← Eesti

3-21-2259/6

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-21-2259 Otsuse kuupäev 14. jaanuar 2022 Kohtunik Juhan Siider Haldusasi X. kaebus Setomaa Vallavalitsuse 4. augus

§ 181lg 1, § 67 lg 4).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. X. (kaebaja) esitas Setomaa vallale
  2. juulil 2021 avalduse ema Y. hooldajaks määramiseks ja hooldajatoetuse taotlemiseks. 3-21-2259
  3. Setomaa Vallavalitsus otsustas
  4. augusti
  5. a korraldusega nr 368 (vallavanem allkirjastas korralduse
  6. augustil ja vallasekretär
  7. augustil 2021) mitte määrata kaebajat oma ema hooldajaks, sest isikud elavad ühisel pinnal ning kaebaja emale on tagatud hooldus ja järelevalve. Otsuses tugineti õigusliku alusena Setomaa Vallavolikogu
  8. detsembri
  9. a määruse nr 9 ,,Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord” (määrus nr 9) § 18 lg-le
  10. Kaebaja esitas
  11. augustil 2021 Setomaa vallale (vastustaja) eelnimetatud korralduse peale vaide. Vastustaja jättis
  12. septembri
  13. a korraldusega nr 451 (korraldus on allkirjastatud
  14. septembril 2021) vaide rahuldamata.
  15. Kaebaja esitas
  16. oktoobril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega vaidlustas Setomaa Vallavalitsuse
  17. augusti
  18. a korralduse nr 368 ja
  19. septembri
  20. a korralduse nr
  21. Kaebaja soovib, et Setomaa vald vaataks kaebaja
  22. juuli
  23. a avalduse uuesti läbi ning teeks uue otsuse.
  24. Tartu Halduskohus võttis
  25. oktoobri
  26. a määrusega menetlusse kaebuse Setomaa Vallavalitsuse
  27. augusti
  28. a korralduse nr 368 ja
  29. septembri
  30. a korralduse nr 451 tühistamiseks ning uue otsuse tegemiseks kohustamiseks.
  31. Vastustaja esitas
  32. novembril 2021 kohtule vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebus rahuldamata.
  33. Tartu Halduskohus otsustas
  34. novembri
  35. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  36. Kaebaja palub vaidlustatud otsused tühistada ja kohustada vastustajat lahendama avaldus uuesti. Kaebaja hinnangul ei vasta korraldus nr 368 määruses nr 9 sätestatud tingimustele. Korraldusest ei selgu, millised tingimused peavad olema erandkorras hooldaja määramisel täidetud. Praegusel juhul on erandkorras hooldajaks määramise tingimused täidetud, sest kaebaja ema vajab hooldust. Kaebaja ema vajab kõrvalaabi, järelevalvet või juhendamist igal ööpäeval. Ekspertarst on tuvastanud
  37. a septembris kaebaja emal raske liikumispuude. Samuti on kaebaja emal nägemispuue. Ema hooldamine on kaebaja jaoks vastutusrikas ja pidev töö. Tervislikust seisundist tulenevalt vajab ta igapäevast kõrvalabi erinevate olmetoimingute tegemisel ning järelevalvet. Kõik toimetulekuks vajalikud vahendid (rohud, toit jm abivahendid) tuleb emale iga päev koju kätte toimetada, igapäevaselt esineb abi vajadus toidu valmistamisel, hügieenitoimingute tegemisel, pesu pesemisel, arsti juurde pöördumisel jms. Kodukülastuse läbiviimise kavatsusest ei teavitatud kaebajat ette. Kodukülastust ei saanud läbi viia, kuna kaebaja ja tema ema viibisid asenduspinnal Võru vallas Väimela alevikus, sest rahvastikuregistri järgsel aadressil Obinitsas toimus remont. Lisaks ei soovi kaebaja üldjuhul kodukülastust võimaldada, kuna selle käigus võidakse levitada viirushaigusi.
  38. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vaidlustatud korraldus nr 368 ei ole määruses nr 9 sätestatud tingimustega vastuolus. Kaebaja ja tema ema elavad ühes eluruumis. Kaebaja abistab oma ema igapäevasel toimetulekul ja hooldamisel, sh toidu tegemisel, ravimite toomisel ja hügieenitoimingutel ning puudub alus arvata, et kaebaja pakutud kõrvalabi igal ööpäeval ei ole piisav. Kaebaja ema ei viibinud rahvastikuregistrisse kantud elukohas, vaid elas asenduspinnal Võru vallas. Kodukülastust ei olnud seetõttu võimalik läbi viia. Kaebuses märgitust nähtub, et 2 3-21-2259 kaebaja ei ole ka huvitatud kodukülastusest. Setomaa Vallavalitsuse sotsiaalosakonda ei laeku otse infot ühegi puude raskusastme määramise kohta. Info inimesele määratud puude raskusastme kohta selgub, kui hakatakse menetlema teenuse või toetuse taotlust ning selle raames tehakse järelpärimine sotsiaalinfosüsteemi STAR kaudu. Kaebaja ema ei ole pöördunud varasemalt sotsiaalosakonda abi saamiseks. KOHTU SEISUKOHT
  39. Vaidluse all on, kas Setomaa Vallavalitsuse korraldusega nr 368 jäeti kaebaja õiguspäraselt ema hooldajaks määramata. Samuti on kaebaja kahtluse alla seadnud eelnimetatud korralduse peale esitatud vaide lahendamisel tehtud vaideotsuse (korraldus nr 451) õiguspärasuse. Kaebaja hinnangul esineb alus eelnimetatud haldusaktide tühistamiseks ja valla kohustamiseks vaadata avaldus uuesti läbi. Vastustaja on omakorda seisukohal, et vaidlustatud otsused on õiguspärased.
  40. SHS § 26 lg 1 järgi seab kohaliku omavalitsuse üksus isiku taotluse alusel hoolduse täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Hoolduse seadmisel määratakse kindlaks hooldava isiku ülesanded. Setomaa vallas korraldatavate sotsiaalteenuste ja vallaeelarvest makstavate sotsiaaltoetuste taotlemist, määramist ja maksmist reguleerib täiendavalt Setomaa Vallavolikogu
  41. detsembri
  42. a määrus nr
  43. Määrus nr 9 § 18 lg 3 kohaselt võib täisealisele isikule olla hooldajaks isik, kes ei ole hooldatava suhtes ülalpidamiskohustusega. Erandina võib hooldajaks olla ülalpidamiskohustusega isik, kui hooldatav vajab kõrvalabi ja järelevalvet ööpäevaringselt.
  44. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vaidlusalune vastustaja korraldus on vastuolus määrusega nr
  45. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 11 p-dest 1 ja 2 nähtuvalt on sotsiaalkaitsesüsteemi osaks lisaks riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldatud ja antavatele hüvitistele ka isiku ja perekonna omavastutus. Seejuures on esmane vastutus isikul endal ja perekonnal ning alles seejärel kohalikul omavalitusel. Kaebaja on perekonnaseaduse §-st 96 tulenevalt oma ema suhtes ülalpidamiskohustusega isikuks. Ülalpidamiskohustusega isiku hooldajaks määramine on määruse nr 9 § 18 lg 3 teise lause kohaselt võimalik üksnes erandina ning seda vaid juhul, kui hooldatav vajab kõrvalabi ja järelevalvet ööpäevaringselt. Nimetatud sätte sõnastus viitab puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lg 11 p-s 1 sätestatud puude raskusastmele omase kõrvalabi ja järelevalve tingimustele. Kohus leiab, et kõnealuse erandi puhul on sisuliselt peetud silmas isikut, kellel on sügav puue PISTS § 2 lg 11 p-i 1 mõistes ehk hooldatav vajab pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt, mitte üksnes igal ööpäeval. Kaebaja emale on määratud raske liikumispuue ning ta vajab kõrvalabi igal ööpäeval. Kohtu hinnangul asus vastustaja praegusel juhul põhjendatult seisukohale, et kuivõrd kaebaja ja tema ema elavad koos ühisel pinnal, siis on isiku hooldus ja järelevalve tagatud ning kohalikul omavalitsusel puudub täiendava abivajaduse andmise kohustus. Kaebaja kirjeldus oma ema seisundi ja abivajaduse kohta ei anna kohtu hinnangul alust arvata, et tegemist on ööpäevaringset kõrvalabi ja järelevalvet vajava isikuga. Seetõttu ei vasta kaebaja määruse nr 9 § 18 lg 3 teises lauses toodud tingimusele, mis võimaldaks vastustajal ta oma ema hooldajaks määrata.
  46. Kaebaja hooldajaks mittemääramise otsuse õiguspärasust ei mõjuta kaebuses esitatud etteheited seoses kodukülastusega. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 15 lg 1 kohustab kohaliku omavalitsuse üksust sinna abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi välja selgitama. Seda rõhutab ka haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 6 sõnastatud uurimispõhimõte, mille järgi on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas 3 3-21-2259 olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. SHS § 15 lg 2 kohaselt lähtutakse abivajaduse väljaselgitamisel terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid ning isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid. Korraldusest nähtub, et vastustaja võttis abivajaduse hindamisel arvesse kaebaja taotluses esitatud andmed tema ema elukoha ja tervisliku seisundi kohta. Samuti soovis vastustaja kaebaja ema reaalse abivajaduse väljaselgitamiseks külastada tema elukohta, kuid sel ajal viibisid kaebaja ja tema ema asenduspinnal teise kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil, sest rahvastikuregistri järgne elukoht oli väidetavalt remondis. Lisaks on kaebaja kaebuses ise rõhutanud, et ta ei soovi seoses viirushaiguste levikuga kodukülastust hooldatava seisundi tuvastamiseks üldse võimaldada. Seega sai vastustaja kaebaja taotluse lahendamisel lähtuda talle teadaolevatest ja kaebaja esitatud andmetest ega ole uurimiskohustust rikkunud (HMS § 6).
  47. Asjaolu, et korralduses puudusid selgitused ülalpidamiskohustusega isiku erandkorras hooldajaks määramise täpsete tingimuste kohta, ei muuda vastustaja keelduvat otsust iseenesest õigusvastaseks. Kohus möönab, et korralduse nr 368 põhjendused oleksid saanud ja pidanud olema detailsemad, kuid kuna kaebaja hooldajaks määramise tingimused ei olnud sisuliselt täidetud, siis jättis vastustaja lõppastmes õigesti taotluse rahuldamata (HMS § 58). Sellest tulenevalt ei olnud kaebajal ka õigust hooldajatoetusele.
  48. Eeltoodust tulenevalt oli korraldus nr 368 kohtu hinnangul materiaalselt õiguspärane ning selle tühistamiseks ei ole alust. Kuna vaide esemeks olnud korraldus nr 368 on materiaalselt õiguspärane on vastustaja õigesti jätnud kaebaja vaide korraldusega nr 451 rahuldamata. Samuti ei ole alust valla kohustamiseks vaadata taotlus uuesti läbi.
  49. Seetõttu jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.