtunõudele, milles nõustub menetluse lõpetamisega

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Kaebaja esitas kohtule ka menetluskulude väljamõistmise taotluse. Taotluse kohaselt on kaebaja kasutanud kaebuse koostamisel õigusabi ja taotleb sellega seotud kulude väljamõistmist vastustajalt. Kaebaja esitas OÜ ILLAS P.S. arve nr 31, millele on märgitud, et teenuse osutaja esindaja on Sally Pukk. Arvel on järgnev teenuse kirjeldus: tutvumine vaidlustatud haldusaktide ja kliendi terviseandmetega, kaebuse koostamine kokku 3h, hind 100 €/h hinnale lisandub käibemaks. Vaidlustatud õigusaktid: Sotsiaalkindlustusameti 11.10.2021 otsus nr P260-2021-78182 ja 19.11.2021 vaideotsus nr 52-3/40621-2. Arve summa on 360 eurot koos käibemaksuga. KOHTU SEISUKOHT 5.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kuivõrd vastustaja on vaidlusaluse otsuse kehtetuks tunnistanud ning teinud uue kaebajale positiivse otsuse, siis on kaebaja oma kaebuses soovitud eesmärgi saavutanud. Kaebaja nõustus menetluse lõpetamisega ega soovinud minna vastavalt

§ 152lg-le 2 üle tuvastamisnõudele.

Ka kohtule ei nähtu, et tuvastamiskaebusele üleminek võiks kaebaja õiguste kaitseks praegu vajalik olla. 6. Eelnevat arvestades lõpetab kohus

§ 152lg 1 p 4 alusel käesoleva haldusasja menetluse.

Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 7.

§ 108

lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud juhul, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista kohtumenetluses osalemisega seotud kuluna 360 eurot. Taotluse kohaselt on kaebaja kasutanud õigusabi kaebuse koostamisel, seega taotleb ta

§ 103kohaselt kohtuväliste kulude välja mõistmist.

8.

§ 103

lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 31

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline halduskohtumenetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu. Isiklik osavõtt ei võta menetlusosaliselt õigust omada esindajat või nõustajat. Esindaja või nõustaja osavõtt ei võta menetlusosalistelt õigust osaleda menetluses isiklikult. 9. Kohtule ja menetlusosalistele peab olema selge, et isik tegutseb kohtumenetluses esindajana teise isiku nimel tema õiguste ja huvide kaitseks. Praegusel juhul ei ole kaebaja kohut ega vastustajat teavitanud, et ta osaleb menetluses esindaja kaudu. Ükski kohtule esitatud dokumentidest ei kinnita, et OÜ ILLAS P.S. töötaja Sally Pukk tegutsenuks kohtumenetluses kaebaja esindajana. Toimiku materjalide kohaselt ei ole halduskohtule esitatud ka ühtegi menetlusdokumenti, mille oleks allkirjastanud Sally Pukk. Kõik kaebaja esitatud menetlusdokumendid on allkirjastanud kaebaja. Samuti ei ole halduskohtule esitatud 2 3-21-2936 esindusõigust kinnitavat dokumenti (vt ka

§ 32

). Asjaolu, et Sally Pukk on edastanud enda isiklikult elektronposti aadressilt kohtule kaebaja digitaalselt allkirjastatud kaebuse ja vastuse kohtunõudele, ei anna alust käsitada teda kaebaja esindajana. Esindus tähendab menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutsemist ning üksnes abi menetlusdokumentide koostamisel ja isiku õigusnõustamine ei muuda isikut esindajaks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsused asjades nr 3-18-2099 (p 32); 3-3-1-79-16 (p 24); 3-3-1-46-12 (p 33); 3-3-1-5-12 (p-d 14-15)). Samuti ei saa kaebaja väljatoodud kulu tõlgendada nõustaja kuluna, sest nõustaja pädevus piirdub

§ 36

alusel üksnes koos menetlusosalisega kohtuistungil osalemisega ja seal selgituste andmisega, mistõttu ei saa kirjaliku menetluse korral hüvitada nõustaja poolt menetlusdokumendi koostamisel abistamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-18-306 p 10 ja selles viidatud kohtulahendid). Eeltoodust tulevalt jäävad kaebaja kulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole kulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad tema menetluskulud tema enda kanda. 10.

§ 175lg 3 alusel asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.