Obsah (15)

§ 657§ 442§ 656§ 343§ 306§ 311§ 314§ 307§ 344§ 414§ 408§ 2§ 173§ 456§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 18.01.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-100767 Koht

) § 486 lg-le 1 nõue üle Harju Maakohtule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses, sest kostja esitas nõudele vastuväite.

1. Hageja esitas 27.01.2021 Harju Maakohtule hagiavaldusele ettenähtud vormis oma nõude, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise seaduses sätestatud miinimumsummas (hagi esitamise ajal 292 eurot kuus) alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja ja C (ema) XX.XX.XXXX sündinud laps. Hageja vanemate koosoleku on lõppenud. Hageja elab oma emaga, kes kannab hagejaga seotud kulud. Hageja igakuised kulud ema juures on 600 eurot. Ema on hagejaga lapsehoolduspuhkusel ning saab vanemahüvitist ja lapsetoetust. Kostja on seni elatist tasunud suulise kokkuleppe alusel 200 eurot kuus. Kostja vastuväited
2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja on hagejale tasunud kokkulepitud suuruses elatist (200 eurot kuus), samuti kandnud muid hagejaga seotud kulusid. Kostja on alates 23.10.2020 töötu ning saab töötuskindlustushüvitist 520 eurot kuus. Kostja peab ka ise tulema toime piiratud summaga, sest peab tasuma igakuiseid kommunaal- ja muid kulusid. Maakohtu otsus ja põhjendused
3. Harju Maakohus rahuldas 22.06.2021 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates 27.01.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni ning jättis menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks määras kohus 0 eurot. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et hageja vanemad ei ela koos, hageja elab ema juures, kostja on tasunud hagejale elatist vähem kui seaduses sätestatud miinimumsumma ning hageja vajaduste rahuldamiseks kulub vähemalt kahekordne miinimumelatis. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja igakuisteks kuludeks on eluase 350 eurot, toit 100 eurot, transport 10 eurot, sidekulud 80 eurot, tervishoid 10 eurot, hügieenitarbed 10 eurot, riided ja jalanõud 40 eurot. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kostja on hageja isa, seega on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist. 2 2-21-100767 Apellatsioonkaebus
4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada resolutsiooni punktide 1–3 osas ning teha selles osas uue otsuse, millega rahuldada hageja hagiavaldus osaliselt ja mõistja kostjalt hageja kasuks välja elatis 200 eurot kuus. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohus võttis kostjalt võimaluse osaleda teda puudutava kohtuasja arutamiselt, kui pidas 7.06.2021 kohtuistungi ilma kostja osavõtuta. Kostja ei osalenud istungil eksituse tõttu. Istungi kokkuleppimisega oli probleeme (sobivaid aegu ei leitud) ning kostja ei mõistnud, millal istung toimub. Vahetult enne istungit kohus küll helistas kostjale ja küsis, kas kostja osaleb istungil. Kuna kostja oli tööl, ei olnud tema osalemine istungil võimalik. Kostja palus kohtul võimalusel istung edasi lükata, sest soovis istungil siiski osaleda. Maakohus leidis ebaõigesti, et puuduvad PKS § 102 lg-s 2 sätestatud alused, mis võimaldaksid kostjalt elatise välja mõista väiksemas määras kui elatise miinimumsumma. Maakohus ei ole arvestanud hageja sissetulekute ja igakuiste muude kuludega. Kostja majanduslik seis ja kohustused ei võimalda tasuda igakuise elatisena 292 eurot ilma, et kostja igapäevane toimetulek muutuks võimatuks. Hagiavalduses ei ole märgitud, kui suured on hageja igakuised kulud. Hageja igakuised kulud ei ületa 400 eurot. Hagi esitamine ei olnud põhjendatud, sest kostja on hagejale igakuiselt tasunud 200 eurot. Põhjendatud elatis on 200 eurot kuus. Sellises summas on vanemad varem ka kokku leppinud ja kostja täitis seda kokkulepet. Lapse ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal. Hageja oli pahauskne, kui esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning kui nõudis hiljem hagimenetluses suurema elatise väljamõistmist, kui maksekäsu kiirmenetluses. Vastustaja seisukoht
5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb

§ 657

lg 1 p 3 alusel rahuldada ja maakohtu otsus menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada täies ulatuses. Asi tuleb saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus rikkus oluliselt õigusliku ärakuulamise põhimõtet ning on teinud otsuse isiku suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt. Samuti ei vasta maakohtu otsuse resolutsioon

§ 442lg 5 nõuetele.

Need menetlusõiguse normi olulised rikkumised toovad

§ 656

lg 1 p-de 1 ja 2 ning lg 4 alusel kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise eelmenetluse staadiumis. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. (I)

1. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kostja soovinud maakohtu otsuse vaidlustada osas, milles maakohus rahuldas hageja elatise nõude (resolutsiooni p-d 1–3) (dtl 186–187, p 1.7.) ning on palunud maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1–3 tühistada täielikult ja teha selles osas uus 3 2-21-100767 otsus, mille rahuldada hagi osaliselt ja määrata kindlaks elatis 200 eurot kuus (dtl 191–192, p-d 1 ja 2).
2. Kuivõrd kostja on apellatsioonkaebuses tuginenud mh sellele, et maakohus on rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet (dtl 186, p 1.4.; dtl 187, p 2.1.), on kostja ringkonnakohtu hinnangul vaidlustanud maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1–3 täies ulatuses, s.t mitte üksnes osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 200 eurot ületavas osas. Kohus saab apellatsioonkaebuse taotluste sõnastust vajaduse korral tõlgendada (vt ka RKTKo 3-2-1-163-11, p 32 ja 3-2-1-142-12, p 35).
3. Vastavalt on apellatsioonkaebuse hinnaks 2628 eurot, erinevalt 19.01.2021 määruses märgitust. (II)
4. Ringkonnakohtu hinnangul korraldas maakohus 7.06.2021 kohtuistungi selleks seaduses ette nähtud korda sedavõrd ulatuslikult rikkudes, et seda tuleb pidada õigusliku ärakuulamise põhimõtte oluliseks rikkumiseks. Maakohus ei toimetanud kostjale kätte kohtukutset ja pidas kohtuistungi ilma mõlema pooleta. See on omakorda toonud kaasa eelmenetluse ülesannete täitmata ning kohtuistungi pidamise korra järgimata jätmise.
5. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teavitamiseks peab kohus

§ 343

lg 1 ja § 306 lg 5 järgi kohtukutsed menetlusosalistele kätte toimetama.

§ 306

lg 1 alusel on menetlusdokumendi (sh kohtukutse) kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks õigel ajal tutvuda. Menetlusdokumendi üleandmine peab

§ 306

lg 2 järgi toimuma seaduses sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud.

1. Digitaalsest toimikust (toimik) nähtub, et maakohus saatis 10.02.2021 hageja seaduslikule esindajale (emale) ja kostjale e-kirja, milles soovis pooltega kooskõlastada istungi aja 15.03.2021 (dtl 63). Hageja seaduslik esindaja teatas, et temale istungi aeg sobib (dtl 64). Toimikust ei nähtu, et kostja oleks kohtu kirjale vastanud. 15.04.2017 saatis maakohus emale ja kostjale e-kirja, milles soovis uue istungi ajana kooskõlastada 7.06.
2. E-kirjas märkis kohus, et ootab poolte vastust hiljemalt 4.05.2021 ning kui pooled tähtaegselt ei vasta, määrab kohus eelistungi nimetatud ajal (dtl 71). Toimikust ei nähtu, et pooled oleksid kohtu kirjale vastanud.
3. 4.05.2021 koostas maakohus mõlemale poolele kohtukutse. Maakohus on märkinud kostjale koostatud kohtukutse kostjale e-toimiku menetlemise infosüsteemis (e-toimik) kättetoimetatavaks, kasutades seega kohtukutse kättetoimetamise viisina elektroonilist kättetoimetamist.

§ 311

¹ lg 1 järgi võib kohus toimetada menetlusdokumendi kätte elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, edastades seal dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta teavituse, kasutades sama sätte lg 1 p-des 1–5 või lg-s 2 märgitud kontaktandmeid. Sel viisil saab

§ 311

¹ lg 3 esimese lause järgi menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugeda juhul, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata või kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Kostja ei ole kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel kohtukutset e-toimikus avanud ega kinnitanud selle vastuvõtmist dokumenti avamata. 4 2-21-100767

1. 19.05.2021 on kostja saatnud maakohtule e-kirja, milles palus kohtul saata kõik hagiga seotud dokumendid kostjale e-posti teel, sest dokumendid e-toimikus ei avane (dtl 100). Arvestades, et kohus oli 4.05.2021 märkinud kohtukutse kostjale e-toimikus kättetoimetatavaks, hõlmas kostja taotlus ka kohtukutset. Toimikust (ega KIS-ist) ei nähtu, et kohus oleks kostjale tema palutud dokumendid (sh kohtukutse) saatnud. 7.06.2021 kell 8.33 ehk vahetult enne kohtuistungi toimumist 7.06.2021 kell 10.00 on maakohus saatnud kostjale e-kirja, milles palus viitega telefonivestlusele kostjaga temalt kinnitust, et kostja istungile ei tule (dtl 102). Kostja kinnitas e-posti teel, et ta kohtusse ei tule (samas). Seejärel pidas maakohus 7.06.2021 kohtuistungi ilma poolte osavõtuta märkides järgmist: [k]ostja istungile ilmunud ei ole, on kohtu kutse kätte saanud ja on kinnitanud sekretärile telefoni teel ja on kohtule meili teel teada andnud, et ta tänasele istungile kohale ei tule (dtl 106, ajamärk 00:00:17).
2. Menetlusdokumendi menetlusosalisele kättetoimetatuks lugemiseks ei piisa sellest, et süsteem saadab menetlusdokumendi e-toimikus nähtavaks ja kättetoimetatavaks tegemise kohta adressaadile automaatselt e-kirja. Sellisele e-kirjale ei ole lisatud menetlusdokumenti ning selles ei sisaldu viidet

§ 314

¹ lg-le 1 ega selgitust, et kohus loeb menetlusdokumendi kolme tööpäeva möödumisel kättetoimetatuks. Samuti ei piisa menetlusdokumendi menetlusosalisele kättetoimetatuks lugemiseks e-kirjast, milles kohus soovib menetlusosalistega kooskõlastada kohtuistungi aega (dtl 71). Ilma, et kohus saadaks pooltele kohtukutsed, ei saa poolelt eeldada teadmist, et ka teisele menetlusosalisele pakutud istungiaeg sobib ning istung toimub kohtu pakutud ajal. Kohtu kirjavahetus menetlusosalisega ei ole dokumendiks, mis nõuaks teisele menetlusosalisele kättetoimetamist. Kostjale ei saa seega kohtukutset kättetoimetatuks lugeda ei

§ 311¹ ega ka § 314¹ alusel.

Kuna asja materjalidest ei nähtu, et kostjale oleks proovitud kohtukutset kätte toimetada mõnel muul viisil, ei saa seda kostjale kättetoimetatuks lugeda. Kostja on maakohtut teavitanud, et e-toimikus tal dokumendid ei avane ja on palunud dokumentide (sh kohtukutse) saatmist e-posti teel. Isegi kui on alust arvata, et menetlusosaline on kohtuistungi toimumise ajast teadlik, ei tähenda see seda, et menetlusdokumenti ei tuleks talle seaduses ettenähtud korras kätte toimetada. Eelnevat ei muuda ka asjaolu, et maakohus ja kostja suhtlesid istungi päeval telefoni teel ning kostja kinnitas, et ta kohtuistungile ei tule. Kostja 7.06.2021 kirjavahetus kohtu sekretäriga ei kinnita ka seda, et kostja oli nõus asja arutamisega ilma temata. 17.

§ 307

lg 3 järgi loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest, kui kättetoimetamist ei ole võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda. Toimikust ega KIS-ist ei nähtu, et maakohus oleks saatnud kostjale seaduses sätestatud nõuetele vastava kohtukutse. Kostjale on saadetud 15.04.2017 e-kiri eelistungi aja kooskõlastamise kohta (dtl 71) ning istungi toimumise päeval on kohus kostjaga telefoni teel kostjaga istungil osalemise osas suhelnud (dtl 102). Seda ei saa pidada kohtukutseks, kuivõrd selles ei sisaldu kõiki

§ 344lg-s 1 ja 3 nõutud andmeid, sh kohtuistungi koht.

Kohtukutse saab lugeda

§ 307

lg 3 järgi kättetoimetatuks, kui saaja on kohtukutse kui menetlusdokumendi faktiliselt kätte saanud või on enne kohtuistungi toimumist teadlik kohtukutse sisust. Üksnes kohtuistungi toimumise aja teadmisest ei piisa, et lugeda kohtukutse

§ 307lg 3 alusel nõuetekohaselt kättetoimetatuks (vt ka RKTKo 3-2-1-74-09, p 15).

18. Samuti ei jõudnud teave kohtuistungi toimumise kohta kostjani

§ 343lg 2 esimeses lauses sätestatud tähtaja jooksul.

Kuigi sama sätte teise lause järgi võib see tähtaeg olla menetlusosaliste nõusolekul lühem, ei ole kostja lühema tähtajaga nõustunud.

§ 343

5 2-21-100767 lg 2 peab andma menetlusosalisele tegeliku võimaluse teha vajalikud tööalased jmt korraldused, et õigel ajal ja kohas istungil osaleda. 19. Kuigi hageja ei ole pidanud usutavaks apellatsioonkaebuse väidet, et kostja ei mõistnud, millal istung toimub, sest istungi kuupäevadega oli segadus, ei olnud ka hageja seaduslikul esindajal (ema) selgust, mis menetluses seoses kohtuistungi(te)ga on toimunud. 28.05.2021 e-kirjas on hageja seaduslik esindaja ka ise kohtu poole istungi(te)ga seoses pöördunud: [ü]ks eelistung sai juba märtsikuus määratud, milles mina lapse esindajana ei pidanud füüsiliselt osa võtma. Mis sai sellest istungist, et see ei toimunud ja nüüd tuleb uus kutse? (dtl 101). Sellest järeldab ringkonnakohus, et kummalgi poolel ei olnud selgust, millal asjas kohtuistungid toimusid ning kas neid on üks või mitu. Kohtu suhtlus pooltega ei ole selles osas olnud selge. Maakohtu menetluses pooltel lepingulisi esindajad ei olnud. Seda selgem ja arusaadavam peab kohtu suhtlus pooltega olema. (III) 20.

§ 414

lg 2 p 1 kohaselt ei või kohus asja poole osavõtuta sisuliselt lahendada, kui kohtuistungile ilmumata jäänud poolt ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid olulisi istungile kutsumise nõudeid. Olenemata sellest, et kostjale ei toimetatud kohtukutset kätte, on maakohus istungil leidnud, et asi on võimalik lahendada sisuliselt. Selliselt ei saanud kostja asja arutamise juures osaleda ning maakohus ei saanud tema suhtes täita eelmenetluse ülesandeid, sh selgitamiskohustust (

§-d 348, 351 ja 392). Samuti ei saanud maakohus kohtuistungi pidamisel järgida selleks seaduses ette nähtud korda (

§-d 399–401 ning § 243 lg-d 2 ja 3). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus seeläbi oluliselt rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet vaatamata sellele, kas kostja on apellatsioonkaebuses näidanud asja suulise arutamise põhimõtte rikkumisele tuginedes ära, kas ja kuidas oleks tsiviilasi kohtu nõuetekohasel tegutsemisel lahendatud teisiti, ning sõltumata sellest, kas kostjale oli vaatamata kohtuistungile kutsumata jätmisele tagatud menetluses varasemalt võimalus esitada asjaolusid ja tõendeid. Kohtuistungi esemeks on põhimõtteliselt tsiviilõigusliku kohtuasja kogu sisu nii oma materiaalõiguslikust kui ka menetlusõiguslikust küljest. Kohtuistungil võivad pooled sõltuvalt menetlusstaadiumist, vastaspoole käitumisest ja kohtu selgitustest esitada taotlusi, tuua esile asjaolusid ja anda selgitusi, mis oma üksikasjades ei pruugi väljaspool tegelikku istungiolukorda olla kindlalt ettenähtavad (vt ka RKTKo 2-17-13391, p 20). 21. Kuigi maakohus on istungil leidnud, et asja on võimalik arutada ilma poolte kohalolekuta, on maakohus pidanud ringkonnakohtu hinnangul silmas asja sisulist lahendamist vastavalt

§ 408

p-le 1, sest otsustas asja lahendada nendele andmetele ja tõenditele tuginedes, mis on kohtule esitatud (dtl 106, ajamärk 00:00:17). (IV) 22. Maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 2 on märkimata elatise summa, mille maakohus kostjalt hageja kasuks välja mõistis. Ka see on oluline menetlusõiguse normi rikkumine, mis tingib

§ 656

lg 4 kohaselt samuti maakohtu otsuse tühistamise, vaatamata sellele, et hageja ei ole apellatsioonkaebust esitanud. 23.

§ 442

lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse 6 2-21-100767 tekstita. Otsus, mille resolutsioonist puudub väljamõistetud elatise summa, ei ole arusaadav ega täidetav. Pooltele toob õiguslikud tagajärjed kaasa üksnes kohtuotsuse resolutsioon (RKTKo 3-2-1-51-17, p 15 esimene lõik). Seetõttu ei ole põhjendatud hageja seisukoht, et kohtuotsuse põhjendustest saab järeldada, et elatis on välja mõistetud summas 292 eurot, mis oli otsuse tegemise ajal kehtiv elatise miinimummäär. Sellist järeldust maakohtu otsusest teha ei saa, sest kohtuotsuse põhjendav osa iseseisvalt poolte õigusi ja kohustusi ei mõjuta. (V) 24. Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu otsus

§ 656

lg 1 p-de 1 ja 2 ning lg 4 alusel täies ulatuses tühistada ning saata asi samale maakohtule menetluse jätkamiseks alates eelmenetluse staadiumist, sh kohtuistungi pidamiseks. Elatist käsitlevate PKS-i sätete muutumine 1.01.2022 kogumis maakohtu menetlusõiguse normide oluliste rikkumisega õigustab ka menetlusökonoomia (

§ 2) aspektist asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist.

Vastavalt PKS § 217² lg-le 2, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.

1. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul pooltega mh arutada uut õiguslikku olukorda – PKS-is elatise kohta tehtud muudatusi (vt ka RKTKm 3-2-1-6-12, p 16). Samuti tuleb maakohtul kindlaks teha kostja majanduslik seis, mis võis juba maakohtu menetluse ajal (alates juunist 2021) muutuda. Apellatsioonkaebuse kohaselt oli kostja 7.06.2021 kohtuistungi toimumise ajal tööl (dtl 186, p 1.4.). Varasemalt oli kostja töötu (dtl 42, p 2; dtl 97).
2. Arvestades mh PKS-i muudatusi teeb ringkonnakohus hagejale ettepaneku kaaluda veelkord vaidluse lahendamist kokkuleppel. Kostjal on olnud kompromissi valmidus. Kui pooled saavutavad kokkuleppe enne ringkonnakohtu otsuse edasikaebamist või jõustumist, siis saab kompromissi kinnitada ringkonnakohus. Sel juhul tühistab ringkonnakohus nii praeguse kui ka maakohtu otsuse ja asendab need poolte kokkuleppega. Hagejal on kompromissi kaalumisel võimalik kasutada abivahendina välja töötatud elatise kalkulaatorit (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/). Kui pooltel ei õnnestu kokku leppida elatise suuruses seni kehtinud PKS-i sätete järgi, siis on pooltel võimalik kokku leppida alates 1.01.2022 makstava elatise suuruses, kasutades selleks elatisekalkulaatorit. (VI)
3. Kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, siis

§ 173

lg 3 teise lause kohaselt jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Kui kohtuotsus vaidlustatakse muus osas kui menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine, ei jõustu kohtuotsus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas (

§ 456lg 4 kolmas lause).

28. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab

§ 173lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele.

Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele

§ 177

lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega. 7 2-21-100767 (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing 8