← Eesti

3-22-170/8

Obsah (10)§ 20§ 21§ 44§ 45§ 121§ 38§ 43§ 249§ 2§ 104

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 01.02.2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-170 Haldusasi Märt Murd kaebus Türi Vallavalitsuse kohustamiseks lõpetatuks

§ 20

lg 1 kohaselt kaasab halduskohus isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle.

§ 21

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kolmanda isiku omal algatusel kaasata menetlusse selle igas staadiumis ja igas kohtuastmes kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kohus kaasab kolmanda isikuna menetlusse Egle Heinsare. Esitatud kaebus on selline, mille kohta tehtava kohtulahendiga võidakse otsustada ka Egle Heinsare õiguste üle, sest kaebaja vaidlustab Türi Vallavalitsuse ja Egle Heinsare vahel sõlmitud koostöölepingu kehtivust. Kuigi kohus tagastab kaebuse, võib kaebaja selle määruskaebusega vaidlustada, mistõttu ei ole kolmanda isiku õigusi puudutava lahendi tegemine täielikult välistatud. Lisaks on kohus juba küsinud Egle Heinsare seisukohta esialgse õiguskaitse taotluse osas. Riigikohtu 21.03.2019 määruse nr 3-16-799 kohaselt tagab kolmanda isiku määrusega kaasamine, et menetlusosalised on kursis menetlusse kaasatud kolmandate isikute ringiga, teavad arvestada nende menetluskulude hüvitamise kohustuse tekkimise võimalikkusega ja saavad vajaduse korral kaasamise vaidlustada. Kolmanda isiku nõuetekohane kaasamine hoiab ära vaidlused selle üle, kas ta saab kasutada menetlusosalistele tagatud õiguseid, mh edasikaebamise õigust ja õigust nõuda menetluskulude hüvitamist. Egle Heinsar vastas 26.01.2022 kohtule enda allkirjastatud avaldusega, mistõttu võib eeldada, et menetluskulusid praeguse seisuga tekkinud ei ole. 7.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks, lg 2 sätestab, et muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguste kaitseks võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Kohustamiskaebuse rahuldamine eeldab kaebaja õiguste rikkumist haldusorgani keeldumise või jätkuva tegevusetusega (sh keeldumise või tegevusetuse õigusvastasust) ning haldusorgani kohustust haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks (RVastS § 6 lg 1) või vähemalt selle kaalumiseks (RVastS § 6 lg-d 4 ja 5).

§ 45

lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

  1. Kaebusest tulenevalt on kaebaja eesmärgiks kohustada vastustajat lõpetama külavanem Egle Heinsarega sõlmitud koostööleping. Alternatiivselt leiab kaebaja, et nimetatud leping on tühine. Kokkuvõtvalt saab kohus kaebajast aru selliselt, et tema lõplikuks eesmärgiks on, et vallavalitsuse ja Egle Heinsare vahel puuduks koostööleping vallavalitsuse antud ülesannete täitmiseks ning ülesannete täitmisel tehtud kulude kompenseerimiseks. Kaebajal on ka huvi, et vallavalitsus ei tunnustaks külavanemana Egle Heinsart.
  2. KOKS § 58 lg 1 kohaselt võidakse alevi, aleviku või küla koosolekul valida alevi-, alevikuvõi külavanem, lg 3 kohaselt võib volikogu võtta vastu linna kui asustusüksuse linnapea, alevi-, aleviku- ja külavanema statuudi, milles määratakse asustusüksuse linnapea, alevi-, aleviku- ja külavanema valimise kord, kandidaadile esitatavad nõuded, nimetatute õigused ja kohustused ning volituste kestuse periood. Sama sätte lõige 4 sätestab, et valla- või linnavalitsuse ülesannete täitmine linna kui asustusüksuse linnapea, alevi-, aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga.
  3. Vastavalt Statuudi § 10 lg-le 1 sõlmitakse vallavalitsuse antud ülesannete täitmiseks ning ülesannete täitmisel tehtud kulu osaliseks kompenseerimiseks külavanemaga leping, lg 2 kohaselt sõlmitakse leping külavanema volituste kehtivuse ajaks. 4

(8)
  1. Statuudi § 9 lg 3 kohaselt võib külaelanike üldkoosolek külavanema igal ajal tagasi kutsuda. Statuudi § 9 lg 5 kohaselt edastab üldkoosoleku juhataja protokolli (või selle koopia) koos üldkoosolekul osalenud külaelanike registreerimislehega (või selle koopiaga) ametiasutusele 10 (kümne) tööpäeva jooksul üldkoosoleku toimumisest arvates. Protokolli alusel loetakse külavanema ja vallavalitsuse vahel sõlmitud leping lõppenuks.
  2. Eeltoodust tulenevalt ei sõltu vallavalitsuse ja külavanema vahelise koostöölepingu sõlmimine ja lõppemine külaelaniku subjektiivsest tahtest, vaid leping sõlmitakse ja lõpetatakse isikuga, kes on külaelanike üldkoosolekul valitud külavanemaks või kelle volitused külavanemana on lõppenud. Nimetatud lepingu poolteks on külavanem ning kohalik omavalitsus. Statuudi § 9 lg 5 järgi sõlmitakse ja lõpetatakse leping isikuga, kes on külaelanike üldkoosoleku kohaselt valitud külavanemaks või kes on külavanema ametist tagasi kutsutud. Külavanema amet on eelkõige usaldusamet ning tema ülesandeks on külaelanike ja nende huvide esindamine. Kuivõrd statuudi § 9 lg 5 kohaselt saab lepingu pooleks olla vaid külavanema volitustega isik, siis saab lepingu kehtivus puudutada vaid isiku õigusi, kes on valitud külavanemaks või siis sellise isiku õigusi, kes leiab, et ta on kehtiva õiguse kohaselt valitud külavanemaks ning seega peaks vastustaja lõpetama senise külavanemaga sõlmitud lepingu ja sõlmima lepingu temaga. Ka isiku tunnustamist külavanemana või tagasi kutsutud külavanemana saab nõuda isik kes soovib olla külavanem või ei soovi enam külavanem olla. Seega saab KOKS § 58 ja selle alusel kehtestatud statuudi alusel olla kaebeõigus vastustaja otsusele sõlmida või mitte sõlmida koostööleping praeguse vaidluse asjaoludel kas külavanemal või isikul, kes leiab, et ta on valitud külavanemaks. Sellisel isikul on läbi kohustamisnõude ka õigus nõuda külaelanike vastava otsuse tunnustamist. Külakoosolekust osa võtnud ja külavanema valimise poolt või vastu hääletanud isikul sellist õigust ei ole, kuivõrd külaelaniku staatuse omamine ei anna isikule veel puutumust lepinguga ja külavanema õigusliku staatusega.
  3. Kohus leiab, et ehkki kaebajal, kes on kaebuse esitamise seisuga Taikse küla elanik, on kaebuse esitamise seisuga õigus osaleda küla üldkoosolekul ja hääletada külavanema valimise või tagasikutsumise otsuse poolt või vastu, ei anna sellise õiguse olemasolu talle veel subjektiivset õigust vaidlustada külavanema ja vallavalituse vahelise lepingu kehtivust ja tunnustaks külavanema tagasi kutsumist. Leping loob õigusi ja kohustusi külavanemaks valitud isiku ja kohaliku omavalitsuse vahel ning sellega ei omanda õigusi ja kohustusi külaelanik, kes ei ole valitud külavanemaks või kes ei leia, et ta on valitud külavanemaks. Puudub vaidlus, et kaebaja ei ole nimetatud lepingu pooleks ning kaebaja ei ole ka avaldanud tahet olla külavanem, st ta ei leia, et tema peaks olema koostöölepingu pooleks ja et vastustaja peaks teda tunnustama külavanemana. Kaebaja ei olnud koosoleku toimumise päeva seisuga ka küla elanik, st ta ei saanud hääletada külavanema valimise poolt või vastu. Vastavalt kohtu poolt Rahvastikuregistri andmebaasi tehtud järelepärimisele on kaebaja Taikse küla elanik alates 13.12.2021, st tal ei olnud 10.12.2021 üldkoosolekul hääleõigust.
  4. Nagu nähtub kaebaja poolt koos kaebusega esitatud 10.12.2021 toimunud koosoleku protokollist, siis on koosolekul otsustatud küll kutsuda tagasi külavanem Egle Heinsar, kuid uut külavanemat ei valitud. Koosoleku protokollist ei nähtu ka kaebaja tahet olla valitud külavanemaks. Seega ei puuduta koostööleping tema subjektiivseid õigusi ja kohustusi. Asjaolu, et kaebaja hinnangul on leping sõlmitud isikuga, keda kaebaja ei pea külavanemaks, ei puuduta kuidagi kaebaja subjektiivseid õigusi, sest kaebaja ei jää nimetatud lepingu kehtivuse tõttu ilma ühestki õigusest ning talle ei kaasne sellega ühtegi kohustust. Kaebajal võib küll praeguse külaelanikuna olla õiguslik huvi, et Türi Vallavalitsuse tegevus õigussuhetes Taikse külaga toimuks kehtiva õigus kohaselt, kuid nimetatud huvi ei ole samastatav subjektiivsete õiguse riivel põhineva õigusega pöörduda kaebusega halduskohtusse. Seega on kohus seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus nõuda vastustaja kohustamist lõpetama Ege Heinsarega sõlmitud koostööleping.
  5. Kaebaja puudub ka õigus nõuda nimetatud lepingu tühisuse tuvastamist, sest ka tuvastamiskaebuse esitamiseks peab isikul olema puutumus vaidlustatud haldusakti või 5
(8)toiminguga ning tuvastamiskaebuse esitamine peab olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik (

§ 38lg 4).

Kohus tuvastas käesoleva määruse eelmistes alapunktides, et kaebajal selline puutumus puudub. Asjaolu, et kaebaja leiab, et külavanema valimine ei toimunud 01.10.2021 õiguspäraselt, ei anna külaelanikule õigust vaidlustada külavanema ja kohaliku omavalitsuse vahelise lepingu kehtivust. Seega puudub kaebajal ka õigus nõuda külavanemaga sõlmitud lepingu tühisuse tuvastamist.

  1. Kuivõrd kaebajal puudub käesolevas asjas kaebeõigus, siis ei võta kohus seisukohta küsimuses, kas 10.12.2021 koosoleku kokkukutsumisel on järgitud statuudi nõudeid ning kas koosoleku otsused on käsitletavad külaelanike otsustena Statuudi § 3 tähenduses.
  2. Eeltoodust tulenevalt kuulub kaebus kogu ulatuses tagastamisele kaebeõiguse puudumise tõttu (

§ 121lg 2 p 1).

18. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

19. Kaebaja on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse kohustada Türi Vallavalitsust ja Türi Vallavolikogu hoiduma Egle Heinsart ja tema poolt esindatava Taikse-Tännassilma-Mäeküla kogukonnakogu liikmeid nimetamast või esitamast kogukonna esindajatena vallavalitsuse ja vallavolikogu tööorganitesse (näiteks komisjonidesse), kuni on olemas jõustunud vaide- või kohtuotsus kogukonnakogu moodustamise vaidluses. Vastustaja on juhtinud tähelepanu asjaolule, et kaebaja taotletud esialgse õiguskaitse abinõul puudub seos põhinõudega. Samas sätestab

§ 249

lg 2, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal.

§ 249

lg 5 sätestab täiendavalt, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist. Kaebaja esitas 10.01.2022 vaide Türi Vallavalitsuse 21.12.2021 korralduse nr 458 peale, millega moodustati Türi valla omavalitsusorganite tööorganina Taikse-Tännassilma-Mäeküla kogukonnakogu. Nimetatud korraldus on esialgse õiguskaitse taotlusega sisuliselt seotud ja seega võib kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlust pidada vaidemenetluse ajal esitatud taotluseks. Vastustaja selgitas oma vastuses kohtunõudele, et kaebaja poolt taotletud esialgse õiguskaitse abinõud puudutava vaidluse osas on Türi Vallavalitsus teinud otsuse vaide tagastamise kohta. Kohtule edastatud dokumentidest nähtuvalt on see allkirjastatud 21.01.2022 kell 13:31. Kaebaja kaebus registreeriti halduskohtus ning edastati menetlemiseks 21.01.2022 kell 13:25. Seega on vaide tagastamise otsus tehtud samal päeval, mil kaebaja pöördus esialgse õiguskaitse taotlusega kohtusse, kuid kellaajaliselt on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud enne vaidemenetluse lõppu.

§ 249

lg-st 4 tuleneb, et ainuüksi vaidemenetluse lõppemine ei tähenda vaidemenetluse ajal taotletud esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemist. Vaidemenetluse lõppemisel on kohtul võimalik varem esitatud esialgse õiguskaitse taotlust lahendada ja vajadusel esialgset õiguskaitse kohaldada kuni halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni või kaebuse lahendamiseni (Riigikohtu 05.03.

  1. a määrus asjas nr 3-19-2221, p 9; Tartu Ringkonnakohtu 11.01.
  2. a määruse p 10). Seega saab kohus esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt läbi vaadata, sõltumata sellest, et vaidemenetlus on esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ja käesoleva määruse tegemise vahelisel ajal lõppenud. Türi vald teatas kohtule 28.01.2022 e-kirjas, et Türi Vallavolikogu võttis 27.01.2022 vastu otsuse, millega nimetati Käru kogukonnakogu ja Taikse-Tännassilma-Mäeküla kogukonnakogu esindajad Türi Vallavolikogu alaliste komisjonide koosseisu. 27.01.2022 otsus nr 7 esitati kohtule allkirjastatud kujul 01.02.
  3. Taikse-Tänassilma-Mäeküla kogukonnakogust arvati viis isikut Türi Vallavolikogu alaliste komisjonide koosseisudesse: Eda Lippur eelarve- ja arenduskomisjoni, Jaanus Heinsar majandus- ja turvalisuskomisjoni, Liivi Rehela sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni, Ene Rannik kultuuri- ja spordikomisjoni ning Heli Petrovits seltsitegevusja maaelukomisjoni. Egle Heinsar arvati Türi Vallavolikogu seltsitegevus- ja maaelukomisjoni valimisliidu Tulevikuvald Türi esindajana. Seega ei saa enam kohaldada esialgset õiguskaitset 6

(8)kaebaja taotletud viisil, s.o kohustades volikogu hoiduma tegevusest, mis tooks kaasa selle tagajärje, et Egle Heinsar ja Taikse-Tännassilma-Mäeküla kogukonnakogu esindajad määratakse volikogu komisjonide koosseisudesse, sest volikogu on selle õiguse juba realiseerinud. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (

§ 2lg 4 teine lause).

Praegust olukorda arvestades tõlgendab kohus kaebaja tahet selliselt, et ta soovib Türi Vallavolikogu 27.01.2022 otsuse nr 7 kehtivuse peatamist Egle Heinsare ja Taikse-Tänassilma-Mäeküla kogukonnakogu liikmete osas vaide esemeks olevas nõudes kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata, või kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus (

§ 249

lg 4).

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamise esmane eeldus on esialgse õiguskaitse vajadus - olukord, kus kaebaja õiguste kaitse oleks ilma koheste abinõudeta hiljem oluliselt raskendatud või võimatu (Riigikohtu 25.11.2021 määrus nr 3-21-2241, p 15). Eelneva eelduseks on omakorda see, et kaebajal üleüldse on kaitset vajav subjektiivne õigus. Kaebaja on põhjendanud esialgse õiguskaitse vajadust selliselt, et kogukonnakogu moodustamine külaelanikke, sh kaebajat kaasamata rikub kaebaja õigust valla elanikuna kaasa rääkida kogukonnakogude moodustamisel ja olla seeläbi kaasatud valla juhtimisse. Kohus leiab, et Taikse-Tännassilma-Mäeküla kogukonnakogu esindajate nimetamine Türi Vallavolikogu alaliste komisjonide koosseisu ei saa kaebajale enne eeldatava kaebuse menetluse lõppemist mingeid pöördumatuid tagajärgi tekitada. Kaebajat ei ole Taikse-Tänassilma-Mäeküla kogukonnakogu koosseisu nimetatud ning ta pole ka väitnud, et ta peaks kogukonnakogu koosseisus olema. Vaatamata sellele, et kaebaja ei nõustu isikute grupiga, kelle Türi vald on enda kui avaliku võimu partnerina määratlenud, ei ole see kaebaja subjektiivsete õigustega otseses puutumuses. Teiste isikute nimetamine Türi Vallavolikogu alaliste komisjonide koosseisu ei piira kaebaja õigusi ega tekita temale kohustusi. Seega puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Eelnev puudutab ka Taikse-TännassilmaMäeküla kogukonnakogu liikmete võimalikku nimetamist muudesse Türi Vallavolikogu ja Vallavalitsuse tööorganitesse, mida Türi Vallavolikogu 27.01.2022 otsus nr 7 ei hõlma. Enne kaebuse esitamist ei saa selle perspektiivi kohta lõplikku seisukohta võtta. Kohus leiab, et avalik huvi on pigem esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu. Taikse-Tännassilma-Mäeküla kogukonnakogu on moodustatud piirkonna elanike huve esindamiseks. Kui kaebaja esitab hiljem korralduse nr 458 peale kaebuse, pole kogukonnakogu esindajatel võimalik pikka aega Türi Vallavolikogu alaliste komisjonide töös osaleda ja Taikse-Tännassilma-Mäeküla elanike huvid jäävad komisjonides üldse esindamata. Kohtu esimese astme menetlus võib kesta vähemalt 3-4 kuud, suurema töökoormuse olukorras kauem. Puudutatud isik Egle Heinsar on seisukohal, et esialgse õiguskaitse rahuldamisel riivaks kohus põhjendamatult hoopis tema põhiõigusi, sest ta ei saaks kogukonnakogu liikmena olla Türi Vallavolikogu alaliste komisjonide koosseisus. Egle Heinsar on oma seisukohas juhtinud tähelepanu ka sellele, et õigus olla külavanem või tegutseda külavanemana ei ole ei õiguslikult ega menetluslikult seotud õigusega moodustada Türi valla põhimääruse §-des 48 ja 49 sätestatud alustel ja korras kogukonnakogu ning Türi Vallavalitsuse korralduse alusel kogukonnakogu moodustamisel taotleda Türi Vallavolikogult kogukonnakogu esindajate volikogu alalistesse 7

(8)komisjonidesse määramist. Türi Vallavolikogu 27.01.2022 otsusest nr 7 nähtub, et Egle Heinsar arvati Türi Vallavolikogu seltsitegevus- ja maaelukomisjoni valimisliidu Tulevikuvald Türi esindajana, mitte kogukonnakogu esindajana. Esialgse õiguskaitse kohaldamine takistaks Egle Heinsaril ja alaliste komisjonide koosseisu nimetatud Taikse-Tänassilma-Mäeküla kogukonnakogu liikmetel oma õiguste teostamist, samas kui kaebajal kaitsmist vajavat subjektiivset õigust praeguses olukorras ei ole. Seega kaalub puudutatud isikute huvi üles kaebaja võimalikud vastuväited kogukonnakogu moodustamisele ja nende nimetamisele Türi Vallavolikogu alalistesse komisjonidesse. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. 20.

§ 104

lg 5 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 121lg 2 alusel.

Kohus tagastab kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel, mistõttu kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu.

Kaebusega esitatud esialgse õiguskaitse taotlus jäi rahuldamata, mistõttu jääb kaebaja tasutud riigilõiv kaebaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.