Obsah (9)

§ 49§ 121§ 45§ 151§ 37§ 46§ 108§ 104§ 24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2022, Tartu Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised 3-22-101 Aktsiaselts Hansa Bussiliinid kae

§ 49lg 6, § 155 lg 5).

3-22-101 ASJAOLUD

1. Aktsiaseltsi Hansa Bussiliinid ja MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus vahel on riigihanke „Avalik bussiliinivedu Võru maakonnas“ viitenumbriga 159295 tulemusena 26.08.2015 sõlmitud 8 aastaks (perioodiks 01.01.2016 – 31.12.2023) „Võru maakonna bussiliinide avaliku teenindamise leping“ nr 3-3/15/413 (ATL), mis on sõlmitud halduslepinguna. Vastavalt ATL p-le 2.3 on telija (vastustaja) kohustatud maksma vedajale (kaebaja) toetust sõiduplaanijärgse veoteenuse ja avaliku teenindamise kohustusega kaasnevate teenuste eest vastava eelarveaasta riigieelarvest või muudest tuluallikatest selleks sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite arvelt seaduses ja lepingu punktis 3 sätestatud korras.
2. Aktsiaselts Hansa Bussiliinid esitas
3. novembril 2021 MTÜ-le Kagu Ühistranspordikeskus taotluse gaasikütuse hinna erakorraliseks kompenseerimiseks. Kaebaja taotles erakorralist toetust
4. ja
5. aasta keskmise sisseostu hinna vahe kompenseerimiseks 12 kuu ulatuses vastavalt kaebaja tarbitud kogustele. Vastustaja edastas kaebaja taotluse
6. novembri
7. a e-kirjaga juhiste saamiseks Transpordiametile. Transpordiameti esindaja vastas vastustajale
8. novembri
9. a e-kirjaga, milles palus saata kaebaja gaasi ostuleping ja arveid, et seejärel otsustada gaasihinna kompenseerimine. Kaebaja edastas küsitud andmed
10. novembril 2021 vastustajale.
11. Vastustaja teatas
12. detsembri
13. a e-kirjaga kaebaja taotluse rahuldamata jätmisest, viidates Transpordiameti otsusele, milles Transpordiameti esindaja märgib, et lähtudes lepingute sisust, kus on piiritletud võimalused maksta toetust maakonna liinide teenindamise eest, on Transpordiamet jõudnud tänaseks seisukohale, et gaasikütuse hinnatõusu ei saa kompenseerida. Olenemata sellest, et
14. aasta maanteetranspordi sihtotstarbelise toetuse eraldamise käskkirjas on lisatud summad muude kulude reale arvestades gaasikütuse hinna muutumist, ei tohi neid lisakulusid vedajale hüvitada.
15. Aktsiaseltsi Hansa Bussiliinid esindaja esitas
16. jaanuaril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles paluti tühistada MTÜ Kagu Ühistranspordikeskuse
17. detsembri
18. a haldusakt (kiri) ja paluti kohustada MTÜ-d Kagu Ühistranspordikeskus uuesti läbi vaatama Aktsiaseltsi Hansa Bussiliinid
19. novembri
20. a taotluse ning tegema uue otsuse mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et MTÜ Kagu Ühistranspordikeskuse
21. detsembri
22. a kiri ei ole käsitletav haldusaktina, siis kohustada MTÜ-d Kagu Ühistranspordikeskus otsustama Aktsiaseltsi Hansa Bussiliinid
23. novembri
24. a taotluse rahuldamine või mitterahuldamine mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Tartu Halduskohus võttis
25. jaanuari
26. a määrusega menetlusse Aktsiaselts Hansa Bussiliinid kaebus MTÜ Kagu Ühistranspordikeskuse
27. detsembri
28. a otsuse tühistamiseks ning MTÜ Kagu Ühistranspordikeskuse kohustamiseks vaadata Aktsiaseltsi Hansa Bussiliinid
29. novembri
30. a taotlus uuesti läbi või alternatiivselt kohustada MTÜ-d Kagu Ühistranspordikeskus tegema Aktsiaseltsi Hansa Bussiliinid
31. novembri
32. a taotluse osas otsus. Sama määrusega kaasas kohus arvamuse andmiseks Transpordiameti.
33. Vastustaja edastas
34. jaanuaril 2022 kohtule seisukoha, milles märkis, et kaebuses vaidlustatud
35. detsembri
36. a e-kiri, millega vastustaja edastas kaebajale Transpordiameti
37. detsembri
38. a e-kirja, ei ole käsitatav kaebaja
39. novembri
40. a taotluse suhtes tehtud lõpliku otsusena, vaid vastustaja pelgalt teavitas kaebajat Transpordiameti
41. detsembri
42. a kirjast. Vastustaja ei ole kaebaja
43. novembri
44. a taotluse suhtes lõplikku otsust veel teinud. 2 3-22-101
45. Kohus edastas
46. jaanuaril 2022 kaebaja esindajale kirja, milles viitas vastustaja
47. jaanuari
48. a seisukohale ning selgitas kaebajale kaebusest loobumise ja kaebuse muutmise võimalust. Kohus andis kaebajale tähtaja kaebuse täpsustamiseks.
49. Kaebaja esitas
50. jaanuaril 2022 kohtule vastuse, mille kohaselt soovib kaebaja kaebust muuta ning soovib vastustaja
51. detsembri
52. a kirja asemel vaidlustada vastustaja
53. jaanuari
54. a kirja. Kaebaja palub tühistada MTÜ Kagu Ühistranspordikeskuse
55. jaanuari
56. a haldusakti (kiri) ning palub kohustada MTÜ-d Kagu Ühistranspordikeskus uuesti läbi vaatama Aktsiaseltsi Hansa Bussiliinid
57. novembri
58. a taotlust ning tegema uue otsuse kohtu äranägemisel mõistliku aja jooksul. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et
59. jaanuari
60. a kiri ei ole käsitletav haldusaktina, siis palub kaebaja kohustada MTÜ-d Kagu Ühistranspordikeskus otsustama Aktsiaseltsi Hansa Bussiliinid
61. novembri
62. a taotluse rahuldamise või mitterahuldamise kohtu äranägemisel mõistliku aja jooksu. Kaebaja märgib, et on
63. novembri
64. a taotlusega algatanud sisuliselt haldusmenetluse ATL-i muutmiseks. Kui kohus ei käsitle vastustaja
65. jaanuari
66. a e-kirja menetlust lõpetava haldusaktina, siis tuleks vastustajat kohustada tegema selgesõnalise ja ühemõttelise otsuse kaebaja
67. novembri
68. a taotluse suhtes. Tuginedes haldusmenetluse seaduse § 5 lõikele 2 tuleb haldusmenetlus läbi viia mõistliku aja jooksul. Mõistliku aja määratlemisel saab lähtuda analoogia korras märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ja kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) §-s 6 sätestatud 30-päevasest tähtajast. 30 päeva kaebaja taotluse läbivaatamiseks möödus
69. detsembril
70. Kaebaja
71. novembri
72. a taotluse läbivaatamise tähtaeg ei saa aga igal juhul olla pikem kui ATL p-st 3.5 tulenev 2 kuud, mis on vastustajale ette nähtud liinikilomeetri maksumuse muutmiseks vedaja esitatud taotluse läbivaatamiseks. Nii MSVS § 6 kui ka ATL punktid 3.5 ja 3.7 näitavad, et vedaja erinevaid taotlusi, mis samuti vajavad majanduslikku ja juriidilist analüüsi, saab ATL-i kohaselt menetleda üsna kiiresti. Mõlemad tähtajad (nii 30 päeva kui ATL-ist tulenev 2 kuud) olid kaebuse esitamise hetkeks möödunud. Halduslepingute osas saab mõistliku aja sisustamisel lähtuda analoogia korras ka halduskoostöö seaduse (HKTS) § 15 lg-s 2 sätestatust, mille kohaselt peab haldusorgan 10 päeva jooksul läbi vaatama haldusülesannet täitva isiku taotluse seoses tegevuspiirangutega (nt loa saamine erinevate tehingute tegemiseks, investeeringuteks vmt), sealhulgas andma 10 päeva jooksul loa halduslepingus ette nähtud muuks toiminguks (HKTS § 15 lg 2 p 5).
73. Kohus andis vastustajale ja kaasatud haldusorganile
74. jaanuari
75. a määrusega tähtaja kaebuse muutmise taotluse osas seisukoha avaldamiseks.
76. Vastustaja teatas
77. jaanuaril 2022 kohtule, et vastustaja
78. jaanuari
79. a e-kiri, millega edastati kaebajale Transpordiameti
80. jaanuari
81. a e-kiri, ei ole samuti käsitatav kaebaja
82. novembri
83. a taotluse suhtes tehtud lõpliku otsusena, vaid vastustaja taaskord pelgalt teavitas kaebajat Transpordiameti
84. jaanuari
85. a kirjast. Vastustaja ei ole teinud lõplikku otsust kaebaja
86. novembri
87. a taotluse suhtes. Enne taotluse lahendamist vajavad selgitamist ja kontrollimist mitmed taotluse lahendamiseks olulised asjaolud ja tõendid. Vastustaja on esitanud kaebajale taotluse lahendamiseks tähtsust omavate asjaolude kohta
88. jaanuari
89. a kirjas rida küsimusi, millele kaebaja ei ole vastanud. Vastustaja leiab, et kaebaja tegevus kaebuse esitamisel ei ole olnud heauskne. Kaebaja oleks saanud vältida kaebuse esitamist, kui ta oleks esitanud vastustajale vaide. Kaebaja on möönnud, et tema
90. novembri
91. a taotlus on sisuliselt taotlus ATL muutmiseks. Sellise taotluse lahendamiseks puudub õigusaktidest tulenev tähtaeg. Seega ei saa vastustajale ette heita taotluse lahendamise põhjendamatut viivitust. Paralleelid märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise tähtaegadega on ilmselgelt asjakohatud nagu ka paralleel HKTS § 15 lõikes 2 sätestatud tegevuspiirangutest 3 3-22-101 vabastamise taotlustega. Kaebaja viide, et tähtaeg ATL muutmise taotluse lahendamiseks tuleneb ATL punktidest 3.5 ja 3.7, on ilmselgelt vale, sest ATL p 3.5 reguleerib vedaja taotlust ATL-s ettenähtud vedaja tasu indekseerimise mudeli alusel vedaja tasu perioodiliseks indekseerimiseks. Vedaja tasu perioodiline indekseerimine ATL-s sätestatud valemi alusel ja tingimuste kohaselt ei ole ATL muutmine nagu on sõnaselgelt sätestatud ATL p-s 11.
92. ATL punktist 3.5 ei tulene kaebaja väidetud 2-kuuline tähtaeg vedaja taotluse menetlemiseks, sest ATL p 3.5 sätestab pelgalt tähtaja, millal peab vedaja olema esitanud taotluse vedaja tasu indekseerimiseks, mitte tähtaega sellise taotluse sisuliseks lahendamiseks. Kaebaja viide ATL punktile 3.7 jääb üldse arusaamatuks, sest sellest tulenevad vedaja lepingulise tasu maksetähtajad. Vastustaja märgib, et kaebeõiguse olemasolu eeldab seda, et kaebaja subjektiivseid õigusi on kaebuse esitamise hetke seisuga rikutud. Praegusel juhul kaebaja subjektiivsete õiguste riive puudub. Kaebaja on ise möönnud, et vastustaja tegevusele ATL muutmise taotluse lahendamisel puuduvad õigusaktidest tulenevad tähtajad ja vastustaja on esitanud tõendid, et haldusmenetlus kaebaja
93. novembri
94. a taotluse suhtes alles kestab ehk tegelikkuses vastustaja teebki seda, mida kaebaja oma kohustamiskaebusega soovib saavutada. Vastustaja leiab, et esineb alus kaebuse tagastamiseks või läbi vaatamata jätmiseks halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 2 punktide 1, 2 ja 21 alusel.

1. Transpordiamet märgib
2. jaanuaril 2022 kohtule esitatud vastuses, et kõnesolevad e-kirjad on edastatud kaebajale teadmiseks ning see nähtub ka nende sisust. Kaebaja oleks saanud vältida kaebuse esitamist, kui ta oleks vastustajalt asjaolusid täpsustanud. Kaebus on esitatud ennatlikult ja selle esitamine ei pruugi olla heausklik. Kaebaja
3. novembri
4. a taotluse näol on sisuliselt tegemist taotlusega avaliku teenindamise lepingu muutmiseks. Sellise taotluse lahendamiseks puudub nii lepingus kui ka õigusaktidest tulenev tähtaeg. Vastustaja on kinnitanud, et taotlus on jätkuvalt menetluses ja selle kohta tehakse eraldi otsus. Kaebaja ei ole kohtule kuidagi veenvalt põhjendanud, miks kaebaja arvates oli kaebuse esitamise või selle muutmise hetkeks vastustajal tekkinud kohustus kaebaja taotlus lahendada. Kaebaja õigusi ei ole ei kaebuse esitamise hetke ega kaebuse muutmise hetke seisuga kuidagi rikutud, mistõttu tuleks kaebus kaebajale tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus lahendab esmalt kaebuse muutmise taotluse (I) ning põhjendab seejärel, miks kaebus tuleb jätta läbi vaatamata (II) ja lahendab seejärel muud menetluslikud küsimused (III). I
2. Kohus võttis
3. jaanuari
4. a määrusega menetlusse Aktsiaseltsi Hansa Bussiliinid kaebuse MTÜ Kagu Ühistranspordikeskuse
5. detsembri
6. a otsuse tühistamise ning vastustaja kohustamise nõudes vaadata kaebaja
7. novembri
8. a taotlus uuesti läbi. Seejuures võeti menetlusse ka alternatiivne nõue kohustamaks MTÜ-d Kagu Ühistranspordikeskus tegema kaebaja
9. novembri
10. a taotluse osas otsus. Kohus leidis, et vastustaja
11. detsembri
12. a e-kirja on võimalik käsitada menetlust lõpetava haldusaktina, märkides samas, et kui kohtueelse menetluse asjaolud selginevad, siis on võimalik kaebuse muutmine. Vastustaja teatas
13. jaanuaril 2022 kohtule, et vastustaja
14. detsembri
15. a e-kirjaga pelgalt teavitati kaebajat Transpordiameti
16. detsembri
17. a kirjast ning vastustaja ei ole teinud kaebaja
18. novembri
19. a taotluse osas lõplikku otsust. Kaebaja on seejärel asunud seisukohale, et
20. novembri
21. a taotluse osas lõpliku otsusena tuleb käsitada vastustaja
22. jaanuari
23. a e-kirja. Kui ka see kiri ei kujuta endast lõplikku otsust kaebaja
24. novembri 4 3-22-101
25. a taotluse osas, siis on kaebaja seisukohal, et vastustaja on viivituses taotluse lahendamisel ning vastustajale tuleks teha kohustav ettekirjutus
26. novembri
27. a taotluse osas otsuse tegemiseks. Kaebaja esitas
28. jaanuaril 2022 kaebuse muutmise taotluse, paludes tühistada vastustaja
29. jaanuari
30. a e-kirja kui haldusakti ning kohustada vastustajat uuesti läbi vaatama kaebaja
31. novembri
32. a taotlust. Alternatiivne nõue on jäänud sisuliselt samaks ehk kaebaja palub olukorras, kus lõplikku otsust
33. novembri
34. a taotluse osas ei ole veel tehtud, kohustada vastustajat tegema otsust (kohtu äranägemisel mõistliku aja jooksul). 13.

§ 49

lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Kaebaja soovib MTÜ Kagu Ühistranspordikeskuse

1. detsembri
2. a e-kirja asemel vaidlustada MTÜ Kagu Ühistranspordikeskuse
3. jaanuari
4. a e-kirja, mis kaebaja hinnangul on käsitatav menetlust lõpetava haldusaktina. Kaebaja on nõustunud sellega, et vastustaja
5. detsembri
6. a e-kiri ei kujuta endast menetlust lõpetavat haldusakti. Kohus märgib, et vastustaja
7. jaanuari
8. a vastuse kohaselt ei ole ka
9. jaanuari
10. a e-kirja puhul tegemist kaebaja
11. novembri
12. a taotluse osas tehtud otsusega. Vastustaja kinnitab, et kaebaja
13. novembri
14. a taotluse osas ei ole veel lõplikku otsust tehtud ning vastustaja on e-kirjadega kaebajat üksnes teavitanud Transpordiameti seisukohtadest. Vastustaja on kohtule edastanud ka enda
15. jaanuari
16. a e-kirja, millest nähtub, et ta on pöördunud kaebaja poole saamaks selgitusi ja tõendeid kaebaja
17. novembri
18. a taotluse lahendamiseks. Seega ei ole vastustaja kaebaja
19. novembri
20. a taotluse osas veel otsust teinud. Kohus leiab, et arvestades seda, et kumbki vastustaja e-kirjadest (
21. detsembri
22. a e-kiri ja
23. jaanuari
24. a e-kiri) ei lõpeta kaebaja
25. novembri
26. a taotluse alusel alanud haldusmenetlust, siis ei ole kaebuse muutmine praegusel juhul otstarbekas. Kaebaja eesmärgiks on olnud tühistamisnõudega vaidlustada tema taotluse kohta tehtud lõplikku otsust, kuid praeguseks on selgunud, et kaebaja taotlus on veel menetluses ning lõplikku otsust ei ole veel tehtud. Seega tuleb vastustaja
27. detsembri
28. a
29. jaanuari
30. a e-kirju käsitada menetlustoimingutena, mille osas ei ole võimalik esitada tühistamisnõuet ning lisaks ei ole menetlustoimingute vaidlustamine üldjuhul ilma lõpliku haldusakti vaidlustamiseta võimalik (

§ 45lg 3).

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja

1. jaanuari
2. a kaebuse muutmise taotluse rahuldamata. II
3. Kohus leiab, et Aktsiaseltsi Hansa Bussiliinid kaebus tuleb jätta läbi vaatamata alljärgnevatel põhjustel.

§ 151

lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121

lõikes 2 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 5 3-22-101 Kaebaja on palunud kaebuses tühistada MTÜ Kagu Ühistranspordikeskuse

1. detsembri
2. a otsuse ning on palunud kohustada MTÜ-d Kagu Ühistranspordikeskus vaadata kaebaja
3. novembri
4. a taotlus uuesti läbi. Alternatiivselt on palutud kohustada MTÜ-d Kagu Ühistranspordikeskus tegema kaebaja
5. novembri
6. a taotluse osas otsus. Kohus märkis eelnevalt, et vastustaja
7. detsembri
8. a e-kirja puhul ei ole tegemist menetlust lõpetava haldusaktiga. Viidatud e-kirjaga teavitas vastustaja kaebajat Transpordiameti seisukohast, tegemata ise veel kaebaja
9. novembri
10. a taotluse osas otsust. Vastustaja
11. detsembri
12. a e-kirja puhul ei ole tegemist seega menetlust lõpetava haldusaktiga, mille osas saaks esitada tühistamisnõude (

§ 37lg 2 p 1).

Nimetatud e-kirja saab käsitada menetlustoiminguna, mille peale kaebuse esitamine ei ole aga praegusel juhul arvestades

§ 45lõikes 3 sisalduvat piirangut lubatav.

E-kiri, millega vastustaja edastab kaebajale kaasatud haldusorgani seisukoha, tegemata selles e-kirjas ise ühtegi otsustust, ei saa riivata kaebaja õigusi. Seetõttu leiab kohus, et kaebus vastustaja

1. detsembri
2. a e-kirja peale ei lubatav ning kaebajal puudub kaebeõigus selle e-kirja vaidlustamiseks.
3. Vastustaja on tõendanud, et haldusmenetlus kaebaja
4. novembri
5. a taotluse osas ei ole veel lõppenud. Vastustaja on
6. jaanuaril 2022 edastanud kaebajale e-kirja, milles on palunud taotluse lahendamiseks täiendavat teavet ja dokumente. Kohus märgib, et arvestades seda, et menetlust lõpetavat haldusakti ei ole veel antud, ei ole võimalik menetleda ka kaebaja kohustamisnõuet, milles palutakse vastustajat kohustada tegema kaebaja
7. novembri
8. a taotluse osas uus otsus. Nimetatud kohustamisnõude esitamiseks puudub kaebajal praegusel juhul ilmselgelt kaebeõigus.
9. Kaebaja on alternatiivse nõudena palunud teha vastustajale kohustava ettekirjutuse tegema kaebaja
10. novembri
11. a taotluse osas otsus. Kaebaja alternatiivne nõue lähtub eeldusest, et vastustaja on jätnud kaebaja
12. novembri
13. a taotluse õigeaegselt lahendamata ning on viivituses. Kohus nõustub siinkohal vastustaja ja kaasatud haldusorgani seisukohaga, mille kohaselt ei saa vastustajat kaebaja
14. novembri
15. a taotluse lahendamisel lugeda viivituses olevaks. Kaebaja ja vastustaja on mõlemad väljendanud seisukohta, et kaebaja
16. novembri
17. a taotluse puhul on sisuliselt tegemist ATL-i muutmise taotlusega. Õigusaktid ega ka ATL konkreetset tähtaega sellise taotluse lahendamiseks ette ei näe. Kohus leiab, et vastustajat ei saa kaebaja taotluse lahendamisel lugeda viivituses olevaks ka analoogia korras MSVS §-le 6 või HKTS § 15 lõikele 2 tuginedes. ATL muutmise taotlust ei saa samastada märgukirja või selgitustaotlusega ega ka tegevuspiiranguga seonduva loa taotlemisega. Tegemist on täiesti erinevatel eesmärkidel esitatud pöördumistega, kusjuures ATL muutmise taotluse lahendamisel tuleb teostada põhjalik majanduslik, aga ka juriidiline analüüs. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et tähtaega ATL-i muutmise taotluse lahendamiseks ei tulene ka kaebaja poolt viidatud ATL-i punktidest 3.5 ja 3.
18. Vastustaja on tõendanud, et käesoleval ajal haldusmenetlus kestab ning vastustaja teeb menetlustoiminguid, mis on suunatud lõpliku otsuse tegemisele (vt vastustaja
19. jaanuari
20. a e-kiri kaebajale, dtl 163). Kohtul puudub alus arvata, et vastustaja ei tegeleks jätkuvalt kaebaja taotluse lahendamisega.
21. Eelnevat arvestades asub kohus seisukohal, et praegusel ajal ei esine vastustaja tegevusetust või viivitust

§ 46

lg 2 tähenduses, millisel juhul oleks tekkinud õigus pöörduda kohustamisnõudega kohtu poole. Kaebus on seega esitatud kohtule ennatlikult. Kohus jätab tuginedes

§ 151

lg 2 p-le 1 ja

§ 121lg 2 p-le 1 kaebuse läbi vaatamata.

6 3-22-101 III 18.

§ 108

lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise korral, kui

ei sätesta teisiti.

§ 151

lg 2 p 1 alusel kaebuse läbi vaatamata jätmise korral ei näe seadus menetluskulude kandmise osas ette erisust ning kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Arvestades

§ 104

lg 5 punktis 3 sisalduvat regulatsiooni, ei kuulu kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastamisele ning ka see kulu jääb kaebaja enda kanda.

1. Kohus märgib, et ei pea vajalikuks anda teistele menetlusosalistele (vastustaja, kaasatud haldusorgan) tähtaega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks. Vastustaja võimalike menetluskulude osas peab kohus põhjendatuks lähtuda kohtupraktikas välja kujunenud seisukohast, et üldjuhul vastustaja kui avaliku haldusülesande täitja välise õigusabi kulusid kaebajalt välja ei mõisteta, kui vastustaja tegevus on jäänud tema põhitegevuse raamidesse (nt Riigikohtu
2. aprilli
3. a otsus asjas nr 3-3-1-67-15, p 55 ja seal viidatud praktika). Vastustaja põhikirja1 p-st 2 tulenevalt on tema tegevuse eesmärgiks sotsiaaltranspordi, ühistranspordi, sh õpilaste veo, korraldamine, ühingu ühine majandamine ja selle tegevusest tulenevate ühingu liikmete ühiste huvide esindamine. Vastustaja täidab vastavalt tema ja Maanteeameti vahel sõlmitud halduslepingule Põlva ja Võru maakonnas ühistranspordi korraldamise haldusülesannete üleandmiseks nr 17-00119/187 ÜTS §-st 16 tulenevaid ülesandeid. Seega seondub ka käesolev vaidlus otseselt vastustaja põhitegevusega. Ka varasemas kohtupraktikas on leitud, et ühistranspordikeskused peavad neile ÜTS §-st 16 tulenevate ülesannetega seoses suutma enda seisukohti kohtumenetluses põhjendada ning välise õigusabi kulude väljamõistmist kaebajalt ei saa seetõttu pidada põhjendatuks (nt Tallinna Ringkonnakohtu
4. mai
5. a määrus asjas nr 3-18-1520, p 9). Praegust vaidlust tuleb pidada erinevaks näiteks riigihankevaidlustest, mille puhul on kohtud leidnud, et avaliku sektori hankijal (kelleks võib olla ka ühistranspordikeskus) on õigus nõuda põhjendatud ja vajalike õigusabikulude väljamõistmist ning ei võeta arvesse, kas vaidlus väljub hankija põhitegevuse raamidest või mitte (vt RKHK0 3-3-1-51-16, p 24; 3-3-1-5015, p 29; 3-3-1-68-14, p 33).

§ 24

alusel kaasatud haldusorgan kaasataksegi menetlusse arvamuse saamiseks, mis puudutab tema põhitegevust. 20. Eeltoodut arvestades jäävad ka vastustaja ja kaasatud haldusorgani võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 1 Kättesaadav: https://ariregister.rik.ee/est 7