Obsah (6)

§ 475§ 115§ 422§ 76§ 101§ 6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-20-4087 Otsuse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2022, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-

§ 475lg 3 järgsele õigustlõpetavale tähtajale ja leidis, et ta ei pea kahju hüvitama.

1. 27.02.2020 edastas Eesti Kindlustusseltside Liidu õigusvaldkonna juht hagejale kostja poolse kompromissiettepaneku. Ettepaneku kohaselt nõustub kostja vaidluse lahendamiseks tasuma rahalise hüvitisena 2000 eurot. Kirjaga koos edastati hagejale Instructiva OÜ 19.06.2018 hinnapakkumine plaatimistöödele kogusummas 15 730,20 eurot, mida kostja ei olnud varasemalt soostunud hagejale esitama. Hageja tegi kostjale 28.02.2020 e-kirjas omapoolse kompromissiettepaneku, millest kostja keeldus. Kostja märkis, et tema lõplik kompromissiettepanek on 2000 eurot. Hageja sellega ei nõustunud.
2. Hageja hinnangul ei saa enam vaidlust olla selles, et tegemist on plaadi purunemise, mitte kodukindlustuse tingimuste K100/2013 p-s 3.9.2 (e) kirjeldatud esteetilise puudusega, 3 millena kostja seda algselt ebaõigesti käsitles. Seega on selge, et kostja algne keeldumise otsus oli põhjendamatu. Kindlustusandja ei tutvunud kindlustuslepingut sõlmides kindlustatud esemega ega nõudnud näiteks selle sisekujunduse kohta mingeid dokumente või andmeid. Samuti pole kindlustusandja sidunud kahju hüvitamise kohustuse ulatust sellega, milline on hoone sisekujunduslik lahendus (nt et vaatamata asjaolule, et kõikidel põrandatel ja vannitoa seinal on kasutatud sama plaati ja puuduvad lävepiidad, hüvitatakse vaid ühe ruumi põrandaplaatide vahetus). Selle tõttu on kostja keeldumine eelneva seisukorra taastamisest (kus kõik põrandad ja vannitoa sein on kaetud sama plaadiga vastavalt sisekujundaja poolt projekteeritud lahendusele) põhjendamatu.
3. Vastavalt NC Partnerid OÜ poolt 22.10.2019.a tehtud hinnapakkumisele 22/10 on algse olukorra taastamiseks vajalike ehitustööde maksumuseks 45 043,20 eurot (sisaldab käibemaksu). Sellele lisandub nahksete plaatide materjalide kulu 9450 eurot (koos käibemaksuga). Kindlustuslepingu järgi hüvitab kindlustusandja ka samaväärsed elamiskulud ehitustööde ajal, mis turuhindu arvestades on umbes 1500 eurot kuus. NC Partnerid OÜ hinnangul võib kõikide tööde teostamiseks kuluda 2 kuud ehk kostja peab hüvitama kahe kuu üürikulud summas 3 000 eurot. Seega on hageja kindlustusjuhtumitega seotud kahju hüvitamise nõue kostja vastu kokku 57 493,20 eurot käibemaksuga.
4. Kostja kehtestatud kindlustuslepingute üldtingimuste U100/2015 p 16.7 kohaselt, kui kindlustusandja viivitab kindlustushüvitise väljamaksmisega, on ta kohustatud kindlustushüvitist saama õigustatud isiku nõudmisel tasuma viivist 0,03% väljamaksmata kindlustushüvitisest iga viivitatud päeva eest. Hiljemalt 12.10.2017 muutus hageja nõue kostja vastu sissenõutavaks. Hagi esitamise seisuga on viivis perioodi 12.10.2017 – 13.03.2020 eest 8951,69 eurot.
5. Kostja ei saa

§ 475

lg-le 3 tuginedes vastutusest vabaneda, kuna kostja ei teatanud 08.12.2017 otsuses üheaastase tähtaja möödumise õiguslikust tagajärjest. Lisaks oli

§ 475

lg 3 järgse tähtaja kulgemine peatunud, kuna viimased läbirääkimised toimusid poolte vahel 2020. a veebruari lõpus. Seega ei olnud

§ 475lg 3 järgne tähtaeg hagi esitamise hetkeks möödunud.

Igal juhul on

§ 475

lg-s 3 sätestatud tähtajale tuginemine kostja poolt hea usu põhimõttega vastuolus ning see tuleb asja lahendamisel jätta kohaldamata. 13. Hagejal on tekkinud kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue

§ 115lg 1 ja § 128 lg 3 alusel.

Advokaat on hagejale osutanud õigusabi tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtuvälist õigusabi osutati hagejale 5 tunni ja 53 minuti ulatuses kogumaksumusega 917,78 eurot käibemaksuga. Vastus hagile

1. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
2. Hageja väited kahju kohta ei ole eluliselt usutavad. Hageja üritab sisuliselt veenda kohut ja kostjat, et keraamiline plaat, mille suurus on 60x60 cm ja milles on kaks mikropragu, 4 tekitasid kahju suurusjärgus 68 000 eurot. Plaadikahjustus ei viita kuidagi kõva eseme kukkumisele, ühtegi konkreetset täket pole. Riiklikult tunnustatud ekspert PP ekspertiisist tuleneb, et eksperdi hinnangul ei põhjustanud põrandaplaadi pragunemise küünlajala või mõne muu kõva eseme kukkumine põrandaplaadile. Seega on kostja tõendanud, et hageja versioon juhtunust ei vasta tegelikkusele. Tegemist on ehitusliku praagiga või mõne muu analoogse sündmusega (põrandavalgusti ebaõige paigaldus), mis ei kvalifitseeru kindlustusjuhtumiks. Isegi, kui hageja kirjeldatud sündmus oleks toimunud, siis koguriskikindlustuse puhul ei hüvitata kahju, mille põhjuseks on esteetilise iseloomuga puudused. PP ekspertiis tõendab ka seda, et niiskuskahju osas on tegemist ehituspraagiga. Ekspertiisi kohaselt põhjustas eramu vannitoa niiskuskahjustused ehitusnormide rikkumine vannitoa ehitustöödel. Ka sellise kahju hüvitamine on kodukindlustuse tingimuste kohaselt välistatud. Niiskuskahju on tekkinud pikema aja jooksul valedest põrandavalgustite paigaldusvõtetest ning hüdroisolatsiooni puudumise tõttu. Kui tegemist oleks kindlustusjuhtumiga, oleks kahju suuruseks maksimaalselt 100 eurot, mis kataks kahjustatud plaadi vahetuse.
3. Hagejal lasus kahju vähendamise kohustus. Seega tuleb kaaluda, kuidas käituks mõistlik inimene sarnases olukorras. Vaieldamatult ei kasutaks mõistlik inimene sellise prao asukohas vett. Mõra oleks saanud katta veekindla vahendiga. Seega kuulub niiskuskahju osas kahju vähendamisele 0 euroni, kuna niiskuskahju tekkimist oli mõistlikul inimesel võimalik vältida.
4. Saabunud on õigustlõpetav tähtaeg

§ 475

lg 3 kohaselt, millele ei kohaldata aegumise, katkemise ja peatumise regulatsiooni. Kostja 08.12.2017 otsus sisaldab ühest selgitust, mille kohaselt oleks hageja pidanud otsuse vaidlustama ühe aasta jooksul teate saamisest. Maakohtu otsus ja põhjendused

1. Harju Maakohtu 21.12.2020 otsusega jättis kohus hagi rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt välja kostja menetluskulud 2345 eurot koos lisanduva viivisega seadusjärgses määras.
2. Maakohus tuvastas, et vaidlus puudub järgmistes asjaoludes: - hageja ja kostja õiguseellane sõlmisid 24.05.2015 kodukindlustuse kindlustuslepingu, mille alusel on väljastatud kodukindlustuse poliis nr 412232000 ja mille järgi oli kindlustusperiood 14.06.2015 – 13.06.2018; - kindlustuslepingu kohaselt oli kindlustatud esemeks XXX. Hoone osa on kindlustatud koguriski põhimõttel ning kindlustussummaks on poliisi kohaselt taastamisväärtus; - 27.07.2017 esitas hageja kostjale kahjuteate, milles teatas, et metalne küünlajalg kukkus vannitoas plaadile ning plaat läks katki; - 08.08.2017 väljastas kostja hagejale otsuse, mille kohaselt ei kuulunud kahju hüvitamisele, kuna keraamilise plaadile tekkinud pindmise prao puhul oli tegemist esteetilist laadi kahjustusega, mis ei mõjuta kindlustatud eseme sihtotstarbelist 5 - kasutamist; 08.12.2017 tegi kostja otsuse, millest nähtuvalt jäi kostja oma 08.08.2017 otsuse juurde ja leidis, et kahju ei kuulu hüvitamisele; Hageja sai kostja 08.12.2017 otsusest teada 08.12.
4. Maakohus tuvastas, et poolte vahel on sõlmitud kindlustusleping

§ 422ja § 476 järgi.

21.

§ 475

lg 3 sätestab, et kui kindlustusvõtja on esitanud kindlustusandjale taotluse kindlustusandja kindlustuslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks ja kindlustusandja teatab kindlustusvõtjale kirjalikult taotluse rahuldamata jätmisest, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja ei esita hagi kohustuse täitmisele sundimiseks ühe aasta jooksul taotluse rahuldamata jätmise vastuse saamisest. Kindlustusandja ei vabane täitmise kohustusest, kui ta ei teata oma vastuses kindlustusvõtjale üheaastase tähtaja möödumise õiguslikust tagajärjest. 22. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-59-16 p-s 11 märkinud, et kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaega reguleerib sõnaselgelt

§ 475

lg 1 esimene lause.

§ 475

lg 3 käsitleb olukorda, kus kindlustusandja vabaneb täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja ei esita hagi ühe aasta jooksul pärast seda, kui ta on saanud vastuse, millega tema taotlus jäeti rahuldamata. Kohustuse täitmise nõudeõiguse piiramine tuleneb asjaolust, et mida kauem kindlustusvõtja nõude esitamisega ootab, seda raskem on välja selgitada juhtumiga seotud asjaolusid. Samas kaitseb norm ka kindlustusandja põhjendatud ootust oma vara kasutamisel, kui kindlustusandja on hüvitise maksmisest keeldunud ja kindlustusvõtja ei ole ühe aasta jooksul kindlustusandja otsuse vaidlustamiseks midagi ette võtnud. Seega võimaldab

§ 475

lg 3 kindlustusandjal mõistliku aja jooksul arvestada sellega, kas kindlustusvõtja esitab nõude või mitte. Riigikohus jäi oma varasema seisukoha juurde (vt ka Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-136-14, p 9).
3. Viidatud sättest tuleneval asus maakohus seisukohale, et

§ 475lg 3 puhul on tegemist õigust lõpetava tähtajaga.

Maakohus asus järeldusele, et sellele tähtajale ei kohaldu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

1. jaos märgitud aegumise peatumise ja katkemise regulatsioon, seda ka mitte analoogia korras. Seega ei omanud kohtu arvates tähtsust hageja väited sellest, kas ja mis asjaoludel suhtlesid pooled pärast kostja poolt 08.12.2017 otsuse tegemist ja kas pooled vaidlesid lepitusorganis (avaldus vaidluskomisjonile, poolte e-kirjavahetused, hageja esindaja kiri ja kirjavahetus kostjaga, tl 11, 12, 18, 21-24, 28-31).
2. Hageja poolt kohtule esitatud kostja 08.12.2017 otsusest (tl 9, 9p) nähtuvalt kirjutas kostja hagejale järgmist: „Kui Te siiski leiate, et Kindlustuse otsus ei ole õiglane, siis on Teil õigus meie otsus vaidlustada kohtus ühe aasta jooksul käesoleva teate saamisest“. Seega on kostja kooskõlas

§ 475

lg 3 selgitanud hagejale, et hagejal on otsusega mittenõustumise korral õigus pöörduda 6 kohtusse 1 aasta jooksul. Kuivõrd tegemist on õiguslõpetava tähtajaga, siis ei oma tähtsust asjaolu, kas ja mis asjaoludel ei saanud hageja hagi kohtusse esitada ehk hageja poolt 09.07.2019 kirjas (hagi lisa 6, tlk 23) märgitu, et ta viibis välismaal ega saanud kahju hüvitasime vaidlusega tegeleda. Hageja esitas hagi kohtusse 13.03.2020 ehk pärast 1 aasta möödumist 08.12.2017 keeldumise otsuse tegemist ja sellest 08.12.2017 teadasaamisest ehk pärast õigust lõpetava tähtaja möödumist

§ 475lg 3 järgi.

Tulenevalt eeltoodust vabaneb kostja vastutusest

§ 475lg 3 järgi.

Nii ei saa hageja enam nõuda kostjalt

§ 76

lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 422 lg 1,§ 476 lg 1 alusel kohustuse täitmist ning kohustuse rikkumise tõttu

§ 101lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi lepingus kokkulepitud viivist.

Eeltoodu alusel jääb hagi rahuldamata.

1. Maakohus selgitas seoses hageja väitega, mille kohaselt kostja käitub pahauskselt, et kohtu hinnangul oli kostja teinud selge otsuse 08.12.2017, milles kostja leidis, et kahju ei hüvitata. Seega olukord, kus hageja pärast seda esitas nõude vaidluskomisjonile ja pooled veel suhtlesid, ei muuda asjaolu, et õigustlõpetav tähtaeg oli saabunud ja hageja ei saanud esitada oma nõuet kohtule. Asjaolu, et pooled püüdsid leida lahendusi (vt kirjavahetus tl 11, 12, 18, 21-24, 28-31) veel pärast 08.12.2017 otsuse tegemist, ei tähenda, et kostja oleks käitunud hageja suhtes vastuolus hea usu põhimõttega.
2. Kuna hagi jäi ülaltoodud motiividel rahuldamata, siis ei andnud maakohus hinnangut poolte väidetele sellest, kas tegemist oli kindlustusjuhtumiga, kui suur oli kahju, kas see kuulub vähendamisele ja vastavatele tõenditele. Apellatsioonkaebus
3. Maakohtu otsusele esitas 20.01.2021 apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus palub hageja jätta kostja kanda. Kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada, siis palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
4. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus vääralt kohaldanud ja tõlgendanud

§ 475

lg-t 3, hinnanud valesti tõendeid (eelkõige kostja 08.12.2017 keeldumise otsust), jätnud arvestamata enamuse asjas esiletoodud ning tähtsust omavatest asjaoludest ja tõenditest ning rikkunud otsuse põhjendamiskohustust. Kostja ei vabane täitmise kohustusest, kuna kostja ei teatanud hagejale

§ 475

lg 3 sätestatud tähtaja möödumise õiguslikest tagajärgedest, mis on kindlustusandja kohustus viidatud sätte viimase lause kohaselt. Vastutusest vabanemiseks ei piisa vaid sellest, kui kindlustusandja on kindlustusvõtjale teatanud hagi esitamise võimalusest ja selle tähtajast. Kui asuda seisukohale, et

§ 475

lg 3 esimeses lauses sätestatud tagajärg saabub ka siis, kui kindlustusandja ei ole hagi esitamata jätmise õiguslikust tagajärjest kindlustusvõtjale ühemõtteliselt ja selgelt teatanud, siis võib see kaasa tuua kindlustusandjate poolseid kuritarvitusi. Ka kostja ei ole menetluse käigus suutnud osutada ja maakohus oma otsuses esile tuua, millist 08.12.2017 otsuses 7 olevat lõiku saab käsitleda nõuetekohase selgitusena hagi tähtaegselt esitamata jätmise õiguslike tagajärgede kohta. Lisaks väärib märkimist, et hagejal ei ole õigusalaseid teadmisi ja tegemist on tarbijaga. Hagejalt ei saanud seega eeldada, et ta teeb ise endale selgeks, mis saab siis, kui ta ühe aasta jooksul hagi ei esita. 29. Kostja suunas 08.12.2017 otsuses hagejat enne hagi esitamist lepitusorgani poole pöörduma, mida hageja ka tegi. Samas ei selgitanud kostja oma otsuses, mis vahe on hagija lepitusmenetlusel, ning kas ja millist mõju omab lepitusmenetluse toimumine hagi esitamise tähtajale. Kostja käitumine on seetõttu olnud ka hea usu põhimõtte vastane. 30.

§ 475

lg 3 järgse tähtaja kulgemine on olnud peatunud ja ei ole seetõttu hagi esitamise hetkeks möödunud. Maakohtu järeldus, et

§ 475

lg-le 3 ei saa rakendada aegumise peatumist ja katkemist on vastuolus õigusalases kirjanduses märgituga, mille kohaselt on sarnaselt aegumistähtajale ka õigustlõpetavale tähtajale võimalik analoogia korras kohaldada aegumise peatumise ja katkemise aluseid. Pärast 08.12.2017 otsuse tegemist on kostja asunud uuesti kahju suurust välja selgitama (seejuures palus kostja oma eksperdil uuesti kahjusid hinnata ja teha hinnapakkumine kõikide plaatide väljavahetamise kuludele) ja pakkunud hagejale korduvalt rahalist hüvitist. Oluline on rõhutada, et esimest korda tugines kostja

§ 475lg-s 3 sätestatud tähtaja möödumisele alles oma 20.12.2019 ekirjas.

Samas pakkus kostja ka pärast seda 27.02.2020 hagejale lepitusorgani vahendusel 2000 eurot hüvitiseks. Kostja oleks saanud taotleda ka hagi läbi vaatamata jätmist, kui ta leidis, et nõue on aegunud. 31. Igal juhul on

§ 475

lg-s 3 sätestatud tähtajale tuginemine kostja poolt hea usu põhimõttega vastuolus ning see tuleb asja lahendamisel

§ 6lg 2 alusel kohaldamata jätta.

Kostja on pärast 08.12.2017 otsuse tegemist sisuliselt oma otsusest taganenud ja korduvalt avaldanud valmisolekut kahju hüvitada. Kuna hagi on jäetud alusetult rahuldamata, tuleb muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust. Vastus apellatsioonkaebusele

1. Kostja vaidles apellatsioonkaebuse vastu, palus selle jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ning menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ja tsiviilasi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
3. Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjendusega, et hageja esitas hagi pärast

§ 475

lg 3 sätestatud õigustlõpetava tähtaja möödumist.

§ 475

lg 3 sätestab, et kui 8 kindlustusvõtja on esitanud kindlustusandjale taotluse kindlustusandja kindlustuslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks ja kindlustusandja teatab kindlustusvõtjale kirjalikult taotluse rahuldamata jätmisest, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja ei esita hagi kohustuse täitmisele sundimiseks ühe aasta jooksul taotluse rahuldamata jätmise vastuse saamisest. Kindlustusandja ei vabane täitmise kohustusest, kui ta ei teata oma vastuses kindlustusvõtjale üheaastase tähtaja möödumise õiguslikust tagajärjest.

1. Kostja on tuginenud asjaolule, et ta teatas hagejale tema taotluse rahuldamata jätmisest 08.12.2017 kirjaga. Nimetatud kirjas on kostja märkinud, et kui hageja leiab, et kostja otsus ei ole õiglane, siis on hagejal õigus kostja otsus vaidlustada kohtus ühe aasta jooksul selle teate kättesaamisest. Maakohus tuvastas, et hageja sai teate kätte 08.12.
3. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et

§ 475

lg 3 sätestatud tähtajale kui õigustlõpetavale tähtajale ei kohaldu aegumise katkemise ja peatumise sätted. Riigikohus on 21.09.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-59-16 (p 12) märkinud, et seadusandja on teadlikult soovinud välistada

§ 475

lg-s 3 ettenähtud õigustlõpetava tähtaja peatumise ja katkemise, et eristada õigustlõpetavaid ja aegumistähtaegu ning tagada õigustlõpetavate tähtaegade sätestamise eesmärgi saavutamine, s.o lõpetada nõue või muu õigus või välistada selle maksmapanek mõistliku aja jooksul aegumistähtaja kestel. 37. Hageja on seisukohal, et kostja ei saa õigustlõpetavale tähtajale tugineda, kuna ta ei teavitanud hagejat tähtaja möödumise õiguslikust tagajärjest. Maakohus ei ole hageja selle väite osas seisukohta võtnud. Kolleegium nõustub hageja seisukohaga. Kostja on 08.12.2017 kirjas teatanud üksnes kohtusse pöördumise tähtaja (üks aasta teate saamisest), kuid mitte tähtaja möödalaskmise tagajärge. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et viitega üheaastasele vaidlustamistähtajale on täidetud ka tähtaja möödumise õiguslikust tagajärjest teatamise nõue, kuna sellest saab järeldada, et pärast ühte aastat otsust vaidlustada ei saa. Kui piisaks üksnes viitest üheaastasele vaidlustamistähtajale, siis kaotaks

§ 475

lg 3 viimane lause oma mõtte.

475 lg 3 järgi täitmise kohustusest vabanemiseks peab kindlustusandja kindlustusvõtjale selgelt teatama ka üheaastase tähtaja möödumise õigusliku tagajärje, s.o, et kui kindlustusvõtja ühe aasta jooksul hagi ei esita, siis vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest. Kostja seda käesoleval juhul teinud ei ole. Seetõttu ei ole kostja

§ 475lg 3 alusel täitmise kohustusest vabanenud.

38. Kuna kostja ei ole

§ 475

lg 3 alusel täitmise kohustusest vabanenud, siis ei ole vaja võtta seisukohta hageja väite kohta, et kostja tuginemine

§ 475lg 3 sätestatud õigustlõpetavale tähtajale on vastuolus hea usu põhimõttega.

39. Ülaltoodust tulenevalt jättis maakohus hagi ekslikult rahuldamata põhjendusel, et kostja on

§ 475lg 3 alusel vabanenud kohustuse täitmisest.

Kuna maakohus ei käsitlenud oma otsuses poolte esitatud muid väiteid, ei tuvastanud faktilisi asjaolusid ega hinnanud ka tõendeid, siis tuleb tsiviilasi saata tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks olulisi 9 asjaolusid ja esimesena hindama sisuliselt tõendeid olukorras, kus maakohus nimetatud küsimusi üldse ei käsitlenud. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 40. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 10