← Eesti

2-21-1004/18

Obsah (7)§ 423§ 426§ 150§ 173§ 164§ 174§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Bome Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2022, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-1004 Tsiviilasi M. S. hagi A. I. vastu ühisvara jagamise

) § 423 lg 2 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Perekonnaseaduse (PKS) § 58 sätestab, et varalahususe korral käsitatakse abikaasasid varalistes suhetes isikutena, kes ei ole teineteisega abielus. Kuivõrd pooled valisid abielludes varasuhteks varalahususe varasuhte, mis kestis kuni abielu lahutamiseni, ei ole pooltel abielu kestel omandatud ühisvara, mistõttu ei ole hagi ja vastuhagiga taotletavat eesmärki - jagada poolte ühisvara, võimalik saavutada. Tulenevalt eeltoodud asjaoludest jätab kohus

§ 423lg 2 p 2 alusel M.

S. hagi A. I. vastu ühisvara jagamiseks ja A. I. vastuhagi M. S. vastu ühisvara jagamiseks läbi vaatamata.

§ 426

lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud.

§ 150

lg 1 p 3 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. Eeltoodust lähtuvalt tagastab kohus hagejale hagilt tasutud riigilõivu summas 300 eurot ja vastuhagejale vastuhagilt tasutud riigilõivu summas 300 eurot.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 173

lg 2 sätestab, et menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuivõrd menetluskulud jäeti poolte endi kanda, ei ole põhjust menetluskulusid kindlaks määrata.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Bome Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.