lg 2 p 2, 3, § 120 lg 1 järgi lühimenetluses Indrek Kalda Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav MART KIBUSPUU – isikukood 37409250295, elukoht XXX, kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati 18.12.2018 Pärnu Maakohtu poolt
lg 2 p 1, 2 järgi 1 aasta 9 kuud 28 päeva vangistusega, karistus kantud 30.10.2020, väärteokorras karistatud. Kinni peetud 28-29.11.2020, 07-09.12.
2. Süüdi mõista Mart Kibuspuu
3.
lg 1 alusel, suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat, mõista Mart Kibuspuule liitkaristuseks vangistus 2 (kaks) aastat.
) § 121 lg 2 p 2, 3 järgi. Kohtus uuritud tõendid ja kohtu seisukoht Kannatanu S K /tl 3/ sõnade kohaselt sel päeval kui löömine toimus, oli Mart jälle alkoholi tarvitanud, magas. Peitis Mardi viinapudeli ära, et Mart lõpetaks alkoholi tarbimise ära. Mart ärkas ja hakkas viinapudelit otsima. Tema oli oma voodis teki all, Mart tuli kallale. Kõigepealt lõi kolm või neli korda jalaga tagumikku kui voodis lamas. Kuna oli teki all, siis ei olnud valus kui Mart jalaga tagumikku lõi. Lamas edasi teki all ja parem käsi oli teki alt väljas. Siis lõi Mart rusikaga kolm või neli korda käe pihta, see juba oli valus, kui rusikaga käe pihta lõi. Peale löömist pani hommikumantli selga, läks trepist alla ja trepikojas helistas politseisse. Sel ajal, kui politseiga rääkis, tuli Mart talle järgi, katkestas siis kohe kõne. Käsi, kuhu Mart rusikaga lõi valutas pärast umbes paar-kolm päeva. Käele tekkis löögi kohta ka sinikas. Häirekeskusele tehtud kõnesalvestuse vaatluse protokoll /tl 32-33/ näitab, et numbrile 112 on tehtud kõne numbrilt XXX 28.11.2020 kell 22.04, kus palutakse abi, kuna xxx lõhub korteris ja peksis helistajat ka. Helistaja palub viia isik minema, ütleb, et xxx lõi teda käte ja jalgadega. S K - Mart hakkas teda trepikojas sõimama, umbes sel ajal saabuski kohale politseipatrull, läks majast välja ja Mart tuli samuti õue. Kui politsei küsis, mis juhtus, ei saanudki midagi eriti rääkida, Mart tahtis ka politseinikele kallale minna. Politseinikud panid Mardi autosse ja siis sai rääkida, mis juhtus. Politsei vormikaamera salvestuse vaatluse protokollis /tl 28-29/ on vaadeldud 28.11.2020 politsei vormikaamera videosalvestist. Mart Kibuspuu on agressiivne, ütleb politseinikule: 2 1-21-4790 „Löön kohe ära.“ ja ründab politseinikku. S K selgitab, et võttis M.Kibuspuult ära viinapudeli ja kui viimane ärkas ja pudelit polnud, siis tuli kallale, lõi jalgadega tagumikku ja rusikaga, sõimas ja karjus. Kannatanu 08.12.2020 ülekuulamisele lisatud fotodelt ja isiku 04.12.2020 läbivaatuse protokollist /tl 6-12/ on näha, et kannatanul on parempoolsel käsivarrel küünarnuki ja randme vahel kaks hematoomi. Üks suur hematoom ulatub küünarnukist kuni randmeni ja ulatub ümber käsivarre ning on mõõtmetega 20cm x 150cm. Teine väiksem hematoom on mõõtmetega 5cm x 3,5cm. Hematoom on sinakat, punakat ja kollakat tooni. Tunnistaja I J /tl 22/ kirjeldab, et detsembrikuus, täpset kuupäeva ei oska öelda, rääkis oma naabri S K’ga, kes rääkis talle, et tema xxx Mart Kibuspuu lõi teda, näitas oma kätt ja üks käsi oli küünarnukist altpoolt sinine. Kohus leiab, et tunnistaja K P ütlused /tl 26/ selle kohta, mida S K talle 28.11.2020 sündmuse kohta telefoni teel rääkis, on tõendiks KrMS § 66 lg 2-1 p 2 alusel (telefonivestluses selgub, et S K oli 30.11.2020 vestluse ajal veel toimunu mõju all, ütles, et ei julge politseisse avaldust teha, kardab jälle peksa saada). S K rääkis K P’le, et tal on käte ja jalgade peal sinikad. M.Kibuspuu /tl 118pöördel-119/ selgitas kohtus, et füüsilist vägivalda xxx suhtes ei kasutanud, sõimas teda ainult. Telekas mängis, tegi süüa, kuulis, kui uks käis. Läks vaatama, kes tuli, aga xxx oli kadunud. Keeras panni all tule kinni ja läks vaatama. Nii kui välja läks, K M (politseinik) ütles, et näe, siin on kaamera, hakkas seda vaatama ja sai gaasi näkku. Kaitsja leidis, et kannatanu ütlused ei ole usaldusväärsed. Kohus leiab, et eelkirjeldatud kohtus uuritud tõendid kinnitavad kogumis kannatanu ütlusi. Kuriteosündmuses osalesid kannatanu ja süüdistatav, keegi sündmust pealt ei näinud. Kohus leiab, et kannatanu ütlusi selle kohta, et tema xxx lõi teda rusikaga mitmel korral vastu kätt, kinnitavad kannatanul olnud hematoomid käsivarrel. Kannatanu käsivarrel olnud hematoomid on fotografeeritud, hematoomi nägi ka naabrinaine ja kannatanu rääkis sellest telefonis K P’le. Kohus leiab, et kannatanul tekkinud tervisekahjustus on selline, mille sai põhjustada mitmel korral rusikaga löömine käsivarre piirkonda. Kannatanu kirjeldust vägivallale järgnenud sündmustest kinnitab nii kõne numbrile 112 kui ka politsei vormikaamera salvestus. Seega leiab kohus, et kannatanu ütlused toimunust on usaldusväärsed. Mart Kibuspuu ütlused ei riimu teiste kohtule esitatud tõenditega. Kohus märgib, et M.Kibuspuu ütlused selle kohta, miks politsei tema suhtes sundi kasutas, on ümber lükatud politsei vormikaamera salvestusega. M.Kibuspuu oli sel õhtul agressiivne ka kannatanu väljakutsele reageerinud politsei vastu. Eelnev kinnitab, et M.Kibuspuu ütlused ei ole usaldusväärsed ja kohus jätab M.Kibuspuu ütlused kõrvale. Kohus leiab, et M.Kibuspuu on toime pannud süüdistuses kirjeldatud tegevused, ta lõi voodis olevat xxx korduvalt jalaga tagumikku ja rusikaga korduvalt vastu käsivart. Edasi uurib kohus, kas M.Kibuspuu teod täidavad
Kannatanu sõnad kinnitavad, et rusikaga käsivarre pihta löömisel sai ta valu. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et nende löökide tagajärjel tekkis kanntanul ka tervisekahjustus. Kuna löökide tagajärjel tekkis suur hematoom, olid M.Kibuspuu löögid sedavõrd intensiivsed, et tekitasid ka valu, nagu ka kannatanu on kirjeldanud. Kannatanu on öelnud, et kui Mart teda jalaga tagumikku lõi, siis ta valu ei saanud, sest oli teki all. Prokurör oli seisukohal, et kannatanu jalaga tagumikku löömist kolmel-neljal korral, millest kannatanu valu ei saanud, saab käsitleda kehalise väärkohtlemise katsena, kuna süüdistatava eesmärk sellise löömise puhul pidi olema valu tekitamine. Jalaga korduva löömise puhul ükskõik mis keha piirkonda on valu saamine tavaline tagajärg, mida 3 1-21-4790 süüdistatav pidi teadma ja ta ei saanud ette näha, et kannatanu tegelikult tema löömise tulemusel valu ei saa. Valu tekitamise eesmärk nähtub ka tema edasisest tegevusest, kuna süüdistatav ilmselt ei jäänud rahule sellega, et kannatanu valu ei saanud. Kaitsja ei nõustunud prokuröriga, leides, et fakt on see, et koosseisu jaoks on vaja valu tekitamist või kehavigastusi. Kohus on seisukohal, et kui Mart Kibuspuu lõi kannatanut korduvalt jalaga istmiku piirkonda, siis ta vahetult alustas süüteo toimepanemist, oma xxx kehalist väärkohtlemist. Jalaga tagumikku löömine on tegevus, mille tüüpiliseks tagajärjeks on valu tekitamine. Kohus leiab, et ka välispidine teopilt kinnitab, et M.Kibuspuu rünnak kannatanu vastu oli sedavõrd intensiivne (kannatanu kirjeldab, et Mart tuli talle kallale – lõi korduvalt nii jalaga kui rusikaga), et ta teadis, et selline tegevus tekitab valu. See, et kannatanu valu ei saanud kui M.Kibuspuu teda jalaga lõi, ei olnud tingitud sellest, et M.Kibuspuu ei tahtnud talle valu tekitada. Kannatanu ei tundnud valu, sest ta oli teki, mis löökide tugevust summutas, all. Eelkirjeldatu täidaks kehalise väärkohtlemise katsekoosseisu. Kohus märgib, et süüteokatset tuleb eristada lõpuleviidud süüteost vaid juhul kui toimepandud tegu jäi lõpule viimata. M.Kibuspuu süüdistuses kirjeldatud ja kohtus tõendamist leidnud rünne oli aga jätkuv vägivalla kasutamine, tegemist on lõpule viidud süüteoga, sest rusikaga löömisel sai xxx valu ja löömine põhjustas tervisekahjustuse. Seega M.Kibuspuu tegevus täidab
M.Kibuspuu pani kehalise väärkohtlemise toime oma xxx suhtes, kellega ta koos elas. Mõlema ütlustest tuleb välja, et nende suhted ei olnud head. Xxx oli nõus oma xxx peale vanglast vabanemist enda juurde elama võtma. Xxx kirjeldas, et Mart tarbis peale vanglast vabanemist sageli alkoholi, oli siis tema suhtes kuri ja vaenulik. Xxx on selle ära kannatanud, selgitades, et xxx polnud kusagile mujale minna. On selge, et S K on Mart Kibuspuu vaenulikku käitumist kannatanud seetõttu, et tegemist oli tema xxx. Seega tegemist oli lähisuhtega ja M.Kibuspuu pani kehalise väärkohtlemise toime lähisuhtes (
121 lg 2 p 2 kvalifitseeriv asjaolu). M.Kibuspuu on Pärnu Maakohtu 18.08.2016 kohtuotsusega nr 1-16-6249 /tl 49-54/ ja Pärnu Maakohtu 22.05.2018 kohtuotsusega nr 1-17-11196 /tl 83-85/ süüdi mõistetud
lg 2 järgi, seega on ta kehalise väärkohtlemise toime pannud korduvalt ja on
Kohus leiab, et M.Kibuspuu tegevus täidab
Kohus leiab, et M.Kibuspuu pani kuriteo toime otsese tahtlusega. M.Kibuspuu lõi voodis olevat S K korduvalt jalaga ja rusikaga. Kannatanu kirjeldas tema rünnakut – Mart tuli kallale. Seega oli Mart Kibuspuu rünnak intensiivne, lööke oli erinevatesse piirkondadesse mitmeid. M.Kibuspuu, eelkirjeldatud viisil xxx lüües, teadis, et selline tegevus tekitab valu ja võib põhjustada ka tervisekahjutuse. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
lg 2 p 2, 3 sätestatud teokoosseisu, on õigusvastane ja M.Kibuspuu on selle toimepanemises süüdi. II EPISOOD Süüdistus Peale selle Mart Kibuspuu 07.12.2020 kella 15.00 paiku oma elukohas XXX korteris elutoas, seistes rusikasse surutud kätega oma xxx S K ees, ähvardas S K tapmisega, öeldes S K’le: „Ma lööks sind kohe maha“, millist ähvardust pidas S K reaalseks, kuna Mart Kibuspuu on tema suhtes varem korduvalt vägivalda kasutanud, mistõttu S K tundis ohtu oma elule ja tervisele. Sellise tahtliku tegevusega pani Mart Kibuspuu toime tapmisega ähvardamise, mis on kuriteona kvalifitseeritav
Kohtus uuritud tõendid ja kohtu seisukoht M.Kibuspuu /tl 119-119pöördel/ selgitas kohtus, et ise küll ei tea, et oleks 07.12.2020 ähvardanud oma xxx öeldes talle, et lööks ta kohe maha. See võis olla, aga mitte sellise sõnastusega. See tähendab tema jaoks seda, et „ma ei taha sinuga suhelda“. Võis öelda xxx midagi pealetükkivat, kuna xxx provotseerib teda, teeb seljataga selliseid trikke, mis on talle vastunäidustatud. Xxx provotseerib teda, kõiges on M.Kibuspuu süüdi. Oli sel päeval alkoholi tarvitanud. Kannatanu kirjeldas /tl 5/, et 07.12.2020 õhtu poole tuli Mart Kibuspuu ühe oma sõbraga tema korterisse, mõlemad olid purjus. Mart oli juba kuri ja ärritunud. Ütles Mardi sõbrale, et ta võiks lahkuda, et ta ei taha, et see mees tema korteris on. Selle peale Mart sai väga kurjaks, tuli tema juurde ja hakkas karjuma. Mardi sõber läks seepeale kohe korterist välja ja edasist ei näinud. Istus suures toas diivanil, Mart seisis tema ees, tema käed olid rusikas ning ta seisis sellises asendis rusikas käed üles tõstetud ja samal ajal ütles Mart talle: „Ma lööks su kohe maha“. Ta ütles lause lõpus veel midagi, aga seda ei mäleta. Sel hetkel ta tõesti kartis, et Mart lööb teda rusikaga, kuna Mart on teda varem rusikaga löönud ja Mart on teda varem ka rusikaga näkku löönud, mille eest teda on kriminaalkorras karistatud. Siis aga Mart tõmbas tagasi, võttis padja ja lõi teda padjaga näo ja keha pihta kolm või neli korda kindlasti. Need padjaga löögid talle valu ei tekitanud ja mingeid vigastusi ta sellest ei saanud. Põgenes kohe naabrinaise I J korterisse ja helistas 112, teatas juhtunust. Politsei tuli temaga I juurde rääkima. Palus politseinikke, et nad viiksid Mardi ära ja peaksid kinni, kuna kardab Marti. Politseinikud viisid Mardi mingi sõbra juurde ja palusid tal korteri ukse lukku panna ja kutsuda uuesti politsei kui Mart peaks ukse taha ilmuma. Mingi aja pärast oligi Mart ukse taga ja ta helistas politseisse. Hoidis korteri ust lukus ega lasknud Marti sisse sellepärast, et kartis, et Mart võib talle uuesti kallale tulla ja vägivalda kasutada. Tunnistaja A V /tl 23-24/ kinnitas, et käis M.Kibuspuu juures, enne tarvitasid koos viina. Tema seal mingit tüli ei näinud, Mardi xxx talle ei öelnud, et ta peaks ära minema. Tunnistaja I J /tl 22/ sõnade kohaselt tuli S tema korterisse ja ütles, et Mart jälle räuskab ning ta helistab politseisse. S endal oli telefon kaasas ja ta helistas enda telefonilt politseisse. Häirekeskusele tehtud kõnesalvestuse vaatluse protokollis /tl 32-34/ on numbrile 112 tehtud kõne numbrilt XXX 07.12.2020 kell 15.04, kus helistaja teatab, et xxx Mart Kibuspuu tuli kallale jälle. Helistaja ütleb, et on naabri juures, ei julge kodus olla. Politsei vormikaamera salvestuse vaatluse protokollis /tl 30/ on vaadeldud 07.12.2020 videosalvestist. S K räägib, et Mart Kibuspuu sõimas ja karjus, sai käe ette ja siis ta võttis padja ja hakkas sellega peksma. Kogu aeg ähvardab. Tuleb talle uuesti kallale, kuna kutsus politsei, see on täitsa selge. Kui ta sõbra juurde viia, siis tuleb tagasi ja siis on veel hullem, arvab, et ta tuleks 48 tunniks kinni panna. Palub ta ära viia, et saaks mõne päevagi rahu. 5 1-21-4790 S K on 07.12.2020 veel kahel korral helistanud häirekeskusesse /tl 32-34/ - kell 16.59 tehtud kõnes ütleb helistaja, et on ohtlik muidugi. Kell 18.15 teatab helistaja, et Mart on jälle ukse taga. Tunnistaja K P’le /tl 26/ rääkis S K 11.12.2020, et Mart Kibuspuu peksis teda padjaga, kuid seekord ei ole sinikaid. S K väga tõsiselt kardab Mart Kibuspuud, ta on koguaeg pinges, ei saa öösiti magada ega tunne ennast turvaliselt. S K on rääkinud talle ka seda, et Mart Kibuspuu ähvardab teda. Kaitsja leidis, et kannatanu ütlused ei ole usaldusväärsed, kannatanu ongi rääkinud nii, et keegi sündmuse juures ei olnud, et kindlustada, et mida tema ütleb, on tõde. Kannatanu ei ole enne ülekuulamist kellelegi tapmise ähvardusest rääkinud. Kaitsja leidis, et kannatanu on oma xxx käitumisest juba nii väsinud, et on nõus ülekuulamisel ütlema ükskõik mida, et xxx ei tuleks enam tema juurde või viidaks vanglasse. Kohus märgib, et tõepoolest ka selle sündmuse juures olid vaid kannatanu ja süüdistatav. Kohus leiab, et kannatanu sündmuste kirjeldus kogumis on kokkulangev teiste kohtus uuritud tõenditega ja see tõendab kannatanu ütluste usaldusväärsust – peale ähvardamist naabrinaise juurde minemine ja sealt politseisse helistamine. Samuti sel päeval mitmel korral politseisse helistamine kui M.Kibuspuu korduvalt ta ukse taha ilmus. M.Kibuspuu ei mäleta täpselt, mida ta xxx’le ütles, kuid kinnitas, et võis xxx’le midagi pealetükkivat öelda. S K sõnade kohaselt ütles Mart talle: „Ma lööks sind kohe maha“. Kohus leiab, et asjaolu, et kannatanu ei mäleta, mida Mart veel talle ütles, ei näita mitte seda, et kannatanu valetab, vaid tõstab kannatanu ütluste usaldusväärsust. Hinnates kannatanu ütlusi tervikuna, leiab kohus, et kannatanu on rääkinud asjadest niimoodi nagu tema tajus ja aru sai. Kannatanu on ju korduvalt seoses M.Kibuspuu poolt tema löömisega (jalaga, padjaga) kinnitanud, et ta valu ei saanud. Kohus leiab, et kuigi kannatanu on ilmselgelt xxx alkoholi tarvitamisest ja sellega kaasnenud riiakast käitumisest väsinud, kardab xxx, ei ole kannatanu ütlused oma xxx suhtes vaenulikud. Samuti ei ole kannatanu ütlused vähem usaldusväärsed seetõttu, et ta ei ole teistele rääkinud, mida xxx ähvardades talle täpselt ütles. Ta on rääkinud teistele ähvardamisest ja uurija juures küsitaksegi teo tehiolud täpsemalt üle. S K ei ole ebameeldivaid sündmusi seoses oma xxx teistega pikalt-laialt arutanud, esialgu on püüdnud oma xxx tegusid ka politseile leebemalt kirjeldada, põhjendades, et oli šokis ja ei saanud ise ka päris täpselt aru, mis juhtus. Kohus leiab, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed ja tema ütlustega on tõendatud, et M.Kibuspuu poolt talle öeldud sõnad sisaldasid tapmisähvardust. Kohus leiab, et M.Kibuspuu poolt öeldud sõnad koos M.Kibuspuu poosiga – seisis diivanil istuva xxx ees rusikas käed üles tõstetud – näitasid xxx’le, et tema edasine saatus sõltub M.Kibuspuu tahtest. S K ütles, et sel hetkel ta kartis tõesti, et Mart lööbki teda rusikaga, sest Mart oli teda mõni aeg varem rusikaga löönud ja ta on ka karistatud selle eest, et teda rusikaga näkku lõi. Kannatanu on kirjeldanud, et kui xxx alkoholi on tarvitanud (oli purjus ka sel päeval), on ta väga kuri ja vaenulik, kardab teda. Kohus leiab, et politsei vormikaamera salvestused ja kõned häirekeskusesse kinnitavad, et S K kardab M.Kibuspuud just tema agressiivse käitumise tõttu. Kohus leiab, et arvestades seda, et M.Kibuspuu oli xxx rusikaga näkku löömise eest kriminaalkorras karistatud, oli alkoholijoobes olles ähvardamisele eelnevate kuude jooksul olnud xxx vastu väga kuri ja agressiivne, kasutanud tema suhtes füüsilist vägivalda, siis xxx ees seistes M.Kibuspuu poolt öeldud tapmist sisaldav ähvardus koos ülestõstetud rusikatega oli veenev ja kannatanus hirmu tekitav, kannatanul oli põhjust karta tapmisähvarduse täideviimist. 6 1-21-4790 Kohus leiab, et M.Kibuspuu tegu täidab
Kohus leiab, et M.Kibuspuu pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Kibuspuu teadis, et oma eelneva käitumise tõttu xxx teda kardab. Ta oli kannatanu suhtes eelnevalt korduvalt füüsilist vägivalda kasutanud, mh teda ka rusikaga näkku löönud. M.Kibuspuu seisis ülestõstetud rusikatega kannatanu ees ja samal ajal tema poolt kannatanule öeldu sisaldas selget tapmisähvardust. Arvestades eelkirjeldatut, teadis M.Kibuspuu, et kannatanu võtab ähvardust reaalsena. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
lg 1 sätestatud teokoosseisu, on õigusvastane ja M.Kibuspuu on selle toimepanemises süüdi. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb Mart Kibuspuud karistada. Karistuse mõistmisel lähtub kohus
Karistamise alus on isiku süü. M.Kibuspuu on teod toime pannud otsese tahtlusega. Kehaline väärkohtlemine on teise astme kuritegu. Toimus üks episood, kuid M.Kibuspuu lõi kannatanut korduvalt, samas löömise tagajärjed ei olnud rasked, seega süü ei ole suur. Ähvardamise puhul oli tegemist ühekordse ähvardamisega, teisest küljest oli tegemist tapmisega ähvardamisega, mis olemuselt on raskeim ähvardamise liik. Kohus leiab, et ähvardamise puhul on M.Kibuspuu süü keskmine. Karistust kergendavaid ja karistust raskendavaid asjaolusid ei esine kummagi kuriteoepisoodi puhul. M.Kibuspuud on eelnevalt korduvalt karistatud kehalise väärkohtlemise eest, samuti on ta karistatud ähvardamise eest /tl 46-54, 83-85/. Viimase kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise eest mõistetud vangistuse, mis kohus esialgu asendas ÜKT-ga, pööras kohus täitmisele /tl 88-89/ ja M.Kibuspuu kandis 1 aasta 7 kuu 28 päevase vangistuse ära. Vangistuse kandmiselt vabanes 30.10.2020. Vähem kui kuu peale vanglast vabanemist pani toime uue kehalise väärkohtlemise ja veel nädala möödudes ähvardamise. See näitab, et eelmised karistused, mh ka reaalne vangistus, ei ole teda mõjutanud õiguskuulekalt käituma. Käesolevas kriminaalasjas arutatavad kuriteod on M.Kibuspuu toime pannud eelmise aasta lõpus, kuid politsei teatised /tl 82, 104/ näitavad, et selle aasta jaanuarist juunini on politseile tehtud korduvalt teateid selle kohta, et joobes M.Kibuspuu rikub avalikku korda, käib endiselt kannatanu ukse taga lõhkumas. Kohus leiab, et ka karistuse üldpreventiivne eesmärk omab M.Kibuspuule karistuse mõistmisel tähtsust. Karistus peab andma selge signaali, et kuritegude toimepanemine ka pereringis on lubamatu. Kuritegudele järgneb karistus, see teadmine tugevdab inimeste usaldust õiguskorra vastu. Lähtudes eeltoodust ei ole võimalik M.Kibuspuud karistada kergema karistusega kui vangistus. 7 1-21-4790 Kohus mõistab M.Kibuspuule karistuse
Kehalise väärkohtlemise eest karistab kohus M.Kibuspuud vangistusega alla keskmise määra ja ähvardamise eest vangistusega keskmises määras. Kohus mõistab M.Kibuspuule
Kuna kriminaalasi lahendati kohtus lühimenetluse korras, vähendab kohus KrMS § 238 lg 2 alusel M.Kibuspuule mõistetud liitkaristust ⅓ võrra. M.Kibuspuu on kinni peetud 28-29.11.2020 /tl 36/ ja 07-09.12.20220 /tl 38/, s.o 5 päeva, milline aeg tuleb
TÕKEND Mart Kibuspuu suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld kuni 15.12.2021 /tl 44/. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada peale jõustunud kohtuotsuse järgi vangistuse kandmisele asumist. TSIVIILHAGI puudub. ASITÕEND CD plaat Häirekeskuse kõnede salvestusega /vaatlusprotokoll tl 32-35/ ja kaks DVD-plaati vormikaamera salvestustega /vaatlusprotokoll tl 28-31/ jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. MENETLUSKULUD Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel tuleb Mart Kibuspuult kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas 876 eurot, s.o 1,5*584 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see M.Kibuspuu kaitsmise eest kaitsjale advokaat A.Küünemäele makstud tasu ja kulud 201,54 eurot /tl 71-74/ ja kohtumenetluses 332,20 eurot /tl 123-124/, kokku 533,74 eurot. Mart Kibuspuult välja mõista riigi kasuks menetluskulu 1409,74 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.