Obsah (4)

§ 187§ 630§ 150§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Harak Otsuse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2022, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-18074 Tsiviilasi H. S. hagi G. S. vast

) § 630 lg 2 kohaselt ei saa kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuna hageja ja kostja on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hageja nõuded ja põhjendused ning kostja seisukohad

1. H. S. esitas 17.11.2021 Viru Maakohtule hagiavalduse G. S.ga xx.xx.xxxx sõlmitud abielu lahutamiseks. Vastavalt kohtualluvusele edastati hagi menetlemiseks Tartu Maakohtule. Hagiavalduse kohaselt on hagejal ja kostjal juba uued kaaslased ning kohtus soovitakse lahutada abielu kuna koos ei ole võimalik avaldust sisse anda. Hagejal ja kostjal ei ole ühiseid lapsi.
2. Kohus pidas asjas istungi 16.02.
3. Hageja jäi oma avalduse juurde ning avaldas, et ei proovinudki seekord kohtuväliselt lahutada, sest arvas, et see ei õnnestuks. 2 aastat tagasi juba prooviti korra lahutada. Abielu ei lahutatud ja prooviti koos jätkata. Siiski lõppesid 4 kuud tagasi lahku kolimisega abielulised suhted lõplikult ning käesoleval ajal ei soovi leppimisaega. Mõlemal on juba uued kaaslased. Perekonnanime taastamist soovib. Uueks perekonnanimeks palub määrata L.. Hageja loobub edasikaebe õigusest ja taotleb poole riigilõivu tagastamist. Kostja avaldas, et ei vaidle lahutamisele vastu ning hageja avaldatu vastab tõele. Kostja loobub samuti edasikaebeõigusest. Kohtuotsuse põhjendused
4. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 ja 2 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lõike 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.
5. Nähtuvalt rahvastikuregistri kandest on poolte abielu sõlmitud xx.xx.xxxx. Hageja ja kostja on kohtule avaldanud, et kooselu on lõppenud 4 kuud tagasi lahku kolimisega. Suhteid on proovitud taastada varasemalt ja hetkel ei ole see võimalik. Mõlemal on uued kaaslased. Hageja selgitas kohtuistungil, et ta jääb esitatud hagiavalduse juurde ja soovib abielu lahutada. Kostja selgitas kohtule, et ta on abielu lahutamisega nõus. Pooled ei soovinud kohtult leppimiseks aega. Kohus loeb tuvastatuks, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning PKS § 67 eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Kohus on tuvastanud, et pooltel ei ole alaealisi lapsi või ühisvara.
6. Hageja soovis võtta abielueelse perekonnanime. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 järgi võib kohus või perekonnaseisuasutus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime. NS § 11 lg 2 alusel võib taastatavaks perekonnanimeks olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi ja 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Rahvastikuregistri kande kohaselt oli H. S. perekonnanimeks lahutatava abielu eel L.. Kohus leiab, et vastavalt hageja taotlusele tuleb NS § 11 lg 1 alusel tema abielueelne perekonnanimi taastada.
7. PKS § 63 järgi abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Pooled loobusid edasikaebeõigusest. Seega ei saa

§ 630lg 2 kohaselt otsusele apellatsioonkaebust esitada.

7.

§ 150

lg 2 p 3 kohaselt tagastatakse pool menetlusest tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. H. S. on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 100 eurot ning taotles kohtuistungil 50% menetluses tasutud riigilõivu tagastamist riigilõivu makstud arvelduskontole, mille kohus rahuldab. Tagastatav riigilõiv kanda T. Z.’i arvelduskontole EExxx.

§ 164lg 1 alusel jätab kohus poolte muud menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Triin Harak