KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Kohtuväline menetleja Väärteoasi Harju Maakohus 09.12.2021 Tallinna kohtumaja 4-21-

§ 224

lg 2 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses s.o 600 eurot ning

§ 224lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

Menetlusalune isik O P, isikukood: xxx, elukoht: xxx; töökoht: xxx Menetlusaluse isiku esindaja Vandeadvokaat Tanel Mällas Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas: RESOLUTSIOON Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 24.08.2021.a otsus väärteoasjas nr 2315,21,003345 muutmata ja O Pi kaebus rahuldamata. Kaitsja taotlus hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud tasu jätta rahuldamata. Rahatrahv tuleb tasuda 24.08.2021.a otsuses toodud arveldusarvele märkides vastav viitenumber. Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis hiljemalt 30.12.2021.a. Asjaolud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnandi Kairi Palits 24.08.2021.a otsusega väärteoasjas nr 2315,21,003345 määrati O Pi karistuseks

§ 224

lg 2 alusel rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot ja

§ 224lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.

Otsuse ja väärteoprotokolli AB1575991 kohaselt juhtis O P 30.07.2021.a kell 22:01 Narva mnt ja J. Smuuli tee ristmikul suunaga Punane tn poole, Tallinn, Harju maakond, mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,69 mg. O Pi kaitsja vandeadvokaat Tanel Mällas esitas 08.09.2021.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse otsuse vaidlustamiseks. Kaitsja vaidlustab O Pi suhtes tehtud otsuse osas, mis puudutab O Pile lisakaristuse määramist. Kaebaja arvates on kohtuväline menetleja asjaoludele tuginedes teinud ebaõige järelduse kaebajale määratud lisakaristuse osas. Kaitsja kinnitab, et antud juhul oli isikul tõepoolest väljahingatavas õhus

§ 224lg-s 2 sätestatud vahemiku ülemisele määrale lähedane alkoholisisaldus.

Mingeid muid rikkumisi (kiiruse ületamine, sõiduki mittekorrasolek, turvavarustuse kasutamine) antud juhul ei esinenud. Isik ei ole suhtunud oma üleastumisse hoolimatult. Kindlaks ei ole tehtud ka ühtegi muud asjaolu, mille põhjal saaks pidada piisavalt tõenäoliseks, et O P asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima. Kaitsja leiab, et olukorras, kus

§ 224

lg 2 sätestab toimepandud väärteo eest sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise ka põhikaristusena, kuid isikule on määratud rahatrahv ja puuduvad kaalukad eripreventiivsed argumendid lisakaristuse kohaldamiseks, ületavad O Pile määratud põhi- ja lisakaristus kogumis tema süü suurust. Lisakaristuse kohaldamisest tingitud eksimus on hinnatav materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena. Kaitsja leiab, et maakohus saab selle rikkumise kõrvaldada, jättes menetlusaluse isiku suhtes lisakaristuse kohaldamata. Tuginedes eeltoodule palub kaitsja tühistada 24.08.2021.a otsuse väärteoasjas nr 2315,21,003345 osas, millega mõisteti O Pile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ärvõtmine 3 kuuks. Samuti palub kaitsja O Pi poolt kantud menetluskulud jätta riigi kanda. Kohus koostas 22.09.2021.a O Pi kaebuse käiguta jätmise määruse ning määras kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamise tähtajaks 29.09.2021.a. O Pi kaitsja vandeadvokaat Tanel Mällas esitas kohtule 22.09.2021.a täiendatud kaebuse, milles märkis, et kaebaja soovib tuginedes VTMS § 115 lg 3 p-le 1 kohtuistungist osa võtta. Kohtuotsuse põhjendused VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. O Pile heidetakse ette, et ta juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,69 mg. 2

§ 69

lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

§ 224

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Tõendamist on leidnud, et O P juhtis 30.07.2021.a kell 22:01 Narva mnt ja J. Smuuli tee ristmikul suunaga Punane tn poole, Tallinn, Harju maakond, mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,69 mg. Eeltoodut tõendab 30.07.2021.a indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt mõõdeti O Pil indikaatorvahendit Alcoqant 6020 nr A427289 kasutades väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,88 mg/l. 30.07.2021.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega kõrvaldati O P

§ 91

lg 2 p 2 alusel sõiduki juhtimiselt, kuna esines alus arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll tõendab, et mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 MK III EST nr ARAF-0018, mis omas kehtivat taatlust (taatlustunnistus nr TTRC-21/00036), tuvastati O Pil 30.07.2021.a kell 22.20-22.23 alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,74 mg, millest arvati maha laiendmääramatus 0,05 mg liitri kohta ja lõplikuks tulemuseks saadi 0,69 mg liitri kohta. Mõõtmise teostas patrullpolitseinik G P, kes on selleks läbinud 20.09.2021.a tõendi nr 1.9-9/1106-1 kohaselt vastavad koolitused. Seega on O Pi väljahingatavas õhus alkoholisisalduse mõõtmisel järgitud mõõtemetoodikat, mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuse töötlemise nõudeid. O Pi poolt 02.08.2021.a esitatud väärteoasja vastulausest nähtub, et ta tunnistab ja kahetseb 30.07.2021.a rikkumise toimepanemist ning selgitab, et tarbis üritusel mõned klaasid šampust, kuid tundis ja oli kindel, et tema seisund lubab sõidukit juhtida. Kaebuse esitaja andis 09.12.2021.a toimunud kohtuistungil järgmisi ütlusi. Tal oli raske aeg, mehega oli olukord selline, et mees pandi kinni ja siis tuli välja, et mehel on teine pere ning ta jäi lapsega üksi. 30.07.2021.a tuli kaebuse esitaja juurde mehe teine naine, karjus ja näitas pilte. Kaebuse esitaja jõi seetõttu õhtul kodus pool pudelit veini. Tema sõnul on šampus ja vein üks ja sama jook, lihtsalt üks on gaseeritud ja teine mitte. Pärast joomist läks kaebuse esitaja sõitma xxx, et rääkida oma mehega. Tema sõnul oli tal lihtsalt emotsionaalne tuju ja ta läks rooli, kuid sai aru, et see oli vale otsus ning see on tema sõnul esimene ja viimane kord. Rooli minnes tundis ta ennast täiesti kainelt, ta ei tundnud, et ta ei saaks juhtida. O Pi sõnul kontrollis ta ennast väga hästi, ta oli täiesti adekvaatne ja normaalne. Enda kainust ta alkomeetriga ei kontrollinud, sest kui ta oleks seda teinud, siis poleks ta rooli istunud. Enne rooli istumist ta ei mõelnud, et ta oleks palju joonud, vaid paar klaasi. Politsei pidas ta kinni, kuna ta sõitis kiirusega 50 km/h, kuigi oli lubatud 30 km/h. Ta on elanud xxx juba 16 aastat ja selline lugu juhtus esimest korda. Ta puhus torusse ja ta viidi xxx politseijaoskonda, kus ta puhus veel kolm korda. Seejärel tuli sõbranna talle järgi ja viis ta koju. Ta puhus välja 0,59 või 0,

1. Ta on ka varasemalt (suvel Pirita teel) rikkumise toime pannud, kui sõitis kollase tulega ja sai trahvi 40 eurot. Autot kasutab ta igapäevaselt seoses lapse trenniga, samuti peab ta last iga nädal xxx viima ja vajab ka töö tõttu autot (ta on xxx). O Pi sõnul ei ole ta pärast seda rikkumist liikluseeskirju rikkunud ja ta saab kinnitada, et see alkoholi pruukimine oli ainus kord ja ei kordu kunagi. Kohtu küsimustele vastates selgitas O P, et tal on juhtimisõigus aastast
2. Ta elab xxx aadressil xxx, kus sõidab ka ühistransport, kuid harva, kuna tegemist ei ole kesklinnaga. Tema laps on xxx aastane. Eelnevast nähtub, et O P tunnistab juhile keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimist ja rikkumise toimepanemist. 3 Väärteoasjas on seega üheselt tõendamist leidnud, et O P juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis ehk pani toime väärteoprotokollis kirjeldatud teo. O P pani teo toime tahtlikult. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtu hinnangul pidi O P aru saama, et ta asub mootorsõidukit juhtima juhile keelatud seisundis, kuivõrd ta jõi ära pool pudelit veini, mis ilmselgelt ei kaota inimese organismis nii kiiresti mõju (jõi õhtul ja asus ka õhtul sõiduki rooli, mitte näiteks ei oodanud järgmise päevani). Kuigi O Pil esines kerge alkoholijoove, tema käitumine oli adekvaatne ja ta tundis ennast täiesti kainelt, siis pidi ta teadma, et ei tohi alkoholi tarbinuna mootorsõiduki rooli istuda. Selliselt käitudes pidi ta teadma, et võib toime panna süüteokoosseisule vastava asjaolu. O Pi teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. O P on süüvõimeline ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. Seega on O Pi tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Kohus on seisukohal, et O P on toime pannud temale etteheidetava väärteo

§ 224

lg 2 järgi.

§ 224

lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 224

lg 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada

§-s 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Väärteoasjas on vaidlus O Pile mõistetud lisakaristuse osas. Kohtuvälise menetleja otsusega on O Pile määratud karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Põhikaristus on O Pile mõistetud sanktsiooni keskmises määras ja lisakaristus sanktsiooni väikseimas määras. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et hoolimata kaebuse esitaja kahetsusest ja sellest, et tal puuduvad kehtivad karistused, on sõiduki juhtimine nii suures ulatuses alkoholipiirmäära ületavas seisundis üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Kohus leiab, et kuivõrd O Pil mõõdetud joove oli piirmäära ülemises otsas, siis pidi ta tajuma, et asub mootorsõidukit juhtima juhile keelatud seisundis. Selline isik, kes asub mootorsõidukit juhtima olles eelnevalt tarvitanud alkoholi ja hinnates oma seisundit valesti (leides, et pool pudelit veini ei mõjuta tema seisundit ja juhtimisoskust) on kohtu hinnangul liikluses ohtlik nii endale kui ka teistele liiklejatele. Märkimist väärib ka asjaolu, et kuigi O P tundis ennast kainena, siis jäi ta ometi oma sõidustiiliga politseile silma. Kohus peab oluliseks märkida, et karistuse eesmärk ei ole võimalus anda isikule valida temale meelepärasem ja sobivam karistus. Samuti ei pea karistus olema isiku jaoks mugav, sest vastasel korral ei täidaks see oma põhieesmärki, milleks on võimalus mõjutada isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Seega on kohtu hinnangul lisakaristusena kohaldatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine karistus, mis võiks avaldada O Pile soovitud mõju, pannes teda oma rikkumise üle järele mõtlema. Asjaolu, et O P vajab juhtimisõigust lapse sõidutamiseks ja tööl käimiseks ei ole käesoleval juhul asjakohane, sest isik on ennast oma käitumisega ise asetanud sellisesse olukorda, kus tema elukorraldus saab kannatada. Lisakaristuse kohaldamine on oluline ka lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, sest lisaks kaebuse esitaja mõjutamisele suurendab liiklusest ohtlike juhtide kõrvaldamine ka teiste liiklejate turvatunnet. Eelneva tõttu leiab kohus, et O Pile määratud karistus vastab tema süü suurusele ning karistuse määramisel on arvestatud kõiki KarS § 56 kohaselt arvestamisele kuuluvaid asjaolusid. Karistuse määramisel on lisaks kergendava asjaoluna võetud arvesse O Pi puhtsüdamliku kahetsust. O Pi teos puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Kohus on seisukohal, et karistuse üld- ja eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks on põhjendatud O Pi karistamine karistusega, mis eemaldaks ta mõneks ajaks juhina liiklusest. 4 Kohus peab oluliseks rõhutada, et kuigi kaebemenetlus maakohtus ei ole kohtuvälise menetluse suhtes apellatsioonmenetluseks, vaid kohus menetleb asja ab ovo, s.t algusest peale, tuleb siiski arvestada, et õiguskindluse huvides on muuhulgas tagada kohtuvälise menetleja otsuse autoriteet. Seega kohus ei peaks muutma kohtuvälise menetleja otsust kergekäeliselt. Kuivõrd käesoleval juhul on O Pi karistus määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt ja kohtuväline menetleja on väärteo menetlemisel järginud väärteomenetlusõigust, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse tühistamiseks. Kuna kohus jätab kaebuse esitaja kaebuse rahuldamata, siis jätab kohus rahuldamata ka kaitsja taotluse hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud tasu. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane Kohtunik 5