lg 2) Asjaolud ja menetluse käik Hageja X esitas 13.12.2021 Harju Maakohtule hagi abielu lahutamise nõudes Yi (kostja) vastu. Hagiavalduse asjaolude kohaselt on poolte vahel sõlmitud abielu xx.xx.2012 Lääne-Viru Maavalitsuses. Abielulised suhted on lõppenud 04.06.2017 ja abielu ei ole võimalik taastada, 1 pooltevaheliste konfliktide, teineteise mittemõistmise ja kostja alkoholi tarvitamise tõttu. Hagiga kohtusse pöördumise tingis asjaolu, et kostja keeldus abielu lahutamisest perekonnaseisuametis. Hageja palus abielu lahutamist. 20.12.2021 edastas Harju Maakohus tsiviilasja nr 2-21-19481 kohtualluvuslikult menetlemiseks Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale. Viru Maakohtu 21.12.2021 määrusega võeti hagi menetlusse. Kohus selgitas, et vastavalt
lõikele 2 kohustab maakohus abieluasjas pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kostjal tuli esitada kohtule kirjalik vastus hagile 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, milles tuli teatada, kas ta tunnistab hagi ja on nõus abielu lahutamisega. 11.01.2022 esitas kostja vastuse hagile, milles avaldab, et on lahutusega nõus. Hageja ja kostja abielu sõlmiti xx.xx.2012.a. kuid koos elati juba palju varem ehk juunist 1999.a. Kuigi abielulahutuse hagi esitamisel pole vaja enam välja tuua abielulahutuse põhjuseid, on hageja seda siiski teinud. Samas on tegemist valeväidetega mida võib käsitleda laimuna. Hageja on kogu aeg kostjat ära kasutanud ja seda eelkõige materiaalselt. Puutuvalt kostja väidetavasse alkoholi tarvitamisse siis on tegemist valega. Kostja töötas xxxna, milline on väga vastutusrikas töö ja välistab alkoholi tarvitamise. Tegelikkuses pärast pensionile jäämist kaotas kostja hageja jaoks oma väärtuse ja sellele järgnes lahutuse hagi. 2020.a. oli kostjal xxx operatsioon, oli haiglas ja rehabilitatsioonikeskuses kuid, õppis uuesti kõndima ja endaga hakkama saama. Selle aja sees hagejat kostja seisund ei huvitanud kusjuures ta väitis ka seda, et tema kostja surma korral teda matma ei hakka. Hageja pole teinud ühtegi ettepanekut abielu lahutamiseks perekonnaseisuosakonnas. Seega pole olnud ka kostjal võimalust sellest keelduda nagu hageja väidab. Kohtuistungil 08.02.2022 jäi hageja esitatud hagi juurde ja palus hagi rahuldada. Hageja ei soovinud leppimisaega. Kostja ei soovinud samuti leppimisaega ja soovis abielu lahutada. Selgitas, et ühisvara jagamise hagi on eraldi menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud hageja ja kostja kohtuistungil ära ning tutvunud toimiku materjalidega, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.
Hagiavaldusele lisatud abielutõendi kohaselt on poolte abielu sõlmitud xx.xx.2012 Lääne-Viru Maavalitsuses (dokumendi nr xxx). Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt PKS § 7 lg 2). PKS § 63 kohaselt lõpeb abielu, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 65 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui 2 abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Hagiavaldusest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud 04.06.2017. Kostja seda vaidlustanud ei ole. Pooled ei soovi abielu jätkata ega abielulisi suhteid taastada. Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, poolte kindel soov on abielu lahutada ning poolte arvates ei ole võimalik poolte abielusuhteid taastada. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui abikaasad ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et pooltel puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida neid abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik poolte sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada. Eeltoodust tulenevalt, tuleb lahutada X (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Y (isikukood xxxxxxxxxxx) abielu, mis on sõlmitud xx.xx.2012 Lääne-Viru Maavalitsuses (dokumendi nr xxx).
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
Selle sätte alusel jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kohtuotsuse päises märgitud hagihind, so 3500 eurot, ei ole menetluskulu ega kuulu pooltelt väljamõistmisele. Kohus selgitab pooltele ka, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumise päeval.
lg 2 kohaselt apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Pooled on kohtuistungil avaldanud, et loobuvad apellatsioonõigusest, seega ei ole käesolev otsus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.