Tsiviilasi nr 2-21-305 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 03.02.2022. a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-305 Tsiviilasi Mxxxx Tx

§ 175lg 1, lg 11).

1. Jätta Mxxxx Txxxxx kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada Mxxxx Txxxxxx (ik 4xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; telefon: xxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxl.com) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2. Usaldusisikul (Mxxxx Txxxxxx) kanda võlgniku arveldusarvele üle 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
3. jaanuaril).
4. Mxxxx Txxxxxx esitada kord kuue

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654,00 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 11. Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale, määrus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile, pankrotihalduril saata määrus võlausaldajatele. 12. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 13. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

Asjaolud

1. Tartu Maakohus kuulutas 01.03.
2. a määrusega välja Mxxxx Txxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Küllike Mitti.
3. Pankrotihaldur esitas 19.07.
4. a kohtule taotluse jaotusettepaneku kinnitamiseks.
5. Tartu Maakohtu 02.08.
6. a määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku. 3
7. 10.12.
8. a esitas pankrotihaldur kohtule järgmised taotlused: 1) lõpetada Mxxxx Txxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu

§ 158

lg 4 alusel, kuna pankrotivarast ei jätku kõikideks pankrotiseaduse §’s 146 nimetatud väljamakseteks; 2) määrata Mxxxx Txxxxx pankrotihaldurile tasu summas 698,91 €, millele lisandub käibemaks 139,78 €, kokku summas 838,69 € OÜ Õigusbüroo Faktootum (rk 10609096) kasuks; 3) jätta pankrotihalduri tasu summas 698,91 €, millele lisandub käibemaks 139,78 €, kokku summas 838,69 € Mxxxx Txxxxx pankrotivara kanda; 4) kinnitada Mxxxx Txxxxx pankrotimenetluses tekkinud pankrotimenetluse kulud summas 0,76 € ja prognoositavad lisakulud summas 0,16 € ning jätta need Mxxxx Txxxxx pankrotivara kanda; 5) vabastada pankrotihaldur Küllike Mitt tema kohustustest; 6) otsustada Mxxxx Txxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamine; 7) Mxxxx Txxxxx suhtes kohustustest vabastamise menetluse kohaldamisel kohustada võlgnikku Mxxxx Txxxxxx ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Juhul kui kohus ei pea võimalikuks kohustada Mxxxx Txxxxxx ennast täitma usaldusisiku kohustusi palub haldur määrata usaldusisik kohtu omal äranägemisel.

1. Kohus avaldas 13.12.
2. a väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus Mxxxx Txxxxx (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks hiljemalt 29.12.
3. a maksta kohtu deposiiti 1000 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tähtaegselt tasutud.
4. Võlausaldajate üldkoosoleku poolse usaldusisiku nimetamise ettepaneku saamiseks korraldas pankrotihaldur 10.12.
5. a Mxxxx Txxxxx (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku. Võlausaldajate üldkoosolekule mitte ühtegi võlausaldajat ei ilmunud.
6. Kohus kuulas Mxxxx Txxxxx ära ja selgitas talle nii võlgniku kui usaldusisiku kohutusi ja kohustustest vabastamise menetluse sisu ja tagajärgi. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162lg 2 p 1) 8.

Mxxxx Txxxxxx nimel pankroti väljakuulutamise hetkel olnud vara Pankroti väljakuulutamise hetkel (01.03.2021.) oli Mxxxx Txxxxxxx teadaolevalt järgmine vara: 1) sularaha - puudus; 2) rahalised vahendid arvelduskontol EE481010302013598006 SEB Pank AS-s summas 3,65 €; 3) rahalised vahendid arvelduskontol EE242200001106090858 Swedbank AS-s summas 0,11 €; 4) osad, aktsiad, muud väärtpaberid - puudusid; 5) pensionikontol nr 99803098301 oli registreeritud 2 426,546 tk SEB Progressiivse Pensionifondi (nn. II samba) osakut, mille puhasväärtus seisuga 01.03.2021. moodustas NAV a´ 1,21469 €, kokku summas 2 947,50 €. Pensionikonto väärtus sõltub kontol olevate pensionifondi osakute puhasväärtusest, mis muutub iga päev. Kuna nimetatud pensionifondide osakute näol on tegemist varaga, millele ei ole võimalik sissenõudeid pöörata ja mida ei ole võimalik pankrotimenetluse käigus realiseerida, siis on nende osakute väärtus pankrotimenetluse läbiviimise ja võlausaldajate nõuete rahuldamise seisukohalt 0,00 € juhul kui võlgnik ise ei otsusta neid pensioniosakuid tagasi võtta. Isik ei ole vastavat avaldust esitanud. Isik ei ole liitunud vabatahtliku kogumispensioniga. 6) maksude ettemaksed 0,00 €; 7) nõuded teiste isikute vastu – Mxxxx Txxxxx väidetel ei olnud tal sissenõutavaid nõudeid teiste isikute vastu. Täitemenetlusregistrist Mxxxx Txxxxx kasuks pooleliolevaid täitemenetlusi ei nähtunud. 8) liiklusvahendid:

1. a)Mxxxx Txxxxx nimele oli liiklusregistris 23.10.2013. (st. abielu ajal, seega kehtib eeldus, et tegemist on abikaasade ühisvaraga) registreeritud Audi 100 (reg. märk xxxxxx, esmase reg. aasta 1993). Liiklusvahendile on seadnud keelumärked kohtutäiturid Aive Kolsar, Rannar Liitmaa, Rocki Albert ja Anne Böckler. Mxxxx Txxxxx väidetel on kõnealune sõiduk faktiliselt juba aastaid tagasi müüdud ja registrikanne on vale. Vastavaid asjaolusid tõendavaid dokumente kahjuks alles ei ole, mistõttu on ka registrikande parandamine võimatu. Ka halduril puuduvad andmed mis kummutaksid võlgniku väiteid. Sõidukil puudub aastaid tehnoülevaatus (viimati on 4 tehnoülevaatusel käidud 08.06.2015, kuid see on läbimata), samuti puudub sõidukil juba aastaid kindlustus. Vaatamata Mxxxx Txxxxx suhtes aastaid kestnud täitemenetlustele ei ole ka kohtutäituritel õnnestunud sõidukit müüa. Kõik kogumis viitab võlgniku seletuste õigsusele.
2. b)Mxxxx Txxxxx endise abikaasa Axxx Vxxxx nimele oli liiklusregistris registreeritud 27.12.2005. (st. abielu ajal, seega kehtib eeldus, et tegemist on abikaasade ühisvaraga) Peugeot 405 (reg. märk xxxxxx, esmase reg. aasta 1990). Liiklusvahendi kasutajaks on liiklusregistrisse kantud Mxxxx Vxxxx. MxxxxxTxxxxx väidetel on ka kõnealune sõiduk faktiliselt juba aastaid tagasi müüdud ja registrikanne on vale. Vastavaid asjaolusid tõendavaid dokumente kahjuks alles ei ole, mistõttu on ka registrikande parandamine võimatu. Ka halduril puuduvad andmed mis kummutaksid võlgniku väiteid. Nimetatud sõidukil puudub aastaid tehnoülevaatus (viimati on tehnoülevaatusel käidud 04.01.2006. ja ülevaatus kehtis kuni 12.2007), samuti puudub sõidukil juba aastaid kindlustus. Kõik kogumis viitab jällegi võlgniku seletuste õigsusele. 9) ehitisregistrisse kantud vallasvara (ehitised, rajatised) – puudus; 10) patendid, kaubamärgid jms. intellektuaalomandid – puudusid; 11) relvaregistrisse kantud vara – puudus; 13) muu materiaalne vara (sh koduse majapidamise esemed) – võlgniku selgituste kohaselt ei ole tal vararegistritesse kandmata realiseerimiskõlbulikku vara. 14) kinnistusregistrisse kantud vara – puudus. 9. Mxxxx Txxxxx pankrotivara müügist laekumised MxxxxxTxxxxxx pankrotivaras ei ole olnud müügikõlbulikku materiaalset vara, mistõttu vara müügist laekumised puuduvad. 10. Mxxxx Txxxxx pankrotivarasse laekumised töötasust jms. võrdsustatud sissetulekust Pankroti väljakuulutamise ajal töötas Mxxxx Txxxx xxxxxxxxxAS-s (rk 10372286). Töösuhe xxxxxxxx AS-ga kestis kuni 23.08.2021. Alates 24.08.2021. töötab Mxxxx Txxxx HxxxxxCxxxxx AS-s (rk 10131803). Võlgniku arveldusarvele on perioodil 01.03.2021. – 10.12.2021. laekunud töötasu jms. makseid kogusummas 5 650,46 €, millest haldur on TMS § 130 ja § 132 alusel (arvestades isikul kahe ülalpeetava olemasolu) teinud pankrotivarasse kinnipidamisi kogusummas 534,52 €. 11. Muud laekumised MxxxxxTxxxxxpankrotivarasse Pankrotimenetluse ajal (s.o. perioodil 01.03.2021. – 10.12.2021.) on Mxxxx Txxxxxxx laekunud veel: 1) Eesti Haigekassa poolt aprillis 2021., mais 2021., juunis 2021., augustis 2021., septembris 2021., oktoobris 2021. ja novembris 2021. makstud töövõimetushüvitised kogusummas 1 082,54 €, millest haldur on TMS § 130 ja § 132 alusel teinud pankrotivarasse kinnipidamisi kogusummas 179,78 €. 2) Eesti Töötukassa poolt perioodil juuli-detsember 2021. makstud töövõimetoetused kogusummas 1 324,25 €, millest haldur on TMS § 130, § 131 ja § 132 alusel teinud pankrotivarasse kinnipidamisi kogusummas 63,62 €. 3) Sotsiaalkindlustusameti poolt igakuiselt makstavad peretoetused summas 120,00 €/kuus. Kokku on pankrotimenetluse ajal laekunud Mxxxx Txxxxxxxxperetoetusi kogusummas 1 080,00 €. TMS § 131 lg 1 p 1 alusel ei ole nimetatud sissetulekule võimalik sundtäitmise korras sissenõuet pöörata ja pankrotivarasse kinnipidamisi teha. 4) Sotsiaalkindlustusameti poolt juuli-detsember 2021. Mxxxx Txxxxx alaealiste laste kasuks makstud elatisabi kogusummas 600,00 €. Kuna elatisabi makstakse isiku alaealiste laste kasuks siis ei ole halduri hinnangul tegemist Mxxxx Txxxxxxsissetulekuga, millele oleks võimalik sundtäitmise korras sissenõuet pöörata ja pankrotivarasse kinnipidamisi teha. 5) Rahandusministeeriumi poolt 09.04.2021. makstud tulumaksu tagastus summas 476,99 €, millest haldur on TMS § 130 ja § 132 alusel teinud pankrotivarasse kinnipidamisi kogusummas 44,93 €. 6) lähikondsetelt täpsustamata otstarbega rahalisi makseid kogusummas 175,00 €, millest haldur on TMS § 130 ja § 132 alusel teinud pankrotivarasse kinnipidamisi kogusummas 13,00 €. 5 7) Viljandi Linnavalitsuse poolt makstud toimetulekutoetused eluasemega seotud kulude kandmiseks. Kokku on MxxxxxTxxxxxxx laekunud toimetulekutoetusi 1 725,08 €. TMS § 131 sätestatud piiranguid arvestades ei ole nimetatud laekumisele võimalik sundtäitmise korras sissenõudeid pöörata ja pankrotivarasse kinnipidamisi teha. Vabatahtliku täitmise korras ei ole MxxxxxTxxxx pankrotivarasse sissemakseid teinud. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta (

§ 162lg 2 p 2) 12.

Vara välistamise nõuete rahuldamine (

146 lg 1 p 1, § 123) MxxxxxTxxxxx pankrotimenetluses ei ole esitatud vara välistamise taotlusi, mistõttu ei ole selliseid nõudeid ka rahuldatud. 13. Vara pankrotivarasse tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad (

146 lg1 p1, § 119) nõuded Mxxxx Txxxxx pankrotimenetluses ei ole esitatud vara pankrotivarasse tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid. 14. Väljamaksed pankrotivarast

§ 146lg 1 p 2 ja § 147 alusel Mxxxxx

Txxxxx pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ka rahuldatud võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstava elatise nõudeid. 15. Väljamaksed pankrotivarast

§ 146

lg 1 p 2¹ alusel

§ 146lg 1 p 2¹ nimetatud väljamakseid (pärandvara pankrotimenetluses Pär

S § 142 lg 1 p 1 nimetatud kulud) Mxxxx Txxxxx pankrotimenetluses ei ole. 16. Massikohustused (

§ 146lg 1 p 3; § 148) Seisuga 10.12.2021.

(so. perioodil 01.03.2021.-10.12.2021.) ei ole Mxxxx Txxxxx pankrotimenetluses massikohustusi tekkinud.x 17. Pankrotimenetluse kulud (

§ 146lg 1 p 4; § 150) Seisuga 10.12.2021.

(s.o. perioodil 01.03.2021.-10.12.2021.) on tekkinud Mxxxx Txxxxx pankrotivara arvel kantavaid pankrotimenetluse läbiviimise kulusid kogusummas 0,76 €. Tegemist on panga teenustasudega. Muud pankrotimenetluse läbiviimisel tekkinud kulud katab pankrotihaldur pankrotimenetluse lõpetamisel kohtu poolt määratava pankrotihalduri töötasu arvel. Tekkinud kulud katab pankrotihaldur pankrotimenetluse lõpetamisel kohtu poolt määratava pankrotihalduri töötasu arvel. Edaspidi tasutav pankrotimenetluse kulu koosnebki pankrotihalduri töötasust, sellele lisanduvast käibemaksust ja panga ülekande tasust.

§ 65lg 1 kohaselt määrab halduri tasu suuruse kohus pankrotimenetluse lõppemisel.

Kohus kohaldas võlgniku pankrotti välja kuulutades nii

§ 15

lg 2 kui ka

§ 171lg 1¹.

Haldur lähtub töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast, sest ilma

§ 171

lg 1¹ sätestatuta oleks menetlus raugenud pankrotti välja kuulutamata – võlgniku puudub realiseeritav vara ning arestitav sissetulek on väga väike.

§ 65

lg 11 ja lg 11¹ kohaselt nendes väheväärtusliku varaga pankrotimenetlustes, mida viiakse läbi selleks, et aidata võlgnik kohustustest vabastamise menetluseni, rakendatakse halduri tasustamisel

§ 23lg 1-3 sätestatud ajutise halduri tasustamise põhimõtteid.

Haldur taotleb kohtult haldurile 12 töötunni eest 698,91 euro suuruse töötasu määramist arvestusega ~ 58,24 eurot tund. Haldur taotleb tasu määramist büroole, mille kaudu haldur tegutseb, seega lisandub tasule käibemaks 139,78 eurot. Halduri tasu ülekandel tuleb tasuda pangateenustasu summas 0,16 €. Tasustatavad töötunnid jagunevad erinevate halduri funktsioonide täitmise vahel üldjoontes järgmiselt: - puudutatud isikutele pankrotiteadete saatmine, suhtlus võlausaldajatega - pangakontode käsutusõiguse vormistamine ja hiljem lõpetamine, limiitide 6 0,5 tundi muutmiseks korralduste edastamine panka 0,5 tundi - järelevalve võlgniku sissetuleku üle, sissetulekust osa pankrotivarasse eraldamine 1,0 tundi - võlausaldajate esimese üldkoosoleku ettevalmistamine, läbiviimine, protokollimine halduri ettekande ning vara ja võlgade nimekirja koostamine 2,0 tundi - tegelemine esitatud nõudeavaldustega, nõuete kontrollimine ja analüüs, võlausaldajate nõuetele põhjendatud kirjalike vastuväidete koostamine 3,5 tundi - pankrotimenetluse jaotusettepaneku koostamine 2,0 tundi - võlausaldajate üldkoosoleku 10.12.2021. ettevalmistamine, läbiviimine, protokollimine 0,5 tundi -

§ 132

ja § 66 alusel pankrotihalduri ettekannete 0,5 tundi -

§ 158

alusel pankrotihalduri ettekande ja kohtule pankrotimenetluse lõpetamiseks taotluse koostamine 1,5 tundi (Tasu taotledes võtab haldur muuhulgas arvesse, et töötasu arvel peab haldur katma pankrotimenetluse läbiviimisega seotud büroo ruumide ja sisseseade kasutustasu ning kulumaterjalide maksumuse, mis on seni olnud umbes 170 eurot menetluse kohta (lisandub käibemaks), aga ka kõik pankrotihaldurina tegutsemise vältimatuks eelduseks olevad püsikulud - Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmemaks 90 eurot kuus, kohustusliku vastutuskindlustuse maksumus 37,50 € kuus, kohustusliku täiendkoolituse maksumus keskmiselt 26 eurot kuus). Nimetatud väljamaksete katteks on rahalised vahendid Mxxxx Txxxxx pankrotivaras broneeritud. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162lg 2 p 3) 18. Mxxxxx

Txxxxx pankrotimenetluses on puudunud realiseerimiskõlbulik pankrotivara. Isiku sissetulekud on väheldased, mistõttu nendest ei ole olnud võimalik märkimisväärseid kinnipidamisi teha. Seega ei ole käesoleva aruande esitamise hetkeks jaotiste väljamakseid tehtud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 4) 19.

Mxxxx Txxxxx pankrotivaras ei ole olnud pandiga koormatud vara. Seega ei ole Mxxxx Txxxxx pankrotimenetluses pandieseme müüki toimunud. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162lg 2 p 5) 20.

Pankrotivaras ei ole müümata müügikõlbulikku pankrotivara ja nõudeid teiste isikute vastu. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel ja kohtuvaidlustest (

§ 162lg 2 p 6, p 8) 21.

Pankrotimenetluse läbiviimisel on pankrotihaldur: 1) selgitanud vara pankrotivarasse tagasivõitmise võimalusi ja teiste isikute vastu nõuete esitamise võimalusi. Vastavaid võimalusi ei selgunud. 2) selgitanud teiste isikute poolt võlgniku vastu esitatud nõudeid (kontrollinud algdokumentide korrektsust ja nõude põhjendatust/tõendatust); koostanud kirjalikult põhjendatud vastuväiteid võlausaldajate nõuetele; koostanud ja edastanud kohtule kinnitamiseks pankrotimenetluse jaotusettepaneku. 3) selgitanud andmeid võlgniku tegevuse ja sissetulekute kohta pankrotimenetluse ajal; pidanud jooksvalt arvestust võlgniku sissetuleku üle; pidanud arvestust võlgniku jooksva sissetuleku üle, korraldanud selle jagamise pankrotivaraks ning võlgniku igapäevaste kulude katmiseks jäävaks varaks; 4) viinud seaduses sätestatud juhtudel läbi võlausaldajate üldkoosolekuid (23.03.2021., 17.06.2021. 10.12.2021.). Ühelegi võlausaldajate üldkoosolekule võlausaldajaid ei ilmunud, sh. üldkoosolekule 10.12.2021., mille päevakorda oli planeeritud Mxxxx Txxxxxx pankrotimenetluse lõpetamise, kohustustest vabastamise menetluse algatamise ja usaldusisiku valimise otsustamine. 5) koostanud seaduses sätestatud ettekandeid ja aruandeid kohtule ning võlausaldajatele. 7 Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162lg 2 p 7) 22.

Käesoleva aruande esitamise hetkeks on iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole võlausaldaja raha saanud järgmine: 1) pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 1 alusel puuduvad 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 2 alusel Jrk Võlausaldaja nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Eesti Inkasso OÜ Kohtutäitur Rannar Liitmaa Kohtutäitur Rannar Liitmaa TCM Estonia OÜ Holm Bank AS Aktiva Finants OÜ Aktiva Finants OÜ Five Inkasso OÜ Aktiva Finants OÜ Aktiva Finants OÜ Jaotusettepanekus nõude summa EUR 1 545,00 173,06 76,46 365,00 668,88 1 452,56 313,60 209,00 4355,57 1 121,04 10 280,17 Rahuldamata nõude summa (EUR) 1 545,00 173,06 76,46 365,00 668,88 1 452,56 313,60 209,00 4355,57 1 121,04 10 280,17 Protsent tunnustatud nõudest (%) 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 3) tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 3 alusel puuduvad Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (

§ 162lg 2 p 8) 23.

Mxxxx Txxxxxx pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ole kavas esitada hagisid. Kohtukulud, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg 9) 24.

Kõik menetlusega seotud kulud on kajastatud lõpparuandes. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (

§ 163lg 5) 25.

Mxxxx Txxxxx selgituste kohaselt oli ta erinevatel põhjustel pikemat aega töötu ja lastega kodus. Vahepeal töötas ta küll koristajana, kuid töötasu oli väga väike. Lisaks oli tal probleeme nägemisega, mistõttu viimane tööandja lõpetas temaga töösuhte tervisliku seisundi tõttu. Pankrotiavalduse esitamise seisuga oli ta jälle töötuna arvel Eesti Töötukassas. Tema võimalused tööd leida olid tema tervislike põhjuste tõttu kesised, sest kuigi talle oli tehtud nägemist korrigeeriv operatsioon, ei olnud tal raha, et osta endale spetsiaalseid prille. Võlgniku selgituste kohaselt puudus tal igasugune vara ja ta elas üürimajas üüritud eluruumis. Tema vastu esitatud nõuded tekkisid perioodil, kui ta omas töökohta ja tal oli elukaaslane. Ta usaldas oma endist elukaaslast, kellel oli võimalik kasutada ka tema isikut tõendavat dokumenti oma äranägemise järgi. Perel olid aastaid tagasi väikesed majanduslikud raskused ja elukaaslane võttis Mxxxx Txxxxx nimel kiirlaene. Kuna elukaaslane tegeles kiirlaenude võtmisega ja tagasimaksetega, siis puudus Mxxxx Txxxxxx endal teave, ülevaade ja kontroll kiirlaenude üle. Paraku selgus hiljem, et elukaaslane oli kuritarvitanud tema usaldust, jättis kiirlaenude osamaksed tasumata ning varjas võlgnevuste teket sellega, et hävitas saadetud nõudekirjad. Infot tekkinud võlgnevustest sai Mxxxx Txxxx enda väitel teada alles siis kui oli elukaaslasega suhte lõpetanud ning võlausaldajad hakkasid temaga kontakti otsima. Hilisemad laenud ja võlgnevused tekkisid juba seoses sellega, et ta üritas varasemaid võlgnevusi uute laenudega tasuda. Paraku see plaan nurjus ja võlad üha kogunesid. 26. Mxxxx Txxxxx võlakohustuste nimekirjast nähtuvalt on isikul täitmata rahalisi kohustusi 2014. aastast. Füüsiliste isikute pankrotimenetlustes dokumentaalsete tõendite piiratuse tõttu ei ole mul võimalik nii palju aastaid hiljem tagantjärele täpsemalt selgitada võlgniku tarbimisharjumusi, 8 laenude võtmisega seotud asjaolusid (väidetavalt on laenud võetud hoopis võlgniku elukaaslase poolt Mxxxx Txxxxx isikut tõendavat dokumenti kasutades), jms võimalikke maksejõuetuse kujunemist mõjutavaid asjaolusid. Senises pankrotimenetluses kogutud informatsioon ei välista MxxxxxTxxxxx poolt maksejõuetuse tekkimise asjaolude kohta antud seletuste õigsust. Kuriteo või raske juhtimisvea kohta kindlate tõendite puudumisel asun seisukohale, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on nn. muu asjaolu. Haldur peab võlgniku maksejõuetust mõtlematu finantskäitumise paratamatuks tagajärjeks. Kohtu põhjendused ja järeldused Pankrotimenetluse lõpetamine 27.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub pankrotihaldur Küllike Mittiga, et pankrotivarast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning MxxxxxTxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. 28. Kohus avaldas 13.12.2021.a ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus Mxxxx Txxxxx pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta hiljemalt 29.12.2021 kohtu deposiiti 1000,00 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tasutud. Seega leiab kohus, et Mxxxx Txxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. 29.

§ 162

lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. 30. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod, vaid

§ 163lg 5 tähenduses muu asjaolu.

31.

§ 165

lg 3 alusel tuleb Küllike Mitt vabastada pankrotihalduri kohustusest Mxxxx Txxxxx pankrotimenetluses. 32.

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ning kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev määrus täitedokumendiks.

1. Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 838,69 eurot, sh käibemaks. Pankrotimenetluses on halduril olnud töötunde
2. Pankrotihalduri tunnitasuks on 58,24 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Küllike Mitti taotluse ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 838,69 eurot, sh käibemaks. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu pankrotivarast välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.
3. Pankrotihaldur palub kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 0,76 eurot ja pankrotihalduri tasu väljamaksmisel lisanduv kulu summas 0,16 eurot. Kohus leiab, et käesoleva aruandega tuleb kinnitada pankrotihaldur Küllike Mitti poolt tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud kokku summas 0,76 eurot ja pankrotihalduri tasu väljamaksmisel lisanduv kulu summas 0,16 eurot. Pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud kanda pankrotivara arvel. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine 35.

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel. 9

1. 08.01.
2. a esitas võlgnik MxxxxxTxxxxxkohtule pankrotiavalduse, milles sisaldus ka avaldus võlgniku kohustustest vabastamiseks. Avalduses sisaldasid ka kinnitused, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi, palus kohus võlgnikul avaldust täiendada. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 23.03.2021. a. 37.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. 38. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, ning avalduses sisalduvad

§ 170

lg-s 2 nõutud kinnitused.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. 39.

§ 174

lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Vastavalt

§ 176

lg 1 kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotiavalduse esitamise eesmärgiks oli võlgnikule võimaluse andmine vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (

§ 2II lause).

Võlausaldajad ei ole Mxxxx Txxxxx kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada Mxxxx Txxxxx kohustustest vabastamise menetluse. 40.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Võlausaldajad ei ole usaldusisiku kandidaati esitanud. Selleks 10.12.2021. a korraldatud võlausaldajate üldkoosolekule ei ilmunud mitte ühtegi võlausaldajat. 41.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 42. Võlgnik on 07.12.2021 andnud nõusoleku täitmaks ise usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et võlgnik on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning Mxxxx Txxxxxx ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab Mxxxx Txxxxxx esitama iga kuue

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Mxxxx Txxxxx tööandjale, Sotsiaalkindlustusametile) teatama.

§ 173

lg 4 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust (Mxxxx Txxxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173

lg-s 3 nimetatud tulust peab Mxxxx Txxxxxkandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust. 10

1. TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast.
2. Mxxxx Txxxxxx on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta
3. jaanuaril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele.
4. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 (p 11) leidnud, et uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
5. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada

§ 173

lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.

§ 175

lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. 48.

§ 175

lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 49.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 50.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 51.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 52.

§ 176

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 53.

§ 177

lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 11