Obsah (12)

§ 477§ 426§ 172§ 218§ 663§ 667§ 217§ 226§ 227§ 221§ 173§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 3. veebruar 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-20-14865 Tsiviilasi Nar

) § 423 lg 1 p 2 alusel, viidates ka

§ 477lg-le 6.

Kohus märkis, et

§ 426

lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Kuna avaldaja võttis avalduse tagasi omal soovil, jättis maakohus menetluskulud

§ 172lg-st 1 ning § 168 lg-test 2 ja 4 lähtudes avaldaja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Avaldaja palub
2. augustil 2021 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt esitas maakohtule avalduse korteriühistu vastu esitatud hagita menetluse avalduse tagasivõtmiseks SA juhatuse liige M. Bendi, kellel ei ole volitust avaldaja kohtus esindamiseks. Tsiviilasjas on avaldajaks linn. M. Bendil ei ole töö- ega ametisuhet linnaga, mistõttu ei kohaldu

§ 218lg 2.

M. Bendil puudub volitus linna kohtus esindamiseks, seetõttu on tegemist esindusõiguseta isikuga.

1. SA juhatuse liige M. Bendi leiab määruskaebuse kohta esitatud arvamuses, et SA endisel lepingulisel esindajal J. Tuštšenkol, kes on esitanud ka määruskaebuse, puudub õiguslik alus sihtasutust kohtus esindada. Maakohtusse avalduse tagasivõtmise avaldust esitades lähtus M. Bendi sellest, et on SA juhatuse liikmena sihtasutuse seadusjärgne esindaja.
2. Puudutatud isik leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
3. Linn (linnasekretäri kaudu) teatab kohtule, et vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 55 lg 4 p-le 6 esindab valla- või linnasekretär valda või linna kohtus või volitab selleks teisi isikuid. Sama nähtub ka linna põhimääruse punkti 5.8.4 alapunktist
4. 2 Linnasekretär ei ole käsitletavas tsiviilasjas linna esindamiseks volikirju kellelegi andnud. Linnasekretär selgitab kohtule esitatud seisukohas ka linnapea ja linnavalitsuse õigusi kohtus linna esindamiseks.
5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Viru Maakohtu
2. augusti
3. a määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada ja saata tsiviilasi menetluse jätkamiseks samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse. 10. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga iseenesest selles, et käesolevas hagita asjas menetletava avalduse saab avaldaja sarnaselt hagimenetlusega tagasi võtta (

§ 477

lg 6 esimene lause).

§ 217

lg-st 1 tulenevalt võib menetlusosaline üldjuhul menetluses osaleda ka tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu ning sama paragrahvi viienda lõike järgi on esindajal selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab. Esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt. Seega on esindaja tehtud menetlustoiming, mh avalduse tagasivõtmise avaldus, omistatav menetlusosalise, kuid seda siiski eeldusel, et esindajal on kehtiv esindusõigus ning esindaja tegutseb esindusõiguse piires (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 115 lg-d 1 ja 2 ja § 116 lg 1 ning

§-d 223 ja 225). 11.

§ 226

lg 1 esimese lause järgi peab kohus kontrollima esindaja esindusõiguse olemasolu ning esindusõiguse puudumise tuvastamisel ei tohi kohus lubada isikul menetluses esindajana osaleda. Ebaselge esindusõigusega isiku menetlusse lubamist reguleerib

§ 227. Ringkonnkohtu hinnangul ei ole maakohus M.

Bendi õigust avaldajat esindada piisavalt kontrollinud. Ringkonnakohus märgib, et asjas on avaldajaks (menetlusosaliseks) linn, mitte SA. Korterid Narva linnas Puškini tn 65 asuvas elamus kuuluvad samuti linnale ning seega on eelduslikult linn õigustatud isikuks avalduse esitamisel korteriühistu

1. augusti
2. a üldkoosolekul vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamiseks ja tühisuse tuvastamiseks (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1). Linna kui juriidilise isiku lepinguline esindaja saab oma esindusõiguse kohtumenetluses TsÜS § 119 lg 2 ja

§ 217

lg 4 järgi (nende sätete koosmõjus) juriidilise isiku seaduslikult esindajalt (vt ka Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11, p 19). Lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri, mis esitatakse kohtule (

§ 221lg 2).

Asja materjalide hulgas ei ole M. Bendi volikirja, millest nähtuks tema õigus linna käesolevas kohtumenetluses esindada. Ringkonnakohus märgib, et M. Bendi võis olla küll SA seadusjärgne esindaja (juhatuse liige), kuid sellest ei saa järeldada linna esindamise õigust kohtus. Lisaks ei nähtu toimikust, et M. Bendi vastaks

§ 218lg-s 1 sätestatud lepingulise esindaja kvalifikatsiooninõuetele.

M. Bendi ei ole kohtule teadaolevalt ka linna töötaja ega teenistuja, mistõttu ei saa ta olla linna lepinguliseks esindajaks

§ 218lg 2 järgi.

3

1. Eelnevast järelduvalt puudus M. Bendil
2. augustil 2021 linna esindamise õigus.

§ 227

lg 4 sätestab, et esindusõiguseta isiku menetlusse lubamise korral võib kohus teha otsuse või menetlust lõpetava määruse alles pärast esindusõiguse tõendamist, volituseta esindamise heakskiidu esitamist või selleks kohtu antud tähtaja möödumist. M. Bendi ei ole oma esindusõigust hiljem tõendanud, samuti ei ole linn M. Bendi poolt volituseta esindajana tehtud toiminguid tagantjärele heaks kiitnud.

1. Eelmärgitust lähtudes ei saanud maakohus jätta M. Bendi poolt
2. augustil 2021 esitatud avalduse tagasivõtmise avalduse alusel linna avaldust läbi vaatamata, kuna tagasivõtmise avalduse esitas esindusõiguseta isik. Seetõttu tuleb vaidlustatud maakohtu määrus tühistada ja saata tsiviilasi menetluse jätkamiseks samale maakohtule.
3. Ringkonnakohus märgib, et KOKS § 55 lg 4 p 6 järgi esindab linna kohtus linnasekretär või volitab selleks teisi isikuid, samas võib linnapea õigus linna esindada tuleneda KOKS § 50 lg 1 p 2 järgi linna põhimäärusest või volikogu otsusest. Narva linnasekretäri
4. septembri
5. a seisukohas (tl 146) märgitust lähtudes võib olla maakohtul vajalik edasises menetluses kontrollida täiendavalt J. Tuštšenko esindusõigust.
6. oktoobril 2020 kohtule edastatud
7. aprilli
8. a volikirja, millest kokkuvõttes tuleneb ka J. Tuštšenko esindusõigus, on avaldaja nimel allkirjastanud linnapea.
9. Menetluskulude jaotuse ja kulude rahalise suuruse määrab

§ 173

lg 3 teise lause alusel kindlaks maakohus sõltuvalt asja menetlemise tulemustest. 16.

§ 696

esimese lause järgi võib ringkonnakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse üksnes juhul, kui selle esitamine on seadusega lubatud. Käesoleva määruse peale määruskaebuse esitamise õigust menetlusseadustik ette ei näe. (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin 4 (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest