Obsah (8)

§ 3401§ 340§ 45§ 657§ 371§ 363§ 333§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2022. a, Tallinn Kohtuasja number 2-20-17222 Kohtuasi

§ 3401lg 2, § 371 lg 1 p 9, § 371 lg 2 p 2 alusel.

Määruskaebus

1. Hagejad esitasid Harju Maakohtu
2. augusti
3. a määrusele määruskaebuse, millega palusid tühistada maakohtu määruse, kohustada maakohut lahendama hagejate
4. juuni
5. a vastuväite kohtu tegevusele ning saata hagiavaldus menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule.
6. Hageja I selgitas, et esitas
7. mail
8. a esmase nõudena nõude kostja kohustamiseks võimaldada hageja II osanikul tutvuda ühingu dokumentidega tuginedes ÄS § 219 lg-le
9. Vaidlus puudub selle üle, et hageja II dokumendid on kostja käes. Hageja I on nõudelt tasunud riigilõivu.
10. Hagejad heitsid maakohtule ette, et menetlusse võtmata jätmise määrusest ei selgu, miks maakohus hagejate nõudest aru ei saa ning miks ei ole võimalik hageja I taotletavat eesmärki saavutada. Hagejad selgitasid, et kuna hageja I taotletavat eesmärki, s.o võimaldada tutvuda hageja II dokumentidega, on võimalik saavutada erinevatel alustel, on avaldaja esitanud esmase, hagita menetluse nõude ÄS § 219 lg 4 alusel ja alternatiivse nõude, hagimenetluse nõude VÕS § 626 lg 1 ja VÕS § 1015 alusel. Lisaks ei selgu maakohtu määrusest, milliseid konkreetseid vorminõudeid avaldaja on rikkunud, mis takistavad nõude menetlemist. Hagejad märkisid, et maakohus on asjakohatult viidanud

§ 340lg-le 2.

1. Lisaks tõid hagejad esile, et maakohus ei ole koos menetlust lõpetava lahendiga lahendanud avaldaja
2. juuni
3. a vastuväidet kohtu tegevusele. Erinevalt maakohtu seisukohast ei ole hageja I hinnangul määrus, millega hageja I lepinguline esindaja kõrvaldati menetlusest

§ 45lg 2 alusel kaevatav määrus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 15. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 3 ja § 659 alusel tühistada ning saata asi esimese astme kohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. 16. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest

§ 3401

lg 2, § 371 lg 1 p 9 ja 371 lg 2 p 2 alusel.

§ 3401

lg 2 kohaselt, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata. Kolleegium märgib, et nimetatud säte ei anna iseseisvat õiguslikku alust menetlusdokumendi menetlemisest keeldumiseks. Alus peab olema seaduses välja toodud ning tuleneb taotlusele, avaldusele või kaebusele kohaldatavatest erisätetest, mis näevad ette dokumendile vormi- ja sisunõuded ning dokumendi menetlemise eeldused. Seejuures ei või kohus jätta hagiavaldust menetlusse võtmata üksnes seetõttu, et hagiavalduses esinenud puudusi määratud tähtpäevaks ei kõrvaldatud. Maakohus peab kontrollima ja põhjendama, et asjas esineb

§-s 371 sätestatud alus hagi menetlusse 3 võtmisest keeldumiseks ehk maakohtu lahendist peab nähtuma, et kõrvaldamata jäänud puudus takistab asja menetlemist (Riigikohtu

1. detsembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-12016, p 11). Kolleegiumi hinnangul ei nähtu vaidlustatud määrusest, kuidas kõrvaldamata jäänud puudused takistavad asja menetlemist. Maakohus ei ole täitnud põhjendamiskohustust.
3. Maakohus tugines hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel

§ 371

lg 1 p-le 9, mille järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus reguleerib kohtule esitatavate menetlusdokumentide vorminõudeid 38. ptk.

§-de 334 ja 336 järgi peavad kohtule esitatud avaldused olema selgesti loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis, samas võib menetlusosaline esitada avalduse ka elektrooniliselt. Lisaks tuleb

§ 363

lg 1 p-de 1–3 järgi hagiavalduses märkida mh hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ja tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.

§ 371

lg 1 p-i 9 alusel võib hagi jätta menetlusse võtmata, kui sellelt puudub pädeva isiku allkiri või kui haginõue on ebaselge ulatuses, mis takistab asja menetlemist. Nõude ebaselgus

§ 371

lg 1 p 9 mõttes ei saa tuleneda asjaolude või põhjusliku seose puudustest, vaid üksnes hagi eseme mittevastavusest

§ 363lg 1 p 1 nõuetele.

Maakohtu põhjenduste kohaselt on hagiavaldus esitatud ulatuslike puudustega, mida maakohus on hagi käiguta jätmise määrustes esile toonud ning mida hagejad ei ole kõrvaldanud. Maakohus leidis, et hagejad ei ole sõnastanud selgelt oma nõudeid ning märkis, et hagejad peavad esitama hagi ja avalduse eraldi. Maakohus ei toonud vaidlustatud määruses välja, millised konkreetsed puudused kõrvaldamata jäid.

1. Vastavalt Harju Maakohtu
2. aprilli
3. a hagi käiguta jätmise määrusele esitasid hagejad kohtu korraldusel
4. mail
5. a täpsustatud hagiavalduse. Sellest nähtuvalt esitas hageja I kostja vastu nõude teabe ja dokumentide saamiseks, muuhulgas on hageja I välja toonud konkreetsed küsimused, mille osas teavet soovib ning dokumendid, millega soovib tutvuda. Seega ei ole hagi ese hageja I nõude puhul ebaselge. Kolleegium leiab, et maakohus ei saanud jätta hageja I nõuet menetlusse võtmata vorminõuete täitmata jätmise tõttu. Kuigi
6. mai
7. a hagiavaldusest ilmneb, et hageja II nõue on suunatud kostja vastu viimaselt dokumentide ja vara välja nõudmiseks, s.o hageja II on välja toonud, milline on tema nõue kostja vastu, on esitatud nõue ebaselge. Hageja II nõue ei ole
8. mai
9. a hagiavalduses formuleeritud viisil, et seda saaks täita: hageja II ei ole piisavalt määratlenud, millist teavet, dokumente ja vara hageja II soovib kostjalt saada, et oleks aru saada, mida konkreetselt nõutakse. Eelnevast tulenevalt ei ole võimalik kindlaks teha hageja II hagi hinda ega sellelt tasumisele kuuluvat riigilõivu.
10. Kohtupraktikas on peetud võimalikuks jätta hagi menetlusse võtmata ka juhul, kui haginõue on sedavõrd ebaselge, et seda ei ole võimalik menetleda, kuid ringkonnakohtu hinnangul see praegusel juhul nii ei ole. Pärast hagejate
11. mail
12. a hagiavalduse esitamist jättis maakohus
13. juuni
14. a määrusega hagiavalduse teistkordselt käiguta määrates tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Seejuures nähtub aga, et maakohtu
15. aprilli
16. a ja
17. juuni
18. a puuduste kõrvaldamise määrused on sisuliselt identsed. Ringkonnakohtu hinnangul juhul, kui hagejad pöörduvad kohtusse probleemiga, mis väärib kohtulikku kaitset, ja kui hagis esinevad menetlemist või hagi rahuldamist takistavad puudused, mis on kõrvaldatavad, peab kohus välja selgitama ning selgitama hagejatele, mida on nende 4 puuduste kõrvaldamiseks vaja teha. Kolleegium leiab, et maakohus, olles tutvunud hagejate
19. mai
20. a hagiavaldusega, oleks pidanud hindama, millised puudused on hagejad vastavalt maakohtu
21. aprilli
22. a käiguta jätmise määrusele kõrvaldanud ning millised jätnud kõrvaldamata. Seejärel, eriti olukorras, kus maakohus kõrvaldas
23. juuni
24. a määrusega hagejate esindaja, oleks maakohus pidanud hagi teistkordsel käiguta jätmisel selgitama hagejatele konkreetselt, millised puudused on jäänud kõrvaldamata ning andma hagejatele võimaluse enda nõudeid täpsustada.
25. Nagu Tallinna Ringkonnakohus
26. aprilli
27. a määruses märkis, jääb ringkonnakohtule selgusetuks maakohtu põhjendus erinevat liiki menetluse kohta. Vaatamata sellele, et hageja I nimetab ennast avaldajaks ning kostjat esimese nõude osas vastustajaks ning tugineb hageja I dokumentidega tutvumise nõude osas ÄS § 219 lg-le 4, mis ei pruugi olla nimetatud nõude puhul kohane, ei saa hageja(te)le nõude ekslikku kvalifitseerimist ette heita. Maakohus pidi kolleegiumi hinnangul praegusel juhul hageja I nõudest aru saama, et hageja I soovib tutvuda talle kuuluva hageja II dokumentidega ja saada teavet. Seaduse kohaldamine ja nõude kvalifitseerimine on kohtu kohustus, kes ei ole seejuures seotud poolte väidetega (vt Riigikohtu
28. märtsi
29. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-2439, p 19 III lõik).
30. Maakohus viitas menetlusse võtmisest keeldumise alusena muuhulgas ka

§ 371lg 2 p-le 2.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlusaluses määruses hagi perspektiivikust vastavalt

§ 371lg 2 p-le 2 hinnanud.

Maakohtu määruse põhjendustest tulenevalt keeldus maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest seetõttu, et hageja ei ole maakohtu hinnangul puudusi kõrvaldanud ning hagiavaldus ei vasta vorminõuetele. Maakohus leidis, et hagejad ei ole sõnastanud selgelt oma nõudeid ning märkis, et hagejad peavad esitama hagi ja avalduse eraldi. Asjaolu, kas hagejate nõuded võivad olla õiguslikult perspektiivitud, ei ole vaidlusaluses määruses käsitletud, samuti ei ole maakohus käsitlenud hageja I ja hageja II nõuete perspektiivikust eraldi. Ringkonnakohus märgib, et

§ 371

lg 2 p 2 ei kohusta kohut jätma hagiavaldus menetlusse võtmata, vaid annab selleks võimaluse. Arvestades, et hageja I on hageja II ainuosanik ning kostja oli teatava ajani hageja II juhatuse liige, on eluliselt usutav ja arusaadav, et juhatuse liikme rollist lahkudes võib isiku valdusesse jääda teavet ja dokumente, mille suhtes on huvi juhitud osaühingul ja selle osanikul. Hagejad on viidanud hagiavalduses äriseadustiku sättele, mis käsitleb hoiule antud dokumentidega tutvumise õigust ja võlaõigusseaduse sätetele, mis käsitlevad käsundit ja asja ettenäitamise õigust. Vaatamata võimalikule ekslikule äriseadustiku viitele, ei nähtu maakohtu määrusest põhjendusi, miks pole põhimõtteliselt võimalik võlaõigusseaduse normide alustel hagi vähemalt osaliselt rahuldada, kui eeldada hagejate väidete õigsust. Samuti, arvestades, et nõude õiguslik kvalifitseerimine on kohtu kohustus, ei ilmne maakohutu määrusest, et hagejate nõudeid ei ole võimalik rahuldada muude õigusnormide alusel. Näiteks nagu märkis Tallinna Ringkonnakohus 9. aprilli 2021. a määruses, ei saa täielikult välistada, et hagejal II võib olla vindikatsiooninõue kostja kui endise juhatuse liikme vastu AÕS § 80 lg 1 alusel. 22. Kokkuvõtvalt leidis maakohus ennatlikult, et hagiavalduse menetlusse võtmisest saab

§ 340

¹ lg 2, § 371 lg 1 p 9 ja § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda.

§ 340

¹ lg 2 kohaldamine eeldab puudustele selgelt osundamist ja nende kõrvaldamiseks tähtaja andmist, mida käesolevas asjas pole tehtud.

§ 371

lg 1 p 9 ega § 371 lg 2 p 2 kohaldamise tingimused pole eelneva põhjal täidetud, vähemalt mitte kõigi hagejate menetlusdokumentidest nähtuvate nõuete puhul. Maakohus peab hagejate nõuete menetlusse võtmisel selgelt eristama hageja I ja hageja II nõuet, 5 tuvastama

1. mai
2. a hagiavalduses esinevad puudused, hagejatele neid konkreetselt selgitama ning andma hagejatele tähtaja osundatud puuduste kõrvaldamiseks.
3. Hagejad palusid määruskaebuses kohustada maakohut lahendama hagejate
4. juuni
5. a vastuväite maakohtu
6. juuni
7. a määrusele, millega maakohus eemaldas menetlusest hagejate esindaja. Maakohus selgitas hagejatele
8. juuli
9. a kirjas, et esindaja eemaldamise peale saab soovi korral esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus selgitab, et kohtumääruse peale, millega kohus isiku kohtuistungilt või menetlusest kõrvaldab või keelab tal teha avaldusi, ei saa edasi kaevata.

§ 333

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Arvestades, et ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ning saadab selle menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, tuleb maakohtul lahendada ka hagejate

1. juuni
2. a vastuväide.
3. Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ning saadab asja tagasi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.
4. Kuivõrd ringkonnakohus saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei ole määrus

§ 372

lg 5 alusel edasikaevatav (allkirjastatud digitaalselt) 6