lg 1 p 1; § 106 lg 3 nõudeid ning pani toime
Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri poolt koostatud 07.10.2021 otsuse alusel karistati I Mit
lg 2 ja
S § 63 lg 1 alusel, kohaldades
Kaebaja kaitsja seisukoht ja taotlus: I Mi kaitsja ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et I Mi näol on tegemist juhiga, kelle käitumine oleks teistele liiklejatele ohtlik, kuna I M liiklusohtlikku olukorda ei tekitanud. I M ületas kiirust üksnes möödasõidu teostamiseks. Märgib, et vaatamata asjaolule, et möödasõit ei ole kiirusemõõtja kaameraga fikseeritud, ei tähenda, et seda ei toimunud. Kiiruse mõõtmine algas möödasõidu lõpule viimisel ning seetõttu jäi teine sõiduk kaamera vaateväljast eemale. Kiiruse suurendamine möödasõidul on tavapärane asi, mis ei ole liiklusele ohtlik, vastupidi, ohtlik on manöövri aeglane lõpuleviimine, eriti kui läheneb vastassuunas liikuv sõiduk. Leiab, et tegemist ei ole tõsise rikkumisega, mille eest tuleb ilmtingimata juhtimisõigus ära võtta. I Mi tööülesanded on tihedalt seotud sõiduki juhtimise õiguse vajadusega ning kuna juhtimisõigus on tema kaitsealusel vajalik tööülesannete täitmiseks, siis palub kohaldada karistuseks rahatrahvi. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja esitas kohtule väärteoasja toimiku ja kirjaliku seisukoha. Kohtuistungil osalemist kohtuväline menetleja ei soovinud. Kohtuväline menetleja kirjaliku seisukoha kohaselt on menetleja käesolevas väärteoasjas 07.10.2021 koostatud otsust põhjalikult ja detailselt põhistanud ning on enne otsuse koostamist tutvunud väärteotoimikuga ja selle sisuga. Otsuse koostamisel on arvesse võetud kõiki asjaolusid. Kohtuvälise menetleja esindaja on karistusotsuse koostamisel viidanud asjaoludele, millest lähtuvalt isikule määrati põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine ning kohtuväline menetleja ei nõustu väitega, et määratud karistus oleks menetlusalusele isikule ebaproportsionaalselt suur. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebuses toodud põhjendusi ei saa käsitleda erandlike asjaoludena, mis välistaksid juhtimisõiguse äravõtmist. Kiirusmõõteseadme salvestuselt nähtub, et menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki sõidukiirust mõõdetakse 7 sekundi jooksul. Suurim mõõdetud kiirus oli 120 km/h. Salvestuselt ei ole näha menetlusaluse isiku poolt kirjeldatud möödasõitu. Salvestuselt on näha, et menetlusalune isik oli sunnitud kiirust vähendama, kuna ta jõudis järele ees liikuvatele sõidukitele. Möödasõidumanööver on alati isiku teadlik ja tahtlik valik, mitte aga kohustus. Möödasõidu manöövri võib sooritada juhul, kui see on ohutu ja selle käigus ei ületata suurimat lubatud sõidukiirust. Asjaolu, et menetlusalusel isikul on vaja mootorsõiduki juhtimise õigust, peaks menetlusalusel isikul iga päev liikluses osaledes meeles olema ning sundima teda hoiduma liiklusreeglite rikkumisest. Seega peaks menetlusalune isik ise tegema kõik selleks, et ta järgib liiklusnõudeid, säilitades sellega nii juhtimisõiguse kui ka rahalised vahendid, mitte aga lootma, et rikkumisi kas ei märgata või neile seaduses ettenähtud rangusega ei reageerita. Menetleja on seisukohal, et kuivõrd varasemalt on I Mit sama liiklusalase rikkumise eest karistatud rahatrahvidega, siis tuleb käesoleval ajal kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist ja seda kaheks kuuks. Kohtu seisukoht: VTMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta. Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; kaebaja on kohtule esitanud ammendavad selgitused, menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku ning kirjaliku seisukoha.
lg 2
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis. Kaebajale heidetakse ette asulavälisel teel mootorsõidukiga kiiruse ületamist mitte vähem kui 26 km/h. Kohtu hinnangul puudub asjas vaidlus selles, et 12.09.2021 kella 15.16 ajal juhtis I M mootorsõidukit asulavälisel teel, kus kiirusepiirang oli 90 km/h, kiirusega 120 km/h. LaserCam4 salvestise ning proloog väljavõttest nähtub, et 12.09.2021 kella 15.16 ajal mõõdeti asulavälisel teel, kus kiirusepiirang oli 90 km/h, kiiruskaameraga LaserCam mootorsõiduki xxx kiiruseks 120 km/h. Menetlusalune isik on andnud ütluseid, mille kohaselt ta tunnistab, et ületas sõidukiirust nimetatud ajal ja kohas. Selgitab, et ületas kiirust ajal, mil möödus valgest mikrobussist, mis sõitis kiirusega 70 km/h. Edasi oli tema sõidukiiruseks 90 km/h. Kohus märgib, et menetlusaluse isiku ütlused, et ta ületas kiirust hetkel, kui tegi möödasõitu, on paljasõnalised. Videosalvestisest ning proloog väljavõttest nähtub, et ajal, mil mootorsõiduki xxx, r/n xxx kiiruseks mõõdeti 120 km/h oli menetlusalune isik oma reas. Kohtu hinnangul on kaebuse esitaja pannud teo toime tahtlikult; ületades kiirust mitte vähem kui 26km/h pidi I M möönma, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline, süüd välistavad asjaolusid kohus ei tuvastanud.
lg 1
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest. Kaebajale heidetakse ette 12.09.2021 kella 15.16 ajal mootorsõiduki xxx r/n xxx juhtimist selliselt, et sellel puudusid ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid. Kohtu hinnangul puudub asjas vaidlus selles, et 12.09.2021 kella 15.16 ajal juhtis I M mootorsõidukit, millel puudusid ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid. Kaebuse esitaja tunnistas, et ta juhtis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit, millel puudusid algaja juhi tunnusmärgid, kuna ta oli eelnevalt sõiduki rentinud ning ei olnud jõudnud neid veel osta. Lisaks kaebaja ütlustele on väärteoprotokollis kirjeldatu tõendatud ka videosalvestise ning proloog väljavõttega, millest nähtub, et ajal, mil mõõdeti mootorsõiduki xxx, r/n xxx kiirust, olid mootorsõiduki tagaklaasil algaja juhi tunnusmärk puudu. Asjas puudub vaidlus, et I M ei oleks esmase juhiloa omanik; I Mil nimetatud asjaolu osas vastuväiteid pole; on andnud selgitusese, miks puudusid 12.09.2021 mootorsõidukil algaja juhi tunnusmärgid.
lg 3 kohaselt peab autol, mida juhib esmase juhiloa omaja või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juht, olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk. Kohtu hinnangul on tõendatud, et I M rikkus väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas
lg 3 nõuet ning ta täitis oma tegevusega
I M oli teadlik sellest, et tema sõidukil ei ole algaja juhi tunnusmärke ning kuna kaebajale oli nende kinnitamise vajadus sõidukile teada, kui oli läbinud autokooli, siis pani I M väärteo toime otsese tahtlusega. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline, süüd välistavad asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus: KarS § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
Kohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses kajastatuga, et kuivõrd I M on
lg 2 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod pannud toime ühe teona, s.t mõlemad rikkumised olid ajalisruumiliselt üksteisega seotud, siis tuleb karistus mõista KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades. KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on pannud toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadussätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse. Kohus nõustub ka kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse valikuga. Kohtu hinnangul ei täidaks rahatrahv käesoleval hetkel enam karistuse eesmärki, kuivõrd I M on aasta jooksul pannud toime 3 kiiruse ületamisega seotud rikkumist ning varasemalt on talle kahel korral kohaldatud karistuseks rahatrahvi. Kohtu hinnangul on I Mi süü toimunus suur; algaja juhina on ta kiirust ületanud võrdlemisi suures ulatuses, s.o 26 km/h. Puhtsüdamlikku kahetsust isik avaldanud ei ole, pigem püüdnud oma tegu õigustada. Kohtu hinnangul on kahetsusväärne kaebaja esitaja ning tema kaitsja seisukoht selles, et justkui möödasõitu tehes on piirkiiruse oluline ületamine vabandatav asjaolu. Kohus peab vajalikuks märkida, et
lg 1 p 1 kohaselt on asulavälisel teel suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h, mööndusi
kiiruse ületamiseks ei tee. Kuigi I M on palunud juhtimisõiguse alles jätta töökohustuste tõttu märgib kohus esmalt, et nimetatud asjaolu oli isikule teada enne teo toimepanemist. Teiseks, on kohtupraktikas väljakujunenud seisukoht, et töökoha olemasolu ei ole mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, kuna KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (RKKKo 3-1-1-26-10, p 7.3). Antud juhul ei kasuta isik mootorsõidukit liikumispuude tõttu ning seega KarS § 50 lg-st tulenevalt juhtimisõiguse äravõtmiseks välistavat asjaolu ei esine. Kohus peab vajalikuks lisaks märkida, et varasemalt korduvalt samalaadse teo toimepannud isik pidi enne uut rikkumist teadma, et uuesti selline tegu võib suure tõenäosusega sel korral lõppeda juhtimisõiguse ära võtmisega. Kohus leiab, et oluline on pidada silmas toimepandud liiklusrikkumise olemust ning ulatust, ehk siis seda, et I M algaja juhina ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h. Kohtu hinnangul on siinkohal karistuse mõistmisel asjakohased nii üldpreventiivsed (õiguskorra, s.o. kaasliiklejate kaitsmise eesmärk) kui ka eripreventiivsed (menetlusaluse isiku mõjutamine edasiselt analoogsete rikkumiste toimepanemisest hoiduma) kaalutlused. Selleks, et I M hakkaks aktsepteerima ühiskonnas heakskiidetud liiklusreeglistiku täitmist, tuleb tema suhtes kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et I Milt tuleb põhikaristusena võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus 2 kuuks. Eeltoodu alusel jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 07.10.2021 otsuse väärteoasjas nr 2302,21,013195 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.