KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 5. november 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-115991 Tsiviilasi OÜ Refriger mak

) § 484² alusel. Avaldaja tugines kulude hüvitamisel mh

§ 4881lg-le 1.

MAAKOHTU MÄÄRUS

1. Maakohus keeldus
2. septembri 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldust

§ 487

lg 3 alusel hagimenetlusse võtmast, sest avaldaja ei esitanud hagi kohtu määratud tähtajal. Menetluskulud jättis maakohus

§ 168lg 1 ja § 172 lg 9 alusel avaldaja kanda.

Maksekäsu kiirmenetlus lõppes 4. augusti 2021 määrusega, mistõttu

§ 4881

lg 1 ei kohaldu.

§ 172

lg 9 kohaselt kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral ja

§-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleval juhul tuleb kulud jätta avaldaja kanda. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

1. Avaldaja esitas
2. septembril 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse menetluskulude jaotuse osas tühistada. Ta palub panna menetluskulud võlgniku kanda ja mõista võlgnikult välja 92,40 eurot. Ühtlasi palus ta tagastada kaebuselt tasutud riigilõivu.
3. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis võlgnikule tähtaja sellele vastamiseks. Võlgnik kaebusele sisulisi vastuväiteid ei esitanud, aga märkis
4. oktoobri 2021 e-kirjas, et avaldaja ei ole esitanud kaetud tööde akti, üleandmisakti, teostusjooniseid, kasutus- ja hooldusjuhendit. Lisaks avaldas võlgnik
5. oktoobri 2021 e-kirjas, et nõue on tasutud. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
6. oktoobril
7. 2

§ 667lg 2 esimene lause).

Määruskaebus rahuldatakse ja sellelt tasutud riigilõiv tagastatakse. Ülejäänud kulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. 7. Avaldaja vaidlustas maakohtu määruse ainult kulude jaotuse osas. Avalduse hagimenetlusse võtmisest keeldumise otsustus on

§ 463lg 2 kaudu kohalduva § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud.

8. Avaldaja esitas koos kaebusega täiendava tõendi, selle saab ringkonnakohus

§ 662lg 3 alusel vastu võtta.

9. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et maakohus eksis menetluskulusid jaotades

tõlgendamisel ja kohaldamisel. See toob kaasa vaidlustatud määruse osalise tühistamise. 9.1. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku puhul saab eristada põhimõtteliselt kolme etappi: esiteks toimub maksekäsu kiirmenetlus kuni

§ 486

lg 1 järgse asja üleandmise määruse tegemiseni, teiseks jääb teatav ajavahemik sellest kuni kolmanda etapini, mis algab hagi esitamise ja menetlusse võtmisega. 9.2. Kui võlgnik tasub võla neist etappidel esimesel, siis kohaldub

§ 488¹ lg 1, mis võimaldab jätta menetluskulud võlgniku kanda.

Kui võlgnik tasub võla pärast hagi esitamist, siis kohaldub

§ 168lg 5, mis samuti näeb ette kulude jätmise võlgniku (kostja) kanda.

Vahepealse, teise etapi kohta vastavat normi pole. 9.3. Eelnev ei tähenda, et kohus ei peaks pärast maksekäsu kiirmenetlust asja hagimenetlusse üleandmist ja enne hagi esitamist järgima menetluskulude jaotuse üldisi põhimõtteid. Kõige üldisemalt tuleneb

§ 162lg-st 1, et menetluskulud peab eelkõige kandma pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama reegel kehtib hagita asjades

§ 172lg 1 järgi (vt nt Riigikohtu 12.

mai 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-19-15916, p 16 teine lõik). Eelnevast järeldub kulude õiglaselt jaotamise põhimõte, mida tuleb järgida ka juhul, kui erinormi kulude jaotuse kohta pole. Öeldut kinnitab käesoleval juhul

§ 172

lg 9 teine lause, mille järgi tuleb selle sätte esimese lausega hõlmamata olukorras kohaldada hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb eelmises lõigus ja alapunktis viidatud norme nende koostoimes tõlgendada nii, et võlgnik kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud

§-s 484² ette nähtud ulatuses ka juhul, kui ta tasub võla p-s 9.1 kirjeldatud teisel etapil. Käesoleval juhul on selline jaotus tervikuna põhjendatud, sest kaebusele lisatud kirjavahetuse (dtl 62) kohaselt lubas võlgnik tasumist juba eelmise aasta detsembris, aga jättis nii oma rahalise kohustuse kui ka lubaduse täitmata. Nii andis ta avaldajale põhjuse kohtusse pöördumiseks, st

§ 168lg 5 kohaldamise eeldused on samuti täidetud.

9.4. Kuivõrd hagimenetlus ei ole veel alanud, siis

§ 484

² teise lause järgi muid kulusid ei hüvitata, st need jäävad menetlusosaliste endi kanda. Nii jaotuvad ka määruskaebusega seonduvad kulud (v.a tagastav riigilõiv, vt järgnevas p 10). 9.5. Ringkonnakohus saab määrata kulud kindlaks rahaliselt, sest

§-s 484² piirab selgelt hüvitatavate kulude suuruse ja võlgnik ei esitanud kuludele ka vastuväiteid. Avaldaja tasus maksekäsu kiirmenetluse esitamisel riigilõivu 72,40 eurot, mis on riigilõivuseaduse § 59 lg 6 järgi vajalik kulu. Lisaks tuleb talle hüvitada 20 eurot – kokku 92,40 eurot. 10. Avaldaja taotlus määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks on

§ 150

p 5 järgi põhjendatud, sest kohus ei jäta kaebemenetluse kulu võlgniku kanda, aga kaebus rahuldatakse. Avaldaja teatas kohtule, kellele ja mis pangakontole ta palub lõivu tagastada. 3

§ 463

lg 2 kaudu kohalduvast § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 12.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata

§ 372lg 5 esimese lause ja § 696 lg 1 teise lause alusel.

Menetluskulude kindlaksmääramist eraldi ei saa vaidlustada, sest määratud summa jääb alla

§ 178lg-s 2 sätestatud piirmäära.

Samuti ei ole eraldi vaidlustatav lõivu tagastamine, aga mõlemad käesolevas lõigus viidatud otsustused jõustuvad ikkagi alles koos määruse sisulise osaga. (allkirjastatud digitaalselt) 4