lg 1 järgi rahatrahviga 105 trahviühikut, s.o 420 eurot K E, isikukood: xxx, xxx kodanik, emakeel xxx keel, Kaebuse esitaja töökoht: xxx, elukoht: xxx; Märjamaa, isikukood: xxx, Linna Kaebuse esitaja lepinguline Kent õigusteenistus, e-post: kent.marjamaa@tallinnlv.ee; esindaja Põhja prefektuur, Liiklusjärelevalve keskuse esindaja Kohtuväline menetleja Jaak Paju Kaebuse lahendamine 19.03.2021.a kell 14:28; 31.03.2021.a. kell 11:01; 09.08.2021.a kell 10:00; istungimenetluses Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Väärteoasi RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1, §-st 133, §-st 134 maakohus otsustas: 1. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl 18.02.2021.a otsus väärteoasjas nr 2302,20,011683, millega K Et (E) karistati
lg 1 järgi rahatrahviga 105 trahviühikut, s.o 420 eurot ning väärteomenetluses tekkinud kulud summas 457.- eurot jäeti riigi kanda. 2. Kohtuvälise menetleja otsusega K Ele
lg 1 järgi määratud rahatrahv tuleb kassatsioonitähtaja jooksul tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
lg 2 loetletud õigusi ei arvestanud teiste liiklejatega, ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada inimesi või vara ega taganud liiklusohutust kuivõrd sõitis foori keelava tule põledes (teise sõiduki varjust) välja ristmikule ja ette paremalt lähenenud sõidukile xxx. Oma tegevusega põhjustas menetlusalune isik varalise kahju xxx ja K-E S'le, mis on fikseeritud fototabelites, sõidukite vaatlusprotokollides. Tervisekahjustused J T'le, R L'le, mis on fikseeritud Regionaalhaigla teatistes. K Ele heidetakse märgitud väärteootsuses ette
§-de 16 lg ja § 84 lg 5 nõuete rikkumist,
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemist ning teda karistati rahatrahviga 105 trahviühikut s.o summas 420.- eurot. Väärteomenetluse kulud summas 457.- eurot jäeti riigi kanda. Väärteoasja materjalide juures olnud digitaalsed andmekandjad ja nimelt 1 CD plaat ning 2 DVD plaati jäeti väärteoasja materjalide juurde (väärteoasja toimik tl 101-102). Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale esitatud kaebuse sisu Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale laekus 02.03.2021.a menetlusaluse isiku K E koostatud kaebus Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist M. Pihl 18.02.2021.a koostatud otsusele väärteoasjas nr 2302,20,
lg-s 2 sätestatud õigusi.
lg 2 kohaselt võib alarmsõiduki juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli koos erilise helisignaaliga või helisignaalita, avaliku võimu ülesannete täitmisel kõrvale kalduda liiklusseaduse 2. peatükis sätestatud nõuetest. Seejuures viidatakse väärteoprotokollis
lg 1 rikkumisele.
paikneb seaduse teises peatükis – seega on kaebuse esitaja esindaja hinnangul esitatud rikkumise kvalifikatsioon süsteemses vastuolus.
lg 2 annab alarmsõiduki juhile õiguse mh kõrvale kalduda ka
Seega on väärteoprotokollis viidatud teokirjeldus vastuoluline ning põhjendused üksteist 4 välistavad – kasutades
lg 2 õigust, ei ole
Ele ei saa ette heita, et ta „ei arvestanud teiste liiklejatega, ei hoidunud kõigest, mis võis kahjustada inimesi või vara ega taganud liiklusohutust“. Kohtu tähelepanu juhitaks teadmisele, et K Ele on ette heidetud ka
Samas ei selgu väärteoprotokollist ega ka vaidlustatud otsusest, milliste faktiliste asjaolude pinnalt on võimalik jaatada eelviidatud sätte rikkumist.
lg 5 sätestab üldise hoolsuskohustuse alarmsõidu teostamisel, viidatakse Riigikohtu lahendile nr 4-18-5832/18 p 17. Kaitse hinnangul ei nähtu väärteoprotokollis märgitud teokirjeldusest vähimalgi määral seda, millist konkreetset hoolsuskohustust on K E rikkunud, sh milline on hoolsuskohustuse sisu, mida menetlusalune isik on rikkunud ning, kuidas pidi ohu tekkimine olema alarmsõiduki juhile ettenähtav. Kaebuse esitaja esindaja kohtule esitatud kaebuses asus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumises puudub väidetav väärteokoosseis, st hoolsuskohustuse rikkumine. Kaitsja hinnangul kohtuväline menetleja on jätnud sisuliselt hindamata teise juhi käitumise õiguspärasuse Kaitse on asunud seisukohale, et käesoleval juhul on kohtuväline menetleja puudulikult ja mittenõuetekohaselt hinnanud õnnetuses osalenud teise juhi käitumist. Kohtu tähelepanu juhitakse sellele, et K-E. Si suhtes koostati väärteoprotokoll mh
lg 2 rikkumise asjaoludel.
lg 2 paneb liiklejale kohustuse anda teed sõidukile, millel on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli koos erilise helisignaaliga või ilma, ja niisuguse sõidukiga saadetavale sõidukile, samuti teel töötavale sisselülitatud kollase vilkuriga sõidukile ja niisuguse sõidukiga saadetavale sõidukile. Vajaduse korral peab liikleja tee andmiseks seisma jääma. Seega oli XXX juhil kohustus anda teed alarmsõidukile ja seda sõltumata sellest, kas ta oli õigus sõita ristmikule või mitte. Ühestki
sättest ei tulene
Seega ei oma lõplikku tähendust XXX juhi süü osas see, kas nimetatud auto juht sõitis ristmikule (ületas stoppjoone) lubava või keelava fooritulega, sest nimetatud sõidukil oli ikkagi kohustus anda alarmsõidukile teed, sh vajadusel pidurdada. Kaebuse esitaja K E esindaja on asunud seisukohale, et kohtuväline menetleja ei ole vaevunud menetluse käigus vaevunud koguma tõendeid ega ka sisuliselt hindama, kas teine juht täitis ka
Nimetatu puhul on tegemist olulise menetlusõiguse rikkumisega, mis on otseses vastuolus Riigikohtu praktikas tuleneva kohustusega hinnata mõlema juhi käitumist. K Ele ei saa ette heita väärteoprotokollis märgitud tegu, et ta sõitis ette paremalt lähenenud sõidukile XXX, seda olukorras, kus XXX-l lasus tee andmise kohustus, ei saanud alarmsõiduk talle ette sõita, vaid vastupidi – XXX eiras tee andmise kohustust, eiras kohustus läheneda ristmikule ettevaatlikult ja tähelepanelikult ning vajadusel peatuda. Seega sõitis XXX ette alarmsõidukile. Kaitsja hinnangul väärteotoimikust ei nähtu, et kohtuväline menetleja oleks üldse hinnanud, kas XXX juht täitis
Nimetatu on kaasa toonud aga ebaõige otsuse ning olulise menetlusõiguse rikkumise. Samuti nähtub kohtule esitatud kaebuse täiendusest, et asutud on seisukohale, et kohtuväline menetleja ei ole kogunud asjas kõiki võimalikke tõendeid ja menetlusalune isik ei ole hoolsuskohustust rikkunud. Käesoleva juhul on väärteootsuses üksnes üldsõnaliselt ja sisulisi põhjendusi esitamata väidetud, et menetlusaluse isiku väited on oletuslikud. Olukorras, kus menetleja ise ei ole võimeline neid kahtlusi ja seisukohti sisuliselt ja veenvalt ümber lükkama, on eelviidatud menetlusnormi rikutud, kuna vastulauses esitatud põhjenduste mittearvestamine peab olema sisuliselt, mitte üksnes formaalselt täidetud. Kaebuse esitaja esindaja selgitab, et tutvudes K E juhitud sõiduki pardakaamera salvestiga on võimalik tuvastada, et sõidukil oli töötav sireen ning enne Rummu tee ristmikku oli sõiduk peatunud tee andmiseks. Nimetatust võib esmalt järeldada, et sireen pidi olema kuuldav – selles 5 ei saa olla ka mõistlikku kahtlust, sest tegemist on sisuliselt avamaastikuga, kus sireeni levimist ei takistada hooned. Arvestades, et üksteise järel sõitis kaks kiirabibrigaadi, pidi sireenid olema seega veelgi kaugemale kuulda kui ühe sõiduki puhul. Faktist, et hall sõiduk (xxx) oli ristmikul peatunud saab järeldada seda, et talle oli tee andmise kohustus tajutav ning arusaadav. Seega oli objektiivselt võimalik Rummu teel liiklejatel täita
Kaebuse esitaja esindaja peab ebaõigeks kohtuvälise menetleja väidet selle kohta, et K E sõitis ristmikule teise sõiduki tagant – tutvudes pardakaamera salvestisega (salvestise aeg 11:49.2711.49.28), sealt on selgelt nähtav, et kiirabiautost on enne ristmikule jõudmist otsene visuaalne kontakt XXX-ga, mida viidatud sõiduk vähimalgi määral ei takista. Samuti ei olnud nimetatud sõiduk peatunud stoppjoone taga, vaid liikus aeglaselt stoppjoone suunas, kiirabi möödus temast juba enne stoppjoone ületamist. Sellest saab kaitsja hinnangul järeldada, et ka XXX juhil pidi olema visuaalne kontakt ja seega võimalus kiirabiautot näha ja tagada
Asutud on seisukohale, et käesoleval juhul ei saa omistada K Ele tekkinud kahju tagajärgi põhjuslikku seose mõistes - olukorras, kus teine liiklusõnnetuses osalenud juht rikkus oma hoolsuskohustust. Eeltoodust tulenevalt on kaitsja seisukohal, et K E ei ole väärteoprotokollis osundatud väärtegu toime pannud ning palub menetluse lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteokoosseisu puudumise tõttu. Samuti kaebuse täienduses tuuakse välja taotlus oportuniteedi kohaldamiseks. Nii märgitakse, et juhul, kui kohus peaks leidma, et K E teos leiduvad väärteokoosseisu tunnused, esineb alus menetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel, kohtu tähelepanu juhitakse teadmisele, et käesolevas väärteoasjas menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi puudub (kohtutoimik tl 17-19, 33-36). Menetlus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas ja kohtuotsuse põhjendused Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 19.03.2021.a toimunud kohtuistungil kaebuse esitaja K E ja tema kaitsja Kent Märjamaa jäid esitaud kaebuse juurde, selgitades, et tegemist on siis olukorraga, kus kus kaks kiirabi brigaadi olid väljakutsel, tegid alarmsõitu, selle osas ei ole vaidlust ning siis Pirita ja Rummu tee ristmikul toimus liiklusõnnetus, kus kokku põrkasid esimene kiirabi brigaadi sõiduk xxx, mida juhtis K E ja XXX, mida juhtis K-E S. Kaebuse esitaja esindaja märkis, et kui vaadata, kuidas menetlust läbi viidi, siis algselt esitati väärteoprotokoll K-E Sile, kes väidetavalt rikkus
lg 2 ehk ei andnud teed alarmsõidukile ja samuti oli veel keelava fooritule väidetav rikkumine. Viimase osas väärteomenetlus lõpetati, sest kohtuväline menetleja leidis, et ei ole tõendatud tema süü ja tõlgendati asjaolusid tema kasuks. Peale seda tehti K Ele väärteoprotokoll, kes oli algselt menetluses tunnistaja, siis leiti, et tema on rikkunud viidatud sätteid. Kaebuse esitaja ja tema esindaja leidsid, et see süüdistus on ebaõige, sest puuduvad väärteo koosseisu tunnused ning nad jäävad kaebuses toodud argumentide juurde (kohtutoimik tl 38). Kohtuväline menetleja 19.03.2021.a vaidles K E esitatud kaebusele vastu, asudes seisukohale, et menetleja on teinud kõik endast oleneva, et asjas tõde välja selgitada, sh viinud läbi ka ekspertiisi ja tugines otsust tehes eksperdi arvamusele (kohtutoimik 39). Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 19.03.2021.a kuulati tunnistajana üle K – E S, kes andis ütlusi selle kohta, et tema alustas sõitu Pirita poolt, tulles mööda Rummu teed, velotreki poolt Rummu tee - Pirita tee ristmiku poole ning ta hakkas sooritama vasakpööret. Kui ta ristmikule lähenes, siis põles veel punane tuli, siis Rummu teelt startivate sõidukitele ja foorile lähenedes põles roheline tuli. Kuna nähtavus ristmikule lähenedes on seal väga piiratud, kaugemalt tulles on seal Selveri hoone kõrval veel väga palju põõsaid, puid, ei näinud ta mingit lähenevat ohtu. Kuna ta kiirabi sireeni ei kuulnud, ega vilkureid ei näinud, siis sooritas ta oma manöövri, sõitis ristmikule välja ja järsku käis tugev pauk vastu auto vasakut tagumist paneeli, mille tagajärjel 6 sõiduk tegi tiiru ümber oma telje ja jäi keset ristmiku kohe seal seisma. Kinnitab ta seda, et tema oli teises reas ning sõitis piirkiirusega 50 km/h, tema taga teises reas oli veel üks auto ja tema ees esimeses reas foori taga ootas rohelise tule süttimist ka üks sõiduk. Tegemist oli luukpära, hallikat värvi sõidukiga, midagi rohkem ta kahjuks ei oska öelda. Kinnitab ta seda, et põhimõtteliselt oli terve ta vasakpoolne auto külg on kahjustatud. Esimesest veljest, mis puutus kokku äärekiviga - alates uksest kuni tagumise vasaku tiivani – kahjustus oli suur ning vasak tagumine autoratas lendas kokkupõrke ajal alt ära, rebides pooltelje välja. Auto tänaseks remonditud ei ole (kohtutoimik tl 39). Tunnistaja K – EE S andis kaebuse esitaja ja tema esindaja esitatud küsimustele ütlusi selle kohta, et tema oli teel linnapoole, ülevaatuspunkti. Kinnitab ta seda, et ta sõiduk oli tehniliselt korras. Load on tal 5 aastat ja ta on teadlik sellest, et sireeniga liikuvale sõidukile on ta kohustatud teed andma. Samuti kinnitas tunnistaja, et tema vahetas sõidurada velotreki ees, peale seda, kui see mitme realiseks läks. Kui kaugel oli ta ristmikust, kui tegi reavahetust, seda ta öelda ei oska, kuid pidevjoont ta ei ületanud ning tema hinnangul kõrval seisva auto vähendas kiirust, kuna ees oli näha veel punast tuld. Mis hetkel süttis fooris roheline tuli, seda ta ei mäleta ja ta ei tea, kui kaugel ta ristmikust oli. Kui ta stopp-joone lähedale jõudis, vilkus foor rohelisena, ees olev auto seisis ning tema keskendus oma manöövri sooritamisele ja ristmiku ületamisele. Tunnistaja märkis, et kui ta oleks näinud, kui ta oleks olnud teadlik, et kiirabi sealt tuleb, siis inimloomuse refleksist, kas oleks ta pööranud eemale või proovinuks ennast kuidagi päästa, aga videokaamerast selgub väga detailselt, et ta ei olnud teadlik, et üldse kiirabi sõiduk on kuskil läheduses ning enne õnnetust ta ei jõudnud pidurdada. Vilkureid ta ei näinud. Tunnistaja tõdes, et tõepoolest teises reas seisnud sõidukijuht võis kiirabi näha, kuna viimane seisis punase tulega ristmiku ääres ning viimasel oli väga kaugele pilt enne, kui Pirita teel seisev kaubik ette tuli, enne kui üldse sinna autod ette tulid (kohtutoimik tl 40-41). Kohtuvälise menetleja esitatud küsimustele tunnistaja K – E S kinnitas, et kui tema ristmikule välja sõitis, oli fooris vilkuv roheline tuli (kohtutoimik tl 41). Kaebuse esitaja K E andis 19.03.2021.a kohtus ütlusi selle kohta, et temal on B-kategooria juhtimisõigus 5 aastat, alarmsõiduki juhtimise kogemust 3 aastat. 11.07.2020.a oli ta xxx tööl kiirabi tehnikuna ning nad said kõrge prioriteediga väljakutse. Nad sõitsid mööda Pirita teed Viimsi poole väljakutsele. Ta teostas alarmsõitu – sisse oli lülitatud vilkur ja helisignaaliga. Nii sõitis ta Pirita teel, enne ristmiku kõige vasakpoolsemas reas, tuli üks rida juurde. Kui ta hakkasin jõudma Rummu tee ja Pirita tee ristmiku lähedusse, (enne seda oli pikk sirge), oli vaateväli vaba. Kaebuse esitaja kinnitas, et ta ei oska öelda, mis see vahemaa võis enne ristimiku olla, aga enne ristmiku Rummu teele oli ülevaade olemas. Ta nägi, foori taga autot seismas. Ta eeldas, et selle juht on teda märganud ja ta lähenes ristmikule. Kaebuse esitaja märkis, et ei oska jälle täpset vahemaad öelda, aga enne seda ta vähendas kiirust, ta vaateväli oli vaba. Mäletas seda, et II reas, selle seisva xxx kõrval reas liikus ristmiku poole hall või valge sõiduauto. Hall xxx oli peatunud ristmiku peal ja valge auto liikus ristmiku poole. Ta nägin, et valge auto vähendas oma kiirust ristmikule lähenedes, temal – K El oli päris pikalt ülevaade Rummu teele ja ta nägi, et see auto vähendab kiirust, tulenevalt sellest alarmsõiduki koolitusest otsustas ta, et vähendab enne ristmikule lähenemist kiirust. Enne oli 100 km /h, kuid ta vähendas seda oluliselt kuskil 70 km/h. Enne, kui ta jõudis kohakuti selle xxx kaubikuga nägi ta, mis oli Pirita teel. Enne seda nägi ta ka, et Rummu teelt liigub halli sõidukiga ühel real ristmiku poole XXX. Ta eeldas, et XXX juht on ka teda märganud, kuna visuaalne võimalus märkamiseks oli olemas ja ta – K E vähendas veel kiirust. Tollel hetkel, kui hakkas ristmikule jõudma, jõudis ta xxx kaubikuga kohakuti, kes oli ka Pirita teel, ta vähendas veelkord kiirust ja heitis pilgu paremale, et veelkord veenduda, et ristmik on talle ületamiseks ohutu. Seejärel ta nägi, et XXX teeb möödasõitu ja 7 reastub selle valge sõiduki ette. Sellel hetkel tema – K E pidurdas ja tegi järsu pöörde paremale, et kokkupõrget vältida. Ta ei osanud ette näha, et XXX juht võib teha sellise manöövri ja pidevat joont ületada (fototabeli nr 5 foto, vt väärteotoimik lk 6), et viimase võimalusega ristmik ületada, ta ei osanud seda ette näha. Toimus kokkupõrge, ta väljus sõidukist, kontrollis visuaalselt oma inimesed üle, kes olid temaga ühes sõidukis. Seejärel brigaadijuht, kes istus ta kõrval hakkas tegelema tagumise liikmega. Ta ise väljus sõidukist ja jooksis XXX juurde, et kontrollida, kas XXX juhiga on kõik korras (kohtutoimik tl 42-43). Kaebuse esitaja K E kinnitas oma esindaja esitatud küsimustele, et tema kohus alarmsõiduki juhina on tagada ka alarmsõitu tehes liiklusohutus ning seda ta tegi. Nimelt ta vähendas enne ristmikule jõudmist oluliselt oma sõiduki kiirust, peaaegu poole võrra, ekspertiisiakti kohaselt oli ta kiirus kokkupõrke hetkel 55 km/h, ristmikule ta lähenes kuskil 100 km/h, natukene peale. Seda, mis tuli põles talle fooris, kui ta ristmikku ületama hakkas ta ei mäleta, eeldatavasti punane. Kui ta ristmikule sõitis, siis seal kõrval oli üks kaubik, aga see kaubik peatus kuskil paar meetrit enne stopp-joont. Enne kui ta ristmikule välja sõitis, siis selle hetkel kaubik teda ei varjanud. Tal oli ülevaade olemas enne ristmikule välja sõitmist paremalt poolt tulevatele sõidukitele. Tulenevalt sellest ta ka pidurdas. Seda, mis tuled põlesid Rummu teelt tulijatele ta ei näinud, kuid ta eeldas, et viimastel hakkab roheline vilkuma ja läheb kohe kollaseks, kuna Pirita teelt oli pikk ülevaade foorile ning seal põles pikalt punane (kohtutoimik tl 43-44). Kohus üritas leida liiklusõnnetuse tunnistajaid, avaldades politsei kaasabil Liiklusjärelevalve keskuse Facebooki kontol üleskutse, et 11.07.2020 liiklusõnnetust pealtnäinud isikud annaksid endast kohtule teada. Sellele üleskutsele reageeris vaid üks isik, L P. Harju Maakohtu Tallinna kohtmajas 09.08.2021.a toimunud kohtuistungil kuulati tunnistajana üle L P, kes andis ütlusi selle kohta, et tema viibis 11.07.2021.a kella 12:45 kuni 12:49 ajal Pirita Selveri kõrval, valgusfoori taga. Ta liikles sõidukiga xxx suunaga Kesklinnast Viimsi poole. Ta oli valgusfoori taga ja ootas rohelist tuld. Kui ta seal seis, siis ta nägi vasakpoolsest peeglist, et 2 kiirabiautot tulevad linna poolt. Kiirabiautodel vilkurid põlesid ja silmanurgast nägi ta ka seda, kuidas üks XXX tuli Kose, Lükati ringi poolt. Kui ta seal seisis, siis ta mõte oli see, et kui keegi seal hoogu maha ei lase, siis nad omavahel kokku sõidavad. Seisis ta seal sellepärast, et talle põles punane tuli (kohtutoimik tl 71). Kohtuvälisele menetlejale kinnitas tunnistaja L P, et mis tulega kiirabi ristmikule välja sõitis, seda ta ei vaadanud, kuid tunnistaja arvas, et tema võis oma sõidukiga seistes varjata seal mõlema vaatevälja s.t nii kiirabil XXX jaoks kui ka XXX-l kiirabi jaoks. Kui teda seal poleks olnud, siis ilmselgelt sellist asja poleks juhtunud. Mis tulega XXX välja sõitis, seda ta näha ei saanud, sest ta oli teiselpool. Peale õnnetuse toimumist sõitis ta Viimsi poole edasi (kohtutoimik tl 71-71 pöördel). Kaebuse esitaja esindajale kinnitas tunnistaja L P, et tema hinnangul pani kiirabi sireenid tööle enne ristmikule jõudmist, kui sireenid oleks varem töötanud, siis oleks XXX juht neid kuulnud võib-olla, aga see oligi nii, et sireenid läksid peale ning 1-2 sekundit läks mööda ja pauk käis. Sireenid vilkusid, aga häält ei olnud. Sireenid tulid vahetult enne ristmikule jõudmist. Tunnistaja kinnitas, et ta ei ole kindel, aga tema hinnangul XXX oli esimeses parempoolses reas, ristmikul rohkem sõidukeid ei olnud, võib-olla seal seisis tema taga keegi, aga ristmikule tuli ainult XXX ja XXX ees ei olnud kedagi, tema hinnangul võis sõiduki kiirus olla nii 50 km/h (kohtutoimik tl 71 pöördel – 72). Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 06.09.2021.a toimunud kohtuistungil kuulati eksperdina üle U L kes andis kaebuse esitaja esindaja esitatud küsimustele ekspertiisiakti nr 20E-NN0041 osas ütlusi selle kohta, et sõidukite liikumiskiiruste analüüsis kokkupõrke hetkel sõidukite kiiruste tulemusteni jõuti selliselt, et tõepoolest analüüsiks kasutati „liiklusõnnetuste tarkvara PC Crash“. Nimelt kiiruste tuvastamisel arvestatakse eelkõige sõidukite kokkupõrke järgse 8 paiskumise ulatust, arvestatakse, milliste sõidukitega on tegemist, milline oli sõidukite vastastikune asend ja saadakse vastavad sõidukite liikumiskiirused. Käsitsi tehakse liikumishulkade teoreemi alusel. Programm arvutab kõigi lähteandmete alusel kiiruse kokkupõrke hetkel, mis ekspert sisestab, eesmärk on saada selle programmiga sõidukite kokkupõrke kiirused. Ekspert hindab tulemit, kas tehnilised asjaolud kogumis on aktsepteeritavad. Vastavalt sellele annab oma hinnangu. Ekspert tõdes, et ka eelnevat kiirust on võimalik teada saada, kui on olemas vastavad lähteandmed nt pidurdusjäljed, kuid antud juhtumis pidurdusjälgi ei olnud. Ekspert kinnitas kaebuse esitaja esindajale, et kiiruse arvutamisel on vaja kolme komponenti. Arvutada, saab liikumisenergia kadu enne kokkupõrget (pidurdamisel, kui see toimub), kokkupõrke hetkel ja kokkupõrkejärgsel liikumisel tekkiv energiakadu. Need on objektiivsed kiiruse tuvastamise võimalused. Käeolevas asjas oli neist kaks komponenti -üks energiakadu, mis toimus kokkupõrkehetkel ja teine, mis oli kokkupõrkejärgsel liikumisel avariijärgsesse asendisse. Kaitsja esitatud küsimusele, kas kiiruse tuvastamiseks saab kasutada ka valemit, et kiirus on teepikkus jagatud aeg selgitas U L, et seda on võimalik kasutada siis, kui liikumise aeg on teada. Kuid nemad ei tuvastanud läbi aja kiirust vaid läbi kiiruse aega. Samuti selgitas viimane, et kui oleks olemas aeg, siis kiirust arvestada ei saaks, sest see sõltuks sõiduki liikumisrežiimist. Tulenevalt sõiduki liikumise ajast ei ole võimalik tuvastada kiirust mingis punktis. Tuvastada saaks keskmist kiirust, kuid liiklusõnnetuse analüüsil paraku pole keskmise kiirusega midagi peale hakata, sest neid huvitab kiirus mingis konkreetses punktis. Analüüsitakse liiklusõnnetust kui sellist s.t neid huvitavad kiirused mingites konkreetsetes punktides. Keskmise kiiruse alusel, seda järeldust teha ei saa, milline oli sõiduki kiirus mingis konkreetses punktis. Liiklusekspertiis ei järelda keskmisest kiirusest midagi, see ei ole objektiivne. Ekspert kinnitas, et kiirus liiklusseaduse mõttes on kiirus mingil hetkel, seda keskmisest kiirusest tulenevalt ei ole võimalik tuvastada ning ekspertiisis läbi viidud analüüsi eesmärk oli selgitada välja, milline tuli kellel põles. See oli püstitatud ekspertiisiülesanne, sellest lähtuti. Ekspert tõdes, et aeg on arvutuslik. Aeg arvutati, et seostada sõidukite liikumine fooritulede graafikuga. Ekspert selgitas kohtus, et aja arvutamisel ei kasutatud pardakaamera salvestusi. Kuivõrd need ajad on nii lühikesed, siis on lähtuti ühtlasest liikumiskiirusest, tõdedes, et erinevus, mis tekkida saab, on minimaalne, sest pidurdusjälgi ei olnud ja see tähendab, et sõiduki kiirus vahetult enne kokkupõrget ei saanud olla kokkupõrke kiirusest märkimisväärselt erinev. Ta kindlasti võis olla erinev, aga mitte märkimisväärselt. Ekspert U L selgitas kaebuse esitaja esindajale, et kuivõrd nende eesmärk on selgitada välja, milline foorituli põles, siis fooritulede graafik on jaotatud sekunditeks ning selles võtmes see võimalik erinevus on ilmselgelt ebaoluline. Kui suur võib eksimus olla, seda on eksperdi hinnangul raske öelda, sest see sõltunuks sõiduauto XXX võimalikust liikumisrežiimi muutusest ja seda erinevust ei pruukinud üldse olla või see võis olla minimaalne. Kindlasti mitte sekunditest ei räägi, mis muudaks seda, milline foorituli kellelegi põles. See eeldaks välja arvutamist, aga see ei muudaks fooritulede põlemist, mõte puudub seda analüüsida ja seda ei saaks ka arvutuslikult teha. Ekspert U L kinnitas kohtus, et antud kaasuse raames ta nägi ka pardakaamerate salvestusi, kuid nende oli teatav ebatäpsus. Antud kaasuses liiguvad mõlemad sõidukid. Kuivõrd pidurdusjälgi ei ole, siis objektiivselt see info puudub, kas sõidukit aeglustati või pidurdati. Ekspertiisi teel selgitatakse välja objektiivseid asjaolusid, spekuleerima ei hakka. Pidurdusjälgi antud juhul ei olnud, siis lähtuti sellest, et sõiduki liikumisrežiim oli ühtlane. Nemad tuvastasid fooritulud ja selles kontekstis oli see ka täiesti ebaoluline. Ekspert tõdes, et tegemist võis olla nii vilkuva rohelise kui ka kollane tulega täpsele seisukohale ei asutud ja sekund liikluses on väga pikk ajavahemik. 9 Kohtuvälise menetleja esitatud küsimustele selgitas ekspert U L, et XXX kiirus stoppjoone ületamisel liiklusõnnetuse situatsiooni lahenduse mõttes midagi ei muuda. Eksperdi hinnangul, kui XXX oleks liikunud aeglasemalt, siis oleks kontakt olnud juhiukse piirkonnas. Ekspertiisi raames on keskmine kiirus kasutu (kohtutoimik tl 81-83 pöördel). Kohtulike vaidluste käigus 06.09.2021.a kaebuse esitaja K E volitatud esindaja jurist Kent Märjamaa asus seisukohale, et käesolevas väärteoasjas on menetlus läbi viidud äärmiselt puudulikult. Tunnistaja K – E Si antud ütlusi liikumiskiiruse osa ei saa pidada usaldusväärseteks, sest need on vastuolulised, isik ei mäletanud, kus ta paiknes, kuid selles oli veendunud, et liikumiskiirust ei ületanud kordagi 50 km/h. Kaebuse esitaja hinnangul XXX juht eiras
lg 1, jättis kohaldamata oma kiiruse enne ristmikku selliseks, et vajadusel teed anda eesõigusega isikule, milleks on
17 lg 2 järgi alarmsõiduk, kusjuures § 17 lg 2 ei sätesta ühtegi erandit. Ekspertiisiakti järgi on 50% tõenäosus, et XXX ületas stoppjoone kollase tule alt, mis ei ole lubatud. Kohtuväline menetleja on jätnud tuvastamata, kas XXX juht lähenes ristmikule eriti ettevaatlikult. Kaebaja tegevusele on antud väär hinnang. K Ele on heidetud
Kaebuse esitaja ja tema esindaja hinnangul on kvalifikatsioon õiguslikult sisemises vastuolus. Nii kaitsja asus seisukohale, et põhimõtteliselt
84, välistab II peatüki kohaldamise. § 16 lg 1 asub teises peatükis. Sätte eiramist ei saa objektiivselt ette heita, sest teine säte välistab selle erinormina. Väärteoprotokollis on vale kvalifikatsioon. Menetlus ei ole olnud objektiivne. Kohtult palutakse väärteootsus tühistada ja lõpetada väärteomenetlus. Samuti kaebuse esitaja esindaja kinnitas, et nad jääevad ka muude kirjalike seisukohtade ja esitatud tõendite juurde s.t nad jäävad täiendavalt kaebuses esitatud taotluste juurde, vajadusel oportuniteedi kohaldamiseks või karistuse vähendamiseks (kohtutoimik 83 pöördel -84 pöördel). Kohtuväline menetleja asus kohtulike vaidluste kestel seisukohale, et nemad ei nõustu absoluutselt kaitsja toodud seisukohtadega. Märkides, et kohtuväline menetleja on läbi menetluse kontrollinud kõiki võimalikke versioone, seetõttu asuvad nad seisukohale, et K E on rikkunud Liiklusseaduse norme, tema tegu on õigesti kvalifitseeritud
Kohtuväline menetleja selgitas, et K Ele on määratud on karistus, arvestades seda, et isik on varem karistamata, määratud karistus on jäänud tugevalt alla sanktsiooni keskmise määra s.t antud otsus on õige. Menetlust on läbi viidud korrektselt, puuduvad alused kaebuse rahuldamiseks ning märgitust tulenevalt palus kohtuväline menetleja jätta kohtul otsus muutmata (kohtutoimik tl 84 pöördel – 85). Kaebuse esitaja esindaja jurist Kent Märjamaa repliigi korras märkis, et ühestki mitte üheski Riigikohtu lahendist, aktist ega muust kohtupraktikast ei tule sellist põhimõtet, et kui mul on roheline tuli, siis ma ei pea alarmsõidulike teed andma. K E on käitunud õiguspäraselt, sest tal oli alarmsõiduki juhina lubatud kiirust ületada ja lubatud punasega ristmikule välja sõita. Ta sõitis kiirusel 100 km/h. Ta oluliselt pidurdas enne ristmikku. Ta pidurdas veel, kui oli näha, et tekib avariioht. Usalduspõhimõttest ei tule kuskilt seda, et ei peaks alarmsõidukile teed andma. Jätkuvalt politsei ei suudagi hoolsuskohustuse rikkumist sisustada. Hoolsuskohustust peab sisustama igakordselt. Praegu ei ole seda sisustatud. Ühekülgselt väita, et avarii toimus, seega ei taganud ohutust ja kõik, absoluutselt arvestamata teise juhi käitumist, see ongi see, mida nad on ette heitnud, miks otsus on totaalselt põhjendamata (kohtutoimik tl 85). Kohtuvälise menetleja esindaja vasturepliigi korras juhtis tähelepanu sellele, et ka kohtus tunnistajana üle kuulatud kaubikujuht ütles, et ta kuulis alarmi alles siis, kui see oli tema vahetus läheduses. Liikluses ei saa sõita kogu aeg eelduses, et igal hetkel hüppab välja alarmsõiduk. Kui on võimalus alarmsõidukit näha, siis tuleb talle teed anda, küsimus on selles, kas alarmsõiduki juht veendus selles, et teda märgati (kohtutoimik tl 85). 10 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas toimunud kohtuistungitel, menetlusosaliste taotlusel avaldati ja uuriti digitaalsetel andmekandjatel olevaid tõendeid ja nimelt 19.03.2021.a toimunud kohtuistungil kuvati kohtusaalis olevale ekraanile CD plaatidel olnud videod ja nimelt: „LÕ1293, 11.07.2020, videod“ „LÕ1293, 11.07.2020, videod“, „LÕ1293, juhtumi nr 3100200388451, Pirita tee -Rummu tee ristmik“ ning „11.07.20 LÕ1293, Pirita-Rummu rist, fotod“ sündmuskoha vaatluse fotod, kõikide fotode kuvamist kohtusaali ekraanilt pooled ei soovinud Vaadatud videotel oli jäädvustatud kahe alarmsõiduki pardakaamerate salvestused (kohtutoimik tl 41-42). Lisaks avaldati ja uuriti menetlusosaliste nõusolekul järgmisi menetluslike ja dokumentaalseid tõendeid ja nimelt väärteoasja originaaltoimikust: Sündmuskoha vaatlusprotokolli, liiklusõnnetuse akti, millises on fikseeritud 11.07.2020.a kell 12:49 Harjumaal, Tallinnas Pirita tee – Rummu tee ristmikul aset leidnud liiklusõnnetuse asjaolud ning liiklusõnnetuse toimumise tagajärjel sõidukite XXX reg nr XXX ja XXX reg nr XXX ja liiklusõnnetuses osalenud isikutele tekkinud kahjustused (väärteotoimik tl 1). 11.07.2020.a sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle juures olevat skeemi, millises on fikseeritud 11.07.2020.a Pirita tee ja Rummu tee ristmikul toimunud liiklusõnnetuse asjaolud. Menetleja poolt on koostatud liiklusõnnetuse aset leidmise järgselt skeem, liiklusõnnetuses osalenud sõidukite asetusest sündmuskohal (väärteotoimik tl 2-3). Fototabeleid, millistesse on paigutatud fotod, millistel on jäädvustatud olukord peale Pirita tee ja Rummu tee ristmikul aset leidnud liiklusõnnetust 11.07.2020.a. Märgitud fototabelid on lisad 11.07.2020.a koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde (väärteotoimik tl 4-8). 11.07.2020.a koostatud sõiduki XXX reg nr XXX osas koostatud vaatlusprotokolli, millises on fikseeritud väärteoasja menetleja poolt visuaalselt liiklusõnnetuse järgselt sõiduki tehniline olukord. Kiirabi sõidukit teostatud menetluse käigus on fotografeeritud, sõidukist on tehtud fotod, millised on paigutatud fototabelisse, millised on vaatlusprotokolli lisaks (väärteotoimik tl 9-17). 11.07.2020.a koostatud sõiduki XXX mudel XXX reg nr XXX osas koostatud vaatlusprotokolli, millises on fikseeritud väärteoasja menetleja poolt visuaalselt liiklusõnnetuse järgselt sõiduki tehniline olukord. Sõiduautot XXX on fotografeeritud, sõidukist on tehtud fotod, millised on paigutatud fototabelitesse, millised on vaatlusprotokolli lisaks (väärteotoimik tl 18-25). 12.07.2020.a koostatud teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest, millisest nähtub, et 11.07.2020.a toimetati Rummu ja Pirita tee ristmikul toimunud liiklusõnnetuse järgselt SA Põhja – Eesti Regionaalhaiglasse R. L, kellel esinesid tervisekahjustusena hammaste pindmised vigastused (väärteotoimik tl 28). 22.07.2020.a koostatud teatis liiklusõnnetusest kannatada saanud isiku saabumisest, millisest nähtub, et 11.07.2020.a toimetati haiglasse J. T, kellel esinesid vigastustena selja alaosa ja vaagna põrutus (väärteotoimik tl 30). Liiklusõnnetuse skeemi, millises on menetleja poolt fikseeritud aset leidnud liiklusõnnetuse järgne olukord sündmuskohal, avariis osalenud sõidukite asetus, paiknemine sündmuskohal (väärteotoimik tl 31). 21.07.2020.a väärteomenetleja poolt koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, millisest nähtub, et vaadeldud on CD plaadil olnud videosalvestust, teostatud vaatluse käigus on menetleja tuvastanud, et salvestiselt on näha, kuidas kiiabisõiduk liigub mööda Pirita teed Pirita suunas, teises sõidureas. Sõidukil põleb sinine märgutuli. Pirita tee ja Rummu tee ristmikul toimub kokkupõrge kiirabi suhtes paremalt poolt Rummu teel tulnud 11 sõidukiga. Tuvastati ka seda, et teises reas Rummu teel sõiduk seisis (väärteotoimik tl 32). 25.08.2020.a AS Signaal TM fooriosakonna töötaja A T menetlejale edastatud vastuskirja koos skeemiga, millises antakse menetlejale teada ja, millisest nähtub, et Tallinnas Pirita tee ja Rummu tee fooriristmikul (INT580) töötas 11.07.2020.a ajavahemikul 12:45 kuni 12:50 taktijaotusega PL01 fooriprogramm. Fooride töös 11.07.2020.a ajavahemikul 12:45 kuni 12:50 rikkeid ei registreeritud (väärteotoimik 3537 04.09.2020.a K E S suhtes väärteoasjas nr 2302,20,011683 koostatud väärteoprotokolli nr AB1604119, millisest nähtub, et viimasele heideti ette, et ta 11.07.2020.a kella 1229 ajal, Tallinnas Pirita tee Rummu tee ristmikul rikkus
lg 2 ja § 58 lg 3 nõudeid, pannes toime
12.10.2020.a menetleja poolt väärteoasja nr 2302,20,011683 menetluse raames koostatud lahendi kättesaamise tähtaja edasilükkamise määrust, millisest nähtub, et märgitud kuupäeval kohtuväline menetleja määras lükata edasi kohtuvälise menetleja lahendi kättesaamise tähtaeg kõne all olevas väärteoasjas (väärteotoimik tl 45). K – E S volitatud esindaja vandeadvokaat M. Saareväli koostatud ja kohtuvälise menetlejale esitatud vastulauseid väärteoprotokollile nr AB 1604119 ning nendele lisatud väljavõtteid kaamerasalvestistest ning järelepäringut AS Signaal TM AS ja vastust päringule, millistest nähtub, et kohtuväliselt menetlejalt taotleti K – E S suhtes väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning seda põhjusel, et väärteoasja menetluse käigus ei ole tuvastatud, et K – E S oleks liikunud ristmikule foori punase tule põledes või, et ta oli võimalik oma sõiduk foori keelava tule süttides ettenähtud kohas peatada (väärteotoimik tl 47-51, 52-55, 56-57, 62-64). Signaal AS väljastatud taktijaotuse skeemi Pirita tee ja Rummu tee kohta, millises on detailselt välja toodud märgitud kohas fooride töötamise skeem (väärteotoimik tl 65). Kiirabiauto pardakaamera salvestustest tehtud väljavõtteid, fotosid, millises kajastuvad 11.07.2020.a - vahetult enne ja pärast liiklusõnnetuse aset leidmist olnud olukord liikluses (väärteotoimik 67-74). Ekspertiisiakti nr 20E-LL0041, millise ekspertarvamusest nähtub, et teostatud liiklusekspertiisi (liiklustehnilise) käigus tuvastati, et sündmusosaliste sõidukite kokkupõrget analüüsiti arvutiprogrammi PC-Crash 11.1 abil. Sõidukite tehniliselt reaalsete kokkupõrketingimuste korral saadi sõiduauto XXX reg. Märk xxx liikumiskiiruseks 49 km/h ja kiirabisõiduki xxx reg. Märk xxx liikumiskiiruseks 55 km/h (punkt 1). Ekspertarvamuse punkt 2 kohaselt sõiduauto XXX ületas stoppjoone hetkel, kui tema sõidusuunas põles viimast sekundit vilkuv roheline tuli või esimest sekundit kollane tuli ning (punkt 3) hetkel kui kiirabisõiduk xxx ületas stoppjoone oma sõidusuunas Pirita teel, põles XXX sõidusuunas Rummu teel fooris kollane tuli (väärteotoimik tl 76-83) 26.01.2021.a väärteoasjas nr 2302,20,011683 koostatud väärteomenetluse osalise lõpetamise määrust, millisest nähtub, et kohtuväline menetleja juhindudes VTMS § 29 lg 1 p 1 määras lõpetada K – E S suhtes alustatud väärteomenetluse (väärteotoimik tl 86). 26.01.2021.a käesoleva väärteoasja menetluse raames K E suhtes koostatud väärteoprotokolli nr AB 1612881, millisest nähtub, et menetlusalusele isikule heidetakse ette seda, et tema 11.07.2020.a kella 12:49 ajal Harju maakonnas, Tallinnas Pirita tee – Rummu tee ristmikul liikudes Viimsi suunas juhtis alarmsõidukit xxx reg nr xxx, kasutades
lg 2 loetletud õigusi ei arvestanud teiste liiklejatega, ei hoidnud kõigest, mis võiks kahjustada inimesi või vara ega taganud liiklusohutust kuivõrd sõitis foori keelava tule põledes (teises sõiduki varjust) välja ristmikule ja ette paremalt 12 lähenenud sõidukile XXX. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju xxx ja K – E Sile. Varalise kahju tekkimine on fikseeritud fototabelite ning sõidukite vaatlusprotokollidega. Samuti põhjustas tervisekahjustused J. Tile ja R. Lele. Tervisekahjustused on fikseeritud Regionaalhaigla teatises. K Ele heidetakse ette
§de 16 lg 1 ja § 84 lg 5 rikkumist,
Menetlusaluse isiku K E kohtuvälise menetlejale 08.02.2021.a esitatud vastulauset väärteoprotokollile nr AB1612881 ja kaebust väärteomenetluse nr 2302,20,011683 osalise lõpetamise 26.01.2021.a määrusele, millisest nähtub, et menetlusalune isik eelpoolt märgitud kuupäeval on kohtuväliselt menetlejalt taotlenud uuendada menetlus kõne all olevas väärteoasjas ning korraldada täiendav uurimine K – E S süü osas liiklusõnnetuse põhjustamisel. Samuti taotleti kohtuväliselt menetlejalt tema s.o K E suhtes väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel või alternatiivselt VTMS § 30 lg 1 alusel väärteomenetluse lõpetamist (väärteotoimik tl 91-100). 18.02.2021.a K E suhtes Politei – ja Piirivalveameti, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist M. Pihl koostatud otsust väärteoasjas nr 2302,20,011683, millisest nähtub, et kohtuväline menetleja otsustas, et K E rikkus 11.07.2020.a kella 12:49 ajal
§-de 16 lg 1 ja § 84 lg 5 nõudeid, pannes toime väärteo
lg 1 järgi, karistades teda toimepandu eest rahatrahviga 105 trahviühiku ulatuses s.o summas 420 eurot., jättes väärteomenetluse kulud summas 457.- eurot riigi kanda ja digitaalsed tõendid väärteoasja materjalide juurde (väärteotoimik 101-102). 15.02.2021.a kohtuvälise menetleja poolt koostatud kaebuse lahendamise määrust väärteoasjas nr 2302,20,111683, millisest nähtub, et märgitud kuupäeval kohtuväline menetleja juhindudes VMTS §- dest 48, § 77 määras jätta K E kaebus rahuldamata (väärteotoimik tl 103-104). K E suhtes väljastatud karistusregistri õiendit, millisest nähtub, et viimase näol on tegemist isikuga, keda ei ole varasemalt väärtegude ja kuritegude eest karistatud (väärteotoimik tl 105). K E esindaja K. Märjamaa 30.03.2021.a koostatud, kohtule esitatud taotlust, võtta asja materjalide juurde täiendavad tõendid, avaldada K – E Si kohtueelses menetluses antud ütlused, määrata liiklustehniline ekspertiis tuvastamaks milline oli XXX (xxx) liikumiskiirus enne stoppjoone ületamist ning, kas XXX ületas reavahetusel pidevjoont, määrata kordusekspertiis tuvastamaks, milline oli XXX (xxx) liikumiskiirus kokkupõrke hetkel, kuulata üle liiklustehnilise ekspertiisi koostaja kohtuistungil ning sellele lisatud lisasid ning fototabeleid (väärteotoimik tl 45-48, 49-53, 54-65). Hinnates kogutud tõendeid kogumis leiab kohus, et K Ele etteheidetud väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, ta on väärteo toimepanemises süüdi ning temale mõistetud karistus on proportsionaalne süü suurusega ning kooskõlas kohtupraktikaga. Kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Kohtuvälise menetluse käigus kogutud ja kohtus uuritud tõenditega on tuvastatud alljärgnevad asjaolud, milles puudub vaidlus:
lg 2 ja § 58 lg 3 sätteid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
Menetlus K.-E.Si suhtes lõpetati kohtuvälise menetleja määrusega 26.01.2021 ning selle lõpetamise ajendiks sai 28.12.2020.a valminud ekspertiisaktis avaldatud eksperdi arvamus, et sõiduauto XXX ületas stoppjoone hetkel, kui tema sõidusuunas põles viimast sekundit vilkuv roheline tuli või esimest sekundit kollane tuli (tl 82). Seejärel on väärteoprotokoll koostatud K E suhtes, keda süüstatakse
lg 1 ja 84 lg 5 nõuete rikkumises, mis tõid endaga kaasa
Antud väärteoasi on eripärane seepoolest, et liiklusõnnetuse toimumine on väga täpselt fikseeritud K E juhitud kiirabisõiduki, aga ka samale väljakutsele sõitnud teise kiirabisõiduki pardakaamera salvestistega. Nii on tõendatud, et K E poolt juhitud kiirabisõiduk liigub vahetult enne kokkupõrget Pirita tee teisel sõidurajal suunaga Viimsi suunas, valgusfooris põleb punane tuli ja samas sõidusuunas esimesel sõidurajal seisab tunnistaja L Pi juhitud kaubik (vt salvestus ja foto vt tl 55). Samuti on tuvastatud, et hetkel, kui K E juhitud kiirabisõiduk on jõudnud peaaegu kohakuti I sõidurajas seisva xxx kaubiku juhi kabiiniosaga, põleb Pirita teel liikujatele endiselt punane tuli ning paremale, Rummu teele vaadates on näha Rummu teel Pirita tee poole suunduval I sõidurajal seismas halli värvi sõidukit, lähenemas ristmikule II sõidurajas valget värvi sõidukit ning hetk hiljem liiklusõnnetuses osalevat sõidukit XXX on kiirabisõiduki juhi eest varjamas Pirita teelt paremale pöörav sõiduk (vt salvestus ja foto salvestuselt vt tl 93). K E poolt kohtus ülekuulamisel antud ütlused kinnitavad olukorda vahetult enne liiklusõnnetuse toimumist. Ta selgitas, et nägi Rummu teel foori taga autot seismas, eeldas, et juht on teda märganud. Nägi ristmikule lähenemas valget sõidukit, kes vähendas kiirust. Seepeale otsustas ka K E kiirust vähendada, enne sõitis ca 100 km/h, kuid vähendas ca 70 km/h peale. 14 K E väidet tema poolt juhitud sõiduki sõidukiiruse vähendamise kohta tõendavad ka pardakaamera salvestised, millest nähtub, et kiirabisõiduk sõidab ristmikule välja kiirusega 70 km/h, eelnevalt oli sõidukiirus suurem. Samuti nähtub K E taga sõitnud teise kiirabisõiduki pardakaamera salvestusest, et ristmikule välja sõites põlesid K E juhitud sõidukil pidurdustuled (vt salvestused), mis kinnitab kiiruse vähendamist, pidurdamist vahetult enne ristmikule sõitmist. K E ütlustega on tõendatud ka see, et veel enne, kui ta jõudis kohakuti xxx kaubikuga nägi ta, et Rummu teelt liigub halli sõidukiga ühel real ristmiku poole XXX. Ta eeldas, et ka XXX juht on teda märganud. Tunnistajana on üle kuulatud sõidukit XXX juhtinud K.-E.S, kes andis kohtus ütlusi selles, et tema liikus Rummu teelt Pirita tee suunas, tahtis sooritada vasakpööret Pirita teele, et sõita linna. Ristmikule lähenedes nägi esimeses rajas seismas halli värvi sõidukit, mis ootas rohelise tule süttimist. Ristmikule lähenedes ta kiirabi sireeni ei kuulnud, vilkureid ei näinud, sõitis ristmikule välja foori vilkuva rohelise tulega ning pärast seda toimus avarii. Seda, et kiirabisõiduki sireen varem ei töötanud ja see lülitati sisse alles vahetult enne kokkupõrget, kinnitab ka üle kuulatud tunnistaja L P. Kohtu hinnangul on selles väärteoasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud, et liiklusõnnetuse põhjustas alarmsõiduki juht K E, kes sõitis ristmikule foori keelava, punase tulega, olemata piisavalt tähelepanelik ja veendumata, et kõik sõidukid, kes lähenevad Pirita ja Rummu tee ristmikule paremalt, Rummu tee poolt foori lubava tulega, on kiirabisõidukit näinud ja annavad talle teed. Tuvastatud on, et vahetult enne ristmikule väljasõitu piirasid tema nähtavust paremale, Rummu teele, teised sõidukid (eelkõige xxx kaubik, aga ka parempööret sooritav sõiduk). K E on oma ütlustes selgitanud, et ta nägi, et I rajal seisab hall värvi sõiduk ning sellega ühel rajal liigub ristmiku poole ka teine sõiduk, XXX, ning et ta eeldas, et ka selle juht on teda märganud. Samas ei veendunud ta, kas XXX juht on tõepoolest märganud lähenevat kiirabisõidukit ja annab talle teed, kiiruse vähendamine 100-lt km/h 70-le km/h ei olnud antud juhul ilmselgelt piisav, et liiklusõnnetuse toimumist ära hoida.
lg 5 ei keela alarmsõidukil ristmiku ületamist foori keelava tule ajal, kuid ei vabasta selle sõiduki juhti kohustusest olla tähelepanelik ja veenduda, et kõik teised liiklejad on teda märganud, et tagada eriõiguse kasutamisel teiste liiklejate ohutus. Kohtul puudub alus kahelda tunnistajana üle kuulatud K.-E.Si ütlustes selles, et ristmikule lähenedes ta ei kuulnud alarmsõiduki signaali ja ei näinud vilkureid. Tema ütluste usaldusväärsust kinnitab kohtu hinnangul ka pardakaamera salvestusest nähtuv, et ristmikule välja sõites ta ei teadnud ega näinud, et teda ja tema juhitavat sõidukit ähvardab mingi oht, ta ei pidurdanud, et proovinud sõiduki trajektoori muuta, et kokkupõrget vältida. Ei ole eluliselt usutav, et inimene, kes on teadlik lähenevast ohust, käituks selliselt. Kohtu hinnangul ei ole alus kahelda ka menetlusaluse isiku K E ütluste usaldusväärsuses, ta on sündmusi ja enda tegutsemist selles olukorras kirjeldanud nii, nagu see tegelikult toimus, selles väärteoasjas on lisaks isiku ütlustele võimalik tugineda otsese tõendiallikana ka pardakaamerate salvestistele. Samas leiab kohus jätkuvalt, et menetlusalusel isikul K El oli alarmsõiduki juhina ristmikule punase tulega ristmikule välja sõites hoolsuskohustus tagada teiste liiklejate ohutus, kuid ta ei teinud seda piisava põhjalikkusega, ei veendunud, et XXX juht on teda märganud, vaid eeldas seda. Tegelikkuses XXX juht ei olnud alarmsõidukit märganud ning sõitis välja ristmikule, kus toimus kokkupõrge. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et enne ristmikule lähenemist vähendas K E oluliselt kiirust, veelgi enam. Tõendatud on see, et ta pidurdas ka siis, kui oli näha, et tekib avariioht, samuti, et 15 ta püüdis XXXle otsasõitu vältida, muutes järsult kiirabisõiduki sõidusuunda. Sellest kõigest teeb kohus järelduse, et isikuks, kes hoolsa käitumise korral oleks võinud liiklusõnnetuse tekkimise ära hoida, oli nimelt menetlusalune isik K E, kes seda aga teinud. Kohus nõustub kaitsjaga ka selles, et liiklusõnnetuse põhjuste väljaselgitamisel tuleb analüüsida ka teise juhi käitumist. Kohus on seda kõiki kogutud tõendeid kogumis analüüsides teinud, hoolimata sellest, et jättis rahuldamata kaitsja taotluse uue liiklustehnilise ekspertiisi määramiseks selleks, et välja selgitada XXX sõidukiirus stoppjoone ületamisel. Kohus kaasas kohtumenetluse käigus avalikkuse (jagades 15.06.2021 Liiklusjärelvalvekeskuse FB lehel videot ja kuulutust), et selgitada välja liiklusõnnetuse toimumise ajal Rummu teel seisnud ja liikunud sõidukite juhte, kes oleksid võinud tunnistajana ütlusi anda olukorrast sündmuskohal. Kahjuks nende sõidukite juhid kohtu üleskutsele ei reageerinud. Seega lähtub kohus liiklustehnilise ekspertiisi aktis kirjeldavas osas toodust ja arvamuse osas antud eksperdi arvamusest ning tunnistaja K.-E.Si ütlustest, et sõiduauto XXX sõitis ristmikule hetkel, kui tema sõidusuunas põles fooris viimast sekundit vilkuv roheline tuli või esimest sekundit kollane tuli. Muid tõendeid selles osas koguda ei osutunud võimalikuks. Kaitsja väidab, et ekspertiisiakti järgi on 50%-ine tõenäosus, et XXX ületas stoppjoone kollase tule alt, mis ei ole lubatud. Kuna täiendavaid tõendeid koguda ei ole võimalik, siis tuleb lähtuda tunnistaja ütlustest, et ta sõitis ristmikule foori lubava tulega. Erinevalt kaitsjast puudub kohtul alus kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses, kuna need haakuvad teiste tõenditega. Pole tuvastatud, et XXX juht oleks näinud ja kuulnud lähenevat kiirabisõidukit, ja oleks jätnud täitmata kohustuse anda alarmsõidukile teed või et ta oleks ristmikule välja sõitnud foori keelava kollase tulega. Tõsikindlalt on tuvastatud aga see, et K E juhitud alarmsõiduk sõitis ristmikule foori keelava, punase tulega. Nii nähtub ekspertiisiaktist, et kiirabisõidukile põles Pirita teel valgusfooris punane tuli, mis süttis videosalvestise aja järgi kell 11:49,21, sõidukite kokkupõrge toimus 9 sekundit hiljem, 11:49,30 ning fooris on kiirabile endiselt punane tuli ning punane tuli põleb kiirabile veel pärast kokkupõrget ca 1 sekundi vältel (vt ekspertiisiakti kirjeldav osa tl 79-81). Kohus jättis kaitsja taotlusel täiendava liiklustehnilise ekspertiisi määramata, kuna kohtu hinnangul ei oma XXX sõidukiirus stoppjoont ületades, kokkupõrke hetkel või XXX juhi poolt teostatud reavahetus üle pideva joone enne ristmikule väljasõitu avarii kontekstis tähtsust, sest need rikkumised, isegi kui kiiruse ületamine ja keelatud reavahetus esinesid, ei saa olla liiklusõnnetuse põhjuseks. Samuti on liiklustehniline ekspert kohtus selgitanud, et sõiduki liikumiskiirust nende lähteandmetega, mis antud avarii puhul olid, ei ole võimalik tuvastada, kuna puudusid pidurdusjäljed, seega puuduvad sõiduki XXX kiiruse objektiivseks tuvastamiseks võimalused ka täiendavat liiklustehnilist ekspertiisi määrates. Liiklusõnnetuse põhjuseks on kogutud tõendite pinnalt kohtu hinnangul K E poolt
§-s 16 lg 1 sätestatud nõude ja
§-s 84 lg 5 sätestatud hoolsuskohustuse (alarmsõiduki juhi kohustus tagada alarmsõitu tehes liikluse ohutus) rikkumine, kuna tema, juhtides alarmsõidukit ja kasutades
lg 2 loetletud õigusi ei arvestanud teiste liiklejatega, ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada inimesi või vara ega taganud liiklusohutust kuivõrd sõitis foori keelava tule põledes (teise sõiduki varjust) välja ristmikule ja ette paremalt lähenenud sõidukile XXX. Nagu öeldud, on varalise kahju tekkimine xxx ja K-E Sile, ning tervisekahjustuste tekitamine J T'le ja R L'le, tõendatud. Kohtu hinnangul on K E poolt
lg 1 ettenähtud tegu toime pandud hooletusest ning ta on selle väärteo toimepanemises süüdi, tema süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kõike eelöeldut kokku võttes leiab kohus, et puudub alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks K E suhtes VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 16 Karistuse on kohtuväline menetleja K Ele määranud sanktsiooni keskmisest väiksemas määras, karistades teda rahatrahviga 105 trahviühikut s.o summas 420.- eurot. Väärteomenetluse kulud ekspertiisitasu näol summas 457.- eurot jäeti riigi kanda. Kohtu hinnangul vastab määratud karistus K E süü suurusele ja selle vähendamiseks puudub alus. K E karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, kuid ta on varem väärteokorras karistamata isik, seega on põhjendatud temale karistuse määramine sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jäävana. Kohus leiab, et olukorras, kus K E oma süüd väärteo toimepanemises ei tunnista ja juhtunut ei kahetse, ei ole põhjust kaaluda väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel VtMS § 30 lg 1 p 1 ettenähtud alusel. Seega jätab kohus selle kaitsja poolt taotletud alternatiivi kohaldamata, kuna erinevalt kaitsjast leiab, et K E süü ei ole vähene, vaid pigem keskmine. Kohus jätab esitatud kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt) 17
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.