Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus 1
) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused AS Inges Kindlustus esitas 17.09.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse COCO OPT OÜ (võlgnikul)t 573 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 21.09.2021 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 20.10.2021 aadressil xxx. Võlgnik COCO OPT OÜ esitas 20.10.2021 nõudele e-kirjaga vastuväite. Võlgnik esitas vastuväite tähtaegselt, kuid puudustega, sellel puudub digitaalallkiri. Digitaalselt allkirjastatud vastuväite esitas COCO OPT OÜ kohtule 28.10.
) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 55 sätestab, et kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. LKindlS § 3 lg 1 ja 2 kohaselt on kindlustuskohustus käesoleva seaduse tähenduses kohustus sõlmida kohustusliku liikluskindlustuse leping (edaspidi leping) kolmandale isikule sõidukiga kahju tekitamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks käesolevas seaduses sätestatud korras ja ulatuses ning liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust (edaspidi koos liikluskindlustus).LKindlS § 7 lg 1 kohaselt on kindlustuskohustus sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitise summas 572,50 eurot LKindlS § 55 alusel; viivise kindla summana alates 14.09.2021 kuni otsuse tegemiseni summalt 572,50 eurot VÕS §-s 113 sätestatud viivise määras; jooksva viivise otsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni summalt 572,50 eurot VÕS §-s 113 sätestatud viivise määras. Hagiavalduse asjaolude kohaselt põhjustati 16.09.2020 Soomes sõidukiga Nissan Primera, registrimärgiga nr xxxxxx liiklusõnnetus, mille registrijärgseks omanikuks on COCO OPT OÜ, mida tõendab, liikluskindlustusregistri väljavõte. Liiklusõnnetusega tekitati varaline kahju sõiduki haagisele registrimärgiga nr XXXXXX. Kostja sõidukil puudus liiklusõnnetuse hetkel kehtiv liikluskindlustus. AS-il Inges Kindlustus lasus LKindlS § 36 lg 2 kohaselt kahju hüvitamise kohustus (hagi lisa 1, mille kohaselt kindlustuskaitse kehtivus lõppes 30.07.2020). AS Inges Kindlustus hüvitas tekitatud kahju ühes kahju kindlakstegemise kuludega summas 572,50 eurot. Kahjujuhtum on registreeritud AS-is Inges Kindlustus, toimiku nr I00203536. Eelnevast johtuvalt on hagejal õigus nõuda kostjalt kui kehtiva kindlustuskaitseta sõiduki registrijärgselt omanikult põhjustatud kahju hüvitamist LKindlS § 55 alusel. 30.03.2021 esitas xxx xxx hagejale kannatanule tekkinud kahju kindlakstegemise ning hüvitatud kahju osas tagasinõude summas 572,50 eurot, mille hageja hüvitas. 30.08.2021 saatis hageja kostja e-posti aadressile: xxx tagasinõude teatise ning palus tasuda nõude summas 572,50 eurot või võtta kohtuvälise kokkuleppe sõlmimiseks ühendust hiljemalt 13.09.2021. Kostja nõuet ei tasunud ja kohtuvälise kokkuleppe sõlmimiseks tahet ei väljendanud. Kohus leiab, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 572,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 15,94 eurot 3
lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt
lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt
§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulu summas 125 eurot (riigilõiv). Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud menetluskulu. Eeltoodud põhjendustel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 125 eurot (riigilõiv).
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.