Obsah (7)

§ 433§ 178§ 428§ 430§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Tsiviilasja number 2-21-14485 Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2022, Pärnu kohtumaja Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus

§ 433lg 1, § 661 lg 1 ja 2).

Kohtumääruse peale määruskaebuse 2 Tsiviilasi nr 2-21-14485 esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot (RLS § 59 lg 14). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Pärnu Maakohtu menetluses on Plus

Plus Capital AS hagi M. L. vastu AS Inbank laenulepingu nr L89002792117 alusel põhivõlgnevuse 3965,08 euro, intressi 346,70 euro, laenuhaldustasu 12,50 euro, viiviste 1562,98 euro, sissenõudekulude 35 euro väljamõistmiseks ja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise nõudes 23,90% aastas tasumata põhinõude jäägilt alates 16.09.

1. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõiv summas 450 eurot ja õigusabikulu summas 420 eurot. Menetluskuludelt palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2. Pooled esitasid 24.01.2022 kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu, mis on poolte pool 21.01.2022 ja 24.01.2022 allkirjastatud. Kompromissi kohaselt kostja tasub põhivõlgnevuse 3965,08 eurot, intressid 346,70 eurot, laenuhaldustasu 12,50 eurot, viivised 1895,31 eurot, sissenõudekulud 35 eurot, riigilõivu ½ määras summas 225 eurot ja lepingulise esindaja kulud 210 eurot, kõik kokku 6689,59 eurot. Nõutud summad tasub kostja PlusPlus Capital AS arveldusarvele perioodil 15.02.2022 kuni 15.06.2024 igakuiste maksetena summas 225 eurot. 15.07.2024 peab kostja hageja tasuma viimase osamakse summas 164,59 eurot. Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolete enda kanda. Kui kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist 23,9 % aastas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos viivisega, mitte enam kui põhivõlgnevuse 3965,08 euro ulatuseni. Pooled paluvad kohtul kinnitada kompromiss ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Pooled ei pea vajalikuks kohtuistungi toimumist kompromissi kinnitamiseks ning paluvad kohtul kompromissi kinnitamise otsustada ja menetluse lõpetada kirjalikus menetluses. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgedest. Hageja palub tagastada hagejale ½ hagi esitamisel tasutud riigilõivust PlusPlus Capital AS a/a-le EE082200221053320710 Swedbank. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3. Tsiviilkohtumenetluse (

) § 4 lg 3, § 206 lg 2 ja § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad lõpetada menetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kohtu hinnangul 31.03.2021 esitatud kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ning ei riku olulist avalikku huvi ja on täidetav.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

1. Kohus selgitab, et kohus kinnitab ainult kompromissi tingimused. Kompromissis sisalduvad hagiesemest väljuvad muud kinnitused ja menetluslikud taotlused ei ole kompromissi tingimused, mistõttu neid punkte kohus resolutsiooniga ei kinnita. Kompromissi kinnitav määrus järgib kompromissi numeratsiooni selle erisusega, et tulenevalt resolutsiooni enda nummerdusest algab kompromissi numbriline järjestus numbriga 1.1, mistõttu kohus muudab kompromisslepingu p-s 2.3 viited punktile 2.1 punktiks 1.
3. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab 3 Tsiviilasi nr 2-21-14485 tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

Pooled on kinnitanud, et on teadlikud

§s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest, mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel. 6.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud summas 435 eurot (sh 225 eurot ½ riigilõiv ja 210 eurot hageja lepingulise esindaja kulu) jäävad kostja kanda, ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Seetõttu kohus täiendavalt kulusid ei jaota ega määra kindlaks hüvitatavate kulude suurust. 7. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist seoses kompromissi sõlmimisega.

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus selles asjas riigilõivu 450 eurot.

§ 150

lg 2 p 1 alusel kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab temale tasutud riigilõivust poole, s.o 225 eurot.

§ 150lg 4 alusel tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja näidatud arveldusarvele.

(allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik 4