Tsiviilasi nr 2-21-9699 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 03. veebruar 2022. a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-9699 Tsiviilasi

§ 175lg 1, lg 11). 9. Jätta Õxxxx

Lxxxx Lxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada ÕxxxxLxxxx Lxxxxxx (ik xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmaakond; telefon: xxxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

1. Usaldusisikul (ÕxxxxLxxxx Lxxxxxxx) kanda võlgniku arveldusarvele üle 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
2. jaanuaril). 2
3. Õxxx-Lixxx Lxxxxxxx esitada kord kuue

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654,00 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 13. Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale, määrus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile, pankrotihalduril saata määrus võlausaldajatele. Resolutsiooni seitsmenda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee). 14. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 15. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

3 Asjaolud

1. Tartu Maakohus kuulutas 06.07.
2. a määrusega välja Õxxx-Lxxxx Lxxxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Einar Vallandi.
3. Pankrotihaldur esitas 22.11.
4. a kohtule taotluse võlausaldajate lõpliku nimekirja kinnitamiseks, võlausaldajate nõuete rahuldamisjärkude ja jaotiste määramiseks.
5. Tartu Maakohtu 30.11.
6. a määrusega kinnitas kohus võlausaldajate nimekirja.
7. 03.12.
8. a esitas pankrotihaldur kohtule järgmised taotlused: 1) lõpetada Õxxx-Lxxxx Lxxxxxx pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist; 2) vabastada Einar Vallandi Õxxx-Lxxxx Lxxxxxx pankrotihalduri kohustustest; 3) määrata Õxxx-Lxxxx Lxxxxxx pankrotihalduri tasu 660 eurot, millele lisandub käibemaks 132 eurot OÜ Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, konto nr EE742200221013804535) kasuks; 4) mõista Õxxx-Lxxxx Lxxxxxx pankrotihalduri töötasu välja kahest allikast järgnevalt: 270,26 eurot (225,22 eurot + käibemaks 45,04 eurot) Õxxx-Lxxxx Lxxxxxx pankrotivarast; 521,74 eurot (434,78 eurot + käibemaks 86,96 eurot) riigi vahenditest; 5) otsustada Õxxx-Lxxxx Lxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja selles menetluses usaldusisiku nimetamine.
9. Kohus avaldas 06.12.
10. a väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus Õxxx-Lxxxx Lxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks hiljemalt 22.12.
11. a maksta kohtu deposiiti 1000 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tähtaegselt tasutud.
12. Võlausaldajate üldkoosoleku poolse usaldusisiku nimetamise ettepaneku saamiseks korraldas pankrotihaldur 10.01.
13. a Õxxx-Lxxxx Lxxxxxx (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku. Võlausaldajate üldkoosolekule mitte ühtegi võlausaldajat ei ilmunud.
14. Õxxx-Lxxxx Lxxxxx on esitanud koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kuna avalduses ei sisaldanud kinnitusi, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi, palus kohus võlgnikul avaldust täiendada. 06.01.

1. a esitas võlgnik avalduse täienduse ja nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses.
2. Kohus kuulas Õxxx-Lxxxx Lxxxxxx ära ja selgitas talle nii võlgniku kui usaldusisiku kohutusi ja kohustustest vabastamise menetluse sisu ja tagajärgi. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162lg 2 p 1) 9.

Võlgniku müügikõlblik vara koosnes sõiduautost Audi A6 Avant (2005. a, reg märkxxxxxxxx). Sõiduauto müügist laekus pankrotivarasse 2 700 eurot. Koos pankroti välja kuulutamise hetkel võlgniku pangakontodel olnud ja pankrotivara hulka arvatud summaga kujunes pankrotivara väärtuseks 2 700,64 eurot. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta (

§ 162lg 2 p 2) 10.

Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete rahuldamine: Pankrotivarast ei tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega.

1. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis: Pankrotivara arvel ei makstud elatist võlgnikule ega tema ülalpeetavatele.
2. Massikohustused: Haldur käsitab massikohustusena ühe pangaülekande teenustasu 0,38 eurot. Nimetatud kulu tekkis Luminor Bank AS-is avatud arvelduskontode jäägi ülekandmisel LHV Pank AS-is avatud võlgniku arvelduskontole. Pankrotihalduril ei olnud võimalik teha ülekannet teenustasuta.
3. Pankrotimenetluse kulu: Pankrotimenetluse läbiviimise kulusid ei ole pankrotivara arvel tasutud. Tekkinud kulud katab pankrotihaldur pankrotimenetluse lõpetamisel kohtu poolt määratava pankrotihalduri töötasu arvel. Edaspidi tasutav pankrotimenetluse kulu koosneb pankrotihalduri töötasust ja sellele lisanduvast käibemaksust.

§ 65

lg 1 kohaselt määrab 4 halduri tasu suuruse kohus pankrotimenetluse lõppemisel.

§ 651

lg 1 kohaselt on 2 700 euro suuruselt pankrotivaralt arvutatud pankrotihalduri töötasu alammäär 648 eurot, millele vastavalt

65 lg 11 lisandub käibemaks.

§ 153

lg 2 nimetatud piirangu tõttu võib ses asjas pankrotivara arvel tasuda pankrotihalduri töötasust 225,22 euro suuruse osa ja sellele lisanduva käibemaksu 45,04 eurot. Olukorras, kus võlgnikul arestitav sissetulek puudub ning ainus realiseerimiskõlblik ese on koormatud pandiga, mille müügihinda võib kasutada menetluse kulude katmiseks väga väikeses ulatuses, saab pankroti välja kuulutada sisuliselt vaid

§ 171lg 11 alusel.

Ses asjas kohaldas kohus võlgniku pankrotti välja kuulutades ka

§ 15

lg 2.

§ 65

lg 11 ja lg 111 kohaselt nendes väheväärtusliku varaga pankrotimenetlustes, mida viiakse läbi selleks et aidata võlgnik kohustustustest vabastamise menetluseni, rakendatakse halduri tasustamisel

§ 23lg 1 – 3 sätestatud ajutise halduri tasustamise põhimõtteid.

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Pankrotihalduri tasu riigi vahenditest hüvitamise korra kohaselt on riigi hüvitis seotud halduri tööajaga. Seetõttu lähtub haldur töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast. Kuigi halduri ülesannete täitmiseks kulus rohkem aega, taotleb haldur kohtult haldurile 10 töötunni eest 660 euro suuruse töötasu määramist (66 eurot tund). Haldur taotleb tasu määramist büroole, mille kaudu haldur tegutseb, seega lisandub tasule käibemaks 132 eurot. Tasustatavad töötunnid jagunevad erinevate halduri funktsioonide täitmise vahel järgmiselt: - päringud võlgniku varaliste suhete kohta (kontod, registrid, andmed tulu kohta) 0,5 tund - kogutud teabe töötlemine, analüüs 0,5 tundi - puudutatud isikutele pankrotiteadete saatmine, suhtlus võlausaldajatega ja täituriga 0,5 tundi - pangakontode käsutusõiguse vormistamine ja hiljem lõpetamine 0,5 tundi - suhtlemine võlgnikuga seoses tema varaliste õiguste ja kohustustega 0,5 tundi - abikaasade ühisvara jagamise viisi läbi rääkimine, kokkuleppe projekti koostamine 0,5 tundi - sõiduki müügiks pakkumine, suhtlemine ostuhuvilistega, dokumentide vormistamine 1,5 tundi - järelevalve võlgniku sissetuleku üle 0,5 tundi - tegelemine esitatud nõudeavaldustega, nende kontrollimine ja analüüs 2,5 tundi - võlausaldajate üldkoosoleku ettevalmistamine, läbiviimine, protokollimine 0,5 tundi - esialgse ja lõpliku võlausaldajate nimekirja koostamine 0,5 tundi - pankrotihalduri ettekande ja pankrotimenetluse lõpparuande koostamine 1,5 tundi Tasu taotledes võtab haldur muuhulgas arvesse, et töötasu arvel peab haldur katma pankrotimenetluse läbiviimisega seotud büroo ruumide ja sisseseade kasutustasu ning kulumaterjalide maksumuse (mis on seni olnud umbes 170 eurot menetluse kohta, lisandub käibemaks), aga ka kõik pankrotihaldurina tegutsemise vältimatuks eelduseks olevad püsikulud (Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmemaks 90 eurot kuus, kohustusliku vastutuskindlustuse maksumus keskmiselt 48 eurot kuus, kohustusliku täiendkoolituse maksumus keskmiselt 26 eurot kuus). Aruande kohtule esitamise hetkel on pankrotivara hoidmiseks kasutataval võlgniku arvelduskontol nr EE117700771005051532 raha 270,26 eurot. Juhul kui kohus määrab pankrotihaldurile pankrotivara arvel töötasu taotletud ulatuses, saab pankrotivaras olemas oleva summa arvel edaspidi Õigusbüroo Faktootum OÜ-le tasuda pankrotihalduri töötasu 225,22 eurot ja sellele lisanduva käibemaksu 45,04 eurot. Pankrotivara arvel katmata jääva töötasu osa saab hüvitada riigi vahenditest ulatuses, milles kohus peab pankrotihalduri töötasu taotlust põhjendatuks. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162lg 2 p 3) 14.

Pankrotivarast on mogo OÜ (registrikood 12401448)

§ 153

lg 1 p 1 nimetatud rahuldamisjärku kuuluva nõude rahuldamiseks tasutud 2 430 eurot. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 4) 5 15.

Pandiesemeks oli sõiduauto Audi A6 Avant (2005.a, reg märk xxxxxxx). Nimetatud sõiduk soetati 13.03.2020 mogo OÜ-lt võetud 5 248,95 euro suuruse laenu arvel ning nimetatud sõiduki suhtes oli liiklusregistrisse 13.03.2020 kantud registerpant mogo OÜ kasuks. Pandieseme müügist laekus pankrotivarasse 2 700 eurot. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162lg 2 p 5) 16.

Võlgnikul ei ole müümata müügikõlblikku pankrotivara ega nõudeid teiste isikute vastu. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel ja kohtuvaidlustest (

§ 162

lg 2 p 6, p 8)

§ 124

lg 2 kohaselt seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Kuna kohus kuulutas pankroti välja ilma eelnevalt ajutist haldurit nimetamata, tuli pankrotihalduril teha ka toiminguid, mis enamasti kuuluvad ajutise pankrotihalduri ülesannete hulka – koguda teavet võlgniku pankrotieelse tegevuse kohta, selgitamaks võlgniku varaliste suhete kujunemist, maksejõuetuse tekkimise aega ja põhjuseid ning vara tagasivõitmise võimaluste olemasolu. Kogutud teavet kajastas haldur osaliselt ka ses aruandes. Lisaks eeltoodule tegi haldur iga taolise pankrotimenetlusega vältimatult kaasnevaid toiminguid: 1) viis läbi koosoleku, koostasin ja esitas dokumente kohtule ja muudele isikutele; 2) suhtles võlausaldajatega, kontrollis esitatud nõudeid ning tuvastas kogutud tõendite alusel iga võlausaldaja põhjendatud ja tõendatud nõude summa; 3) suhtles võlgnikuga, teostas järelevalvet tema jooksva sissetuleku üle; 4) rääkisin abikaasadega läbi nende ühisvara hulka kuuluva sõiduauto jagamise nii, et see jääb tervikuna võlgniku pankrotivara hulka. Valmistas ette ühisvara jagamise kokkuleppe ning müüs ühisvara jagamise tulemusena pankrotivara hulka arvatud sõiduki.

1. Haldur vaatas läbi 9 nõudeavaldust summas 44 908,10 eurot. Nõuetele ei esitatud vastuväiteid.
2. Pärast pankroti väljakuulutamist on võlgnik saanud Sotsiaalkindlustusametilt peretoetust ja vanemahüvitist. Ajavahemikus 01.07.2021 – 30.11.2021 sai võlgnik sissetulekut kokku 2 419,79 eurot. Võttes arvesse, et võlgniku ülalpidamisel on kaks alaealist last, ei kuulu mingigi osa võlgniku sissetulekust pankrotivara hulka. Lisan ülevaate võlgniku netosissetuleku laekumisest kuude kaupa. Kuu juuli 2021 august 2021 sept 2021 okt 2021 nov 2021 KOKKU: Peretoetus 142,27 120,00 120,00 120,00 120,00 622,27 Vanemahüvitis 195,92 467,20 567,20 567,20 1797,52 Sissetulek kokku 142,27 315,92 587,20 687,20 687,20 2419,79
3. Võlgniku sissetulek laekub AS-is Swedbank avatud kontole nr EE122200221028783227, mille suhtes ei ole võlgniku käsutusõigus piiratud, kuid mille suhtes on pankrotihalduril oma ülesannete täitmise tagamiseks paralleelne käsutusõigus. Pankrotivara hoidmiseks ja sellega arveldamiseks võttis haldur kasutusele AS-is LHV Pank avatud võlgniku arvelduskonto nr EE
5. Võlgnik on abielus, abieluvara lepingut sõlmitud ei ole. Ainus pankroti väljakuulutamisel teada olnud varaese kuulus abikaasade ühisvara hulka.

§ 122

lg 1 näeb ette, et kui vara on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis, nõuab haldur ühisvara jagamist ja võlgniku osa ühisomandist.

§ 541

lg 1 kohaselt teeb pankrotihaldur pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid. Halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. Võlgnik oli kantud liiklusregistrisse 6 abikaasade varaühisuse ajal abikaasade ühisvarasse soetatud sõiduauto Audi A6 Avant (2005.a, reg märk xxxxxxx) omanikuna. Nimetatud sõiduk soetati 13.03.2020 mogo OÜ-lt võetud 5 248,95 euro suuruse laenu arvel ning nimetatud sõiduki suhtes oli liiklusregistrisse 13.03.2020 kantud registerpant mogo OÜ kasuks. Pankrotihalduri poolt koostatud ja abikaasade ning pankrotihalduri poolt allkirjastatud kokkuleppega jagati liiklusregistris võlgniku nimele registreeritud sõiduauto Audi A6 Avant (2005.a, reg märk xxxxxxx) nii, et sõiduk hakkas jagamise tulemusena kuuluma Õxxx-Lxxxx Lxxxxxx ainuomandisse. Arvestades et jagatava asja harilik väärtus oli väiksem kui jagatava asjaga seotud ning registerpandiga tagatud varaline kohustus, ei pidanud võlgnik ega tema pankrotihaldur tasuma võlgniku abikaasale sõiduki jagamisel mingit kompensatsiooni. Kokkuleppega ei reguleeritud muude asjade ja õiguste õiguslikku staatust ega abikaasade varalisi kohustusi väljaspool Õxxx-Lxxxx Lxxxxxx pankrotimenetlust. 21. Võlgniku sõiduauto müümiseks viis haldur Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja hallatavas oksjonikeskkonnas www.oksjonikeskus.ee läbi kolm avalikku elektroonilist oksjonit. Oksjonid alghindadega 3 000 eurot ja 2 600 eurot nurjusid. Auto õnnestus müüa kolmandal oksjonil, mille alghind oli 2 200 eurot ja millel osales viis ostuhuvilist. Ülepakkumiste tulemusena kujunes auto müügihinnaks 2 700 eurot. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162lg 2 p 7) 22.

Võlausaldajate nõuded, mille katteks võlausaldajad ei ole raha saanud, on järgmised: 2. rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (

§ 153lg 1 p 2) Võlausaldaja nimi Rahuldamata nõude summa PlusPlus Capital AS

§ 153lg 1 p 3) Võlausaldaja nimi PlusPlus Capital AS

§ 162lg 2 p 8) 23.

Selles pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ole kavas esitada hagisid. Kohtukulud, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg 9) 24.

Kõik menetlusega seotud kulud on kajastatud lõpparuandes. Lühiülevaade võlgniku tegevusest 25. Võlgnik on sündinud Tallinnas. Esimesed 6 klassi õppis Tallinnas, põhihariduse omandamise lõpetas Soome Vabariigis Pohjanlinnan Koulu-s. Kesk-erihariduse (metallitöö eriala) omandas Tallinna Tööstushariduskeskuses. On töötanud puhastusteenindajana, klienditeenindajana, tootmistöölisena. On alates xxxxxxxxxx abielus. Võlgnikul on xxxxxxxxxx sündinud tütar ja 7 xxxxxxxxxx sündinud tütar. Praegu elab koos abikaasa ja tütardega vanavanematele kuuluvas korteris. Üüri maksma ei pea, kuid peab katma korteri majandamiskulud. Võlgniku abikaasa ei tööta. Võlgnikul ega tema abikaasal ei ole olnud kinnisasju, võlgnik ei ole olnud ühegi ühingu juhtorgani liige või osanik. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (

§ 163lg 5) 26.

Võlgnik on põhjendanud maksejõuetuse tekkimist hasartmängusõltuvusega ning laenude ja järelmaksude kasutamisega. Selge on, et võlgnik kasutas laene ja järelmaksusid, samuti osales interneti vahendusel hasartmängudes. Puuduvad täpsed andmed, kuidas võlgnik ja tema abikaasa kasutasid raha väljaspool internetikeskkonda. Võlad tekkisid ja on seniajani ka võlgniku abikaasal. Võlgniku rahakasutus ilmselt ei olnud mingilgi määral kooskõlas tema tulu teenimise võimega (Maksu- ja Tolliameti andmetel oli võlgniku brutotulu

1. aastal 6 445,77 eurot,
2. aastal 4 428,64 eurot,
3. aastal 6 915,02 eurot). Näib nii, et võlgniku peres domineerisid hoiakud ja ellusuhtumine, millele paratamatult järgneb võimetus täita enesele võetud kohustusi. Ei ole kindel, kas hoiakute ja suhtumise osas on praeguseks toimunud märkimisväärseid positiivseid muutusi. Laenatud raha kulus soovide või olmevajaduste katmiseks ning juba võetud laenudega seotud kulude katmiseks. Halduri arvates suhtus võlgnik varaliste kohustuste võtmisse ja laenatud raha kasutamisse liiga kergemeelselt. Maksejõuetus on selle tagajärg. Midagi erakordset võlgniku mõtlemise ja tegutsemise viisis siiski ei ole. Sarnaselt mõtlevaid, tegutsevaid ja maksejõuetuks muutuvaid isikuid on suhteliselt palju. Halduri arvates ei ole alust väita, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuritegu. Võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõuded muutusid sissenõutavaks aastatel 2020 –
4. Haldur arvab, et võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks hiljemalt
5. aastal. Kohtu põhjendused ja järeldused Pankrotimenetluse lõpetamine 27.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub pankrotihaldur Einar Vallandiga, et pankrotivarast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning ÕxxxxLxxxx Lxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. 28. Kohus avaldas 06.12.2021.a ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus ÕxxxxLxxxx Lxxxxxx pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta hiljemalt 22.12.2021 kohtu deposiiti 1000,00 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tasutud. Seega leiab kohus, et Õxxx-Lxxxx Lxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. 29.

§ 162

lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. 30. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod, vaid

§ 163lg 5 tähenduses muu asjaolu.

31.

§ 165

lg 3 alusel tuleb Einar Vallandi vabastada pankrotihalduri kohustusest Õxxx-Lxxxx Lxxxxxx pankrotimenetluses. 32.

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ning kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev määrus täitedokumendiks. 8 33.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. 34.

§ 65

lg 113 alusel võib füüsilise isiku pankrotimenetluses haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (

1. aastal 1962 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust.
2. Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks 660 eurot, millele lisandub käibemaks 132 eurot, kokku 792 eurot. Tasu taotleb haldur määrata büroole, mille kaudu tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Halduril on töötunde olnud
4. Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest 521,74 eurot, sh käibemaks 86,96 eurot. Pankrotihalduri tasu 270,26 eurot, sh käibemaks 45,04 eurot, taotleb pankrotihaldur välja mõista pankrotivara arvelt. 37.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

§ 65

lg 112 sätestab, et riigi vahenditest hüvitatava halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4).

1. Kuna pankrotihaldur taotleb halduri tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest, tuleb pankrotihalduri tasu määramisel justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 järgi arvestada, et halduri tasu on 33 eurot poole tunni kohta, st 66 eurot tunni kohta. Halduri tasu 10 töötunni eest on 660 eurot (10 × 66), millele lisandub käibemaks 132 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Einar Vallandi taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 792 eurot, sh käibemaks 132 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.
2. Kuivõrd pankrotivara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja

§ 171lg 11 alusel, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise osaliselt riigi vahenditest. 40. Ts

MS § 183 lg 2 kohaselt menetlusabi, mida ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Alates 2022 on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 654 eurot, kahekordne alammäär on 1308 eurot. 9 41. Kohus leiab, et halduri menetlusabi taotlus on põhjendatud ning Õxxx-Lxxxx Lxxxxxxxx tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 521,74 eurot, sh käibemaks 86,96 eurot. Tasu tuleb välja maksta OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Pankrotihalduri tasust 270,26 eurot, sh käibemaks 45,04 eurot, tuleb tasuda pankrotivara arvel. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine 42.

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel.

1. 16.06.
2. a esitas võlgnik Õxxx-Lxxxx Lxxxxx kohtule pankrotiavalduse, milles sisaldus ka avaldus võlgniku kohustustest vabastamiseks. Kuna avalduses ei sisaldanud kinnitusi, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi, palus kohus võlgnikul avaldust täiendada. 06.01.

1. a esitas võlgnik avalduse täienduse ja nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 05.08.
2. a. 44.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. 45. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, ning avalduses sisalduvad

§ 170

lg-s 2 nõutud kinnitused.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. 46.

§ 174

lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Vastavalt

§ 176

lg 1 kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotiavalduse esitamise eesmärgiks oli võlgnikule võimaluse andmine vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (

§ 2II lause).

Võlausaldajad ei ole Õxxx-Lxxxx Lxxxxxx kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada Õxxx-Lxxxx Lxxxxxxxkohustustest vabastamise menetluse. 47.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Võlausaldajad ei ole usaldusisiku kandidaati esitanud. Selleks 10.01.2022. a korraldatud võlausaldajate üldkoosolekule ei ilmunud mitte ühtegi võlausaldajat. 48.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.

1. Võlgnik on 06.01.
2. a andnud nõusoleku täitmaks ise usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et võlgnik on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning Õxxx-Lxxxx Lxxxxxx ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab Õxxx-Lxxxx Lxxxxxx esitama iga kuue

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Õxxx-Lxxxx Lxxxxxx tööandjale, Sotsiaalkindlustusametile) teatama.

§ 173

lg 4 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust (Õxxx-Lxxxx Lxxxxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173

lg-s 3 nimetatud tulust peab Õxxx-Lxxxx Lxxxxx kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust.

1. TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast.
2. Õxxx-Lxxxx Lxxxxxxx on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta
3. jaanuaril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele.
4. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 (p 11) leidnud, et uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
5. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada

§ 173

lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.

§ 175

lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. 55.

§ 175

lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 56.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 57.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 58.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja 11 võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 59.

§ 176

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 60.

§ 177

lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 12